Näitleja Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele juulikuus lisas Euroopa liit
looduskaitseliste ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja
22 uut nime.
Ja kokku on neid ohtlikke invasiivseid võõrliike nimekirjas
kokku nüüd 88.
Need on siis taimed, linnud-loomad, keda ei tohi Euroopa
liitu tuua ega siin levitada.
Meie räägime täna saates keelatud nimekirja lisatud
taimedest ja abiks on meile keskkonnaministeeriumi
looduskaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi. Tere hommikust.
Tere. Maismaa taimedest on nimekirjas kolm uut liiki,
need on. Ümaralehine tse laster siidjas haake ja,
ja Himaalaja põhja tatar.
Kui levinud need Eestis üldse on?
Need kolm? Need liigid tegelikult ei ole üldiselt levinud.
Himaalaja põhja tatart ilmselt kasvatatakse
ja üldiselt poodides on müügil olnud ka ümaralehist seal Astrid.
Need võivad Aadades olemas olla, aga nad kindlasti ei ole
levinud aiataimed Eestis. See ümaralehine tse laster, ma vaatasin Juhani puukooli koduleheküljel,
seal on temast ilus pilt, kollased ja punased.
Kas need viljad või õied, viljad?
Ja seda on ka jõhvi aiandis müügil.
Mismoodi see siidjas haake ja välja näeb,
seda ma googeldamisega.
Ma ei leidnudki seda kusagil aedades.
Teie olete näinud. Ei siidet, haakijad mina ei ole Eestis näinud,
et see on praegu probleemiks Portugalis ja Hispaanias,
et see on tõesti meie jaoks pigem liiga eksootiline liik,
et ilmselt meie aedades teda Üldse ei olegi, aga siis Himaalaja põhja tatar,
kas on seesama, mis on kirbutatar Sahhalini pargitatar?
Jaga nimetatakse konna totraks. Ta ei ole päris sama, aga tegelikult probleemid on hästi sarnased,
et ta levib samamoodi juure võsudega tuuakse aeda selline dekoratiivne,
kõrge puhmas ja siis kipub käest ära minema,
probleemid on tegelikult väga-väga sarnased.
Miks te siia nimekirja kanti?
Kas ta levib samamoodi nagu Sosnovski karuputk?
Selles mõttes mitte, et üldised, need totrad ei anna meil seemet,
et nagu selles mõttes on nagu natuke lihtsam,
et ei pea seda seemnega väga muretsema, aga ta ajab
juurevõsusid ja ta võib maalt minna täitsa mitu meetrit niimoodi,
et ei ole ühtegi taimemaa peal ja siis kuskilt jälle pistab
nina ülesse. Et see on selles mõttes nagu problemaatiline,
et tegelikult ei tea, et kui aias kuskil ühes kohas puhmik,
kus ta jälle välja pistab ja kas ta võib-olla on hoopis
naabri juurde jõudnud. Ta iseenesest ei ole selles mõttes mürgine
ja ta ei tekita niisugust põletusele sarnanevat Willi,
nagu karuputk. Ei inimesele ta jah, ohtlik ei ole.
Mille poolest ta looduses ohtlik on?
Looduses on ta ohtlik, sellega ta kasvatab sellise hästi
hästi tiheda puhma ja see võib üle võtta siis selliseid
avatud kooslusi, talle meeldib kasvada niimoodi natuke,
võib-olla niiskes kohas, jõe kallastel ja sellises kohas
tegelikult muutub dominantliigiks, kus siis all ei kasva
enam ühtegi kodumaist liik. Ja probleem on ka sellega, et kui ta sügisel siis hakkab ära
surema siis võivad need jõe või järve kaldade rosiooniga
hakata lagunema, et siis hakkab see mulitselt vette kanduma
ja sellega rikutakse ka siis seda veekogu kooslust. Ja selle Himaalaja põhja tatra üle mingit omakorda
domineerivat taime ei ole. Ei, praegu ei ole teada, et noh, päris kõrgete puude all ta
hakkama ei saadi, aga kus on lagedam, et seal seal ta noodi
domineerima hakkab? Nüüd keelatud võõrliigitõrje, see on maaomaniku kohustus. Üldiselt küll ja et me teatud liikidega oleme inimestele
appi tulnud, noh, karuputketõrjest on kõik kuulnud.
Riik toetab läbi keskkonnainvesteeringute keskusega,
näiteks valdasid omavalitsusi, Viljandis näiteks tehakse
vereva lemmmaltsatõrjet.
Aga üldiselt ikkagi maaomaniku kohustus on tagada,
et tema maal need ei kasva.
Ja muidugi kõige lihtsam on ennetus, et mitte oma maole
üldse tuua, siis ei ole ka probleemi. Aga kui ta tuleb naabri krundilt, mis siis teha?
No esimese hooga ikkagi tuleks naabriga rääkida,
kõige lihtsamad lahendused on ikkagi inimlikud lahendused,
et arutada läbi, kuidas selle probleemiga tegelema hakata.
Et noh, näiteks, et mina teen oma maa pealt sinodid oma maa pealt,
et et oleks selline mõistlik lahendus.
Ja kui siis tõesti peaks olema see probleem,
et naabriga näiteks ise kontakti naaber ei pruugi ju
kohapeal elada, näiteks et siis võib ka pöörduda keskkonnaametisse. Sealsed inspektorid saavad siis asja uurida
ja üritada selle maaomanikuga kontakti saada. Kui maaomanik on vald või riik või või kui see tuleb minu aeda,
see põhjatatar, noh, ütleme sealt aia tagant. Ja no tegelikult siis peaks samamoodi ikkagi võtma kas
keskkonnaametiga ühendust või siis vallavalitsusega,
et nendega rääkida, et nad ei pruugi üldse teada,
et see taim seal on, meil kahjuks on jätkuvalt väga palju
võõrliigi kolooniaid, millest ei ole riik teadlik.
Ja siis tulebki rääkida ja selgitada ja ja öelda,
et on vaja seal tõrjuda, sest et lihtsalt enamus kohti on ka
probleem selles, et me ei tea, et seal see taim on. Kuidas see tõrjumine käib, kui ei taha just mürgipritsi
järele haarata? See sõltub väga palju taimest ja tema kasvuviisist.
Teatud taimi saab ohjes hoida puhtalt sellega,
et teda niita piisavalt sageli.
Mõned taimed, mis on üheaastased, piisab ka tegelikult
sellest ära korjata viljad enne, kui nad on valmis saanud,
et lihtsalt ära lõigata, Ta komposti panna
või ära põletada või kes, kuidas ja sellisel juhul järgmine
aasta lihtsalt ei tule. Ja teatud taimede puhul tegelikult on kõige tõhusamaks väljakaevamine,
et see sõltub nüüd taime sellisest struktuurist.
Kui ta on selline jõulisem põõsas, siis niitmisega hakkama
ei saa siis tegelikult väljakaevamine on kõige tõhusam.
Ja sinna juurde siis kindlasti see, et kõik,
mis on kas väljakaevatud või maha niidetud,
et kindlasti mitte viia kuhugi metsa alla,
kus ta võib uuesti kasvama hakata, et see on ka väga suur probleem,
et, et aiajäätmed viiakse siis kuhugi loodusesse. Teil käis ühest vastusest läbi vereva lemmmaltsa termin.
Kas see on juba selle keelatud võõrliikide nimekirjas? Ja see on juba keelatud liikide nimekirjas,
meil on ta oma kasvatamine keelatud tegelikult ka Eesti
regulatsioonidega juba enne, kui Euroopa liit ära keelas.
Ja ma peast ei mäleta, kas 2004 või 2008,
et noh, tegelikult hästi pikka aega on juba kasvatamine
keelatud olnud. Mille poolest tema meie loodusele kahju teeb? Samamoodi ta kasvatab sellised hästi suured,
tihedad puhmad, meeldib samuti niisketes kooslustes
metsaojad järve kaldal, sellised kohad ja huvitav on
sealjuures see, et tema õied meelitavad tolmeldajaid väga ligi.
Ta on väga-väga atraktiivne, miks ta ka inimestele meeldib
ja see tegelikult teatud kohtades tähendab seda,
et tolmeldajaid kodumaiseid taimi enam ei tolmendagi,
et nad lähevad ainult vereva lemmmaltsa peale
ja kodumaised taimed ei pruugi üldse seemneid tooted. Sellised tugeva konkurentsiga tõrjub siis teisi välja,
samuti on ta hästi suurekasvuline, et ka see kindlasti aitab.
Jah, aga ta näeb ka päris hea välja ja näeb küll,
et ta inimestele väga meeldib ja tegelikult mida me soovitame,
et noh, on teisi lemma, kõike, mida aias kasvatada,
mis on ka väga dekoratiivsed, aga millega ei ole selliseid
ohte nähtud.
Ja nemad siis, aga on see hea asi, et temast on tegelikult
rohimisega kahe aastaga võimalik lahti saada. Et kui niimoodi rohida, et ikkagi ükski seeme pudenes,
tema seemnepank mullas on väga-väga lühike.
Niiet rohimine aitab, nemad see puhul rohimine on kõige
tõhusam asi, et kindlasti mitte keemia ja niitmine ei ole abiks,
sest siis ta kasvatab sellised mõne sentimeetri pikkused taimed,
mis siiski õitsevad ja, ja see võib see kuhugi muru vahele
täitsa nähtamatuks jääda. Nüüd, 2019. aasta suvel arutati meil üsna laialdaselt Soomes
vastu võetud otsust lisada seal kahjulikke võõrliikide
nimekirja kurdlehine kibuvits ja meie aedade üks lemmikuid
lupiin ehk hundi juba, mis praegu.
Eesti ametlik seisukoht on. Kumbki liikmeid otseselt keelatud ei ole küll aga meil
looduskaitseseadus ütleb seda, et loodusesse võõrlikke lasta
ei tohi, et see nagu jätkuvalt kehtib, et kindlasti ei
tohiks neid kuhugi loodusesse istutada teadlikult või,
või noh, nii-öelda metsa alla viia.
Me üldiselt oleme ka maaeluministeeriumiga rääkinud sellest,
et lõpetada Tuus, mis vahepeal oli kurdlehise
kibuvitsakasvatamiseks marjaviljana. Lihtsalt sellepärast, et linnud viivad need seemned laiali.
Me ei saa tagada, et ta jääb sinna, kus on
ja praegu reaalselt ikkagi kurdlehist kibu kaitseme ka
osadel kaitsealadel tõrjume sest probleem juustu
rannikualadel on väga suur. Ta kasvab randades peaaegu et liivas Ja rannakooslusest, peaaegu liivas ja rannakooslused on
tegelikult sellised kooslused, mis tahaksid laine
ja tuulega liikuda, see liiv ja sinna tulevad sellised
sageli üheaastased taimed, kodumaised liigid
ja see kibuvits paneb, kinnitab seal liiva ära pinna
stabiliseerimiseks mõnes mõttes väga hea,
aga tegelikult looduses seda ei taha.
Ja ta moodustab sellise tiheda monokultuuri,
mis võib olla niisugune pooleteistmeetrine tihe põõsas,
et inimesed ei saa enam randa. Ja samas teistes kohtades võib ta olla selline ainult 10
sentimeetri kõrgune.
Et need on siis tavaliselt rannad, kus rüsijää kevadel teda
siis nühib ja kus ta ei kasvagi suureks,
aga samas pinnakatelt võib-olla lausaline sadu sadu meetreid
mööda randa ja, ja noh, niimoodi mõnemeetrise ribana sõltub
palju seda liiva, seal on aga aedades taju ei voha ootades
üldiselt ei vaha ja et aias on ta kaunis ilutaim
ja ja aias kasvatamise vastu ei ole kellelgi midagi,
et seal on jälle sama lugu, et eriti kui kuskil ranniku
lähedal elada, et hea oleks, kui marjad saaks sügisel enne
ära korjata, võiks ise moosi teha või neist midagi pressida. Et lised, et linnud neid ei levitaks. Ja kuidas selle lupiiniga on, loppin on ju ilus.
Kui ta õitseb jaanipäeva ajal, siis on seal kõik värvitoonid
alates täiesti valgest kuni sügav lillani,
et mis temale ette heidetakse. Piinan liblikõieline taim ja tema mure on see,
et nagu kõik liblikõielised seob mulda lämmastiku ise,
lendasin suure võimsa kasvuga isegi kui kusagil ta ära tõrjuda,
siis tegelikult see kooslus on muutunud,
kunst on, muld on lämmastikku juurde tulnud,
temaga on keeruline nagu võidelda.
Ilutaimena on ta ääretult ilus ja mis on võib-olla natuke
problemaatiline on see, et Euroopas kasvatatakse ilutaimena
Lubiini neid sort, et või, või selliseid,
ma ei teagi, kas need Sorni ja ilmselt ei ole registreeritud
selliseid taimi, mis on paljudele loomadele kergelt mürgised. Me näeme, et on ilus lopsakas haljasmassmetskits teda ei taha,
Põder ei võta.
Tegelikult noh, kui sellised kodumaised loomad teda,
söök, siis me teda nii palju ei näeks, aga mitte üks loom
teda ju tegelikult ei taha.
Ja see aitab tema levikule ka kindlasti kaasa,
et kui muudasid ära süüakse, siis temal on seal vaba voli. Aga soomlased on otsustanud teda tõrjuda. Ja soomes tõrjutakse kaitsealadel on siis see,
et nad suuremat Puhhi maad kaevavad välja teatud kohtades,
tegelikult on tehtud ka keemilist tõrjet nagu esimese sammuna,
et siis järgmistel aastatel kaevatakse neid üksikuid välja,
mis tulevad, pannakse üles ka silte korjake faasi,
sest kui õied ära korjata, Ta ei tule, seemet seda ei lange.
Aga probleemiks on see, et hinnanguliselt siis siis
seemnepank mullas on 50 aastat, et kui seal korralikult
seemet mullas on tulevik tõrjet jätkata 50 aastat,
kordagi ei tohi siis vaheaastat jääda, kust seeme uuesti
mulda langeb. See seeme on 50 aastat idanemisvõimeline.
Nonii, praegu kirjandus ütleb ja et see on selline meeletu,
meeletu võitlus. Ja lõpuks, kas on veel meie aedades levinud või,
või aedadesse toodud ilutaimi, keda juba on püütud ära keelata,
kui või invasiivne võõrliik, aga seni on ikkagi veel
nimekirjast välja jäänud. Tegelikult sel aastal oli jutuks ka ameerika germes mari,
mida Eestiski kasvatatakse praegu ilusad mustad marjad,
sellised lillakasmustad kaunis dekoratiivne põõsas,
samuti linnud väga hea meelega levitavad Eestis minu teada
loodusest ei ole leitud Kesk-Euroopas hästi suureks probleemiks,
et et see on selline liik, mille osas nagu võiks mõelda Aias
millegi muuga asendamisel, et, et selle osas karta on,
et keeld võib-olla äkki järgmine või ülejärgmine aasta võiks tulla. Aga praegu aiandites puukoolides müüakse,
praegu müüakse no praegu on lubatud. Väga huvitav tänahommikune aiasaade oli siis meil Merike
Linnamäe keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku selgitustega,
järgmine aiasaade on meil jälle nädala pärast,
niiet kuulmiseni. Aiatark.
