Aga sa kaevadki täitsa välja ja ta on mingisugune löga. Otsime Eesti loodusest rauamaaki, võtame maa seest niisuguse  põhimõtteliselt nagu. Kivi ja me muundame selle metalliliseks rauaks. Üks. Nii noh, siin on päris hea. Saime korraliku DNA proovi. Soome ja Eesti tegutsevad koos lendoravate kaitseks. Me töötame selle nimel, et lendorav saaks pikaaegselt meie mall. Elama jääda. Kas teadsite, et Eesti maapõues leidub rauda,  millest esivanemad sepistasid ka raudesemeid? Meie otsime need kohad looduses üles ja proovime taas rauda  sulatada esivanemate kombel. Aga tänu. Sina, Ragnar, oled arheometallurg. Mida see tähendab? Ma olen arheoloog, kes uurib mineviku metallitööd. Raud on olnud ainukene metall, mida on maa seest  siis maagia kaevandatud ja millest on siis metalli toodetud  koha peal. Praegu me oleme tegelikult siin,  Tartumaal, sinu. Kodu juures ja sa väidad, et seda rauamaaki  või seda rauda on Eesti looduses pea igal pool. Vastab tõele, et on kindlasti kohti, kus seda tuleb. Kätte siis niisuguse mõnusama. Paksema kihina, kus need Rauamaagikamakad on sellised kõvad nagu suured tükid. Aga sellist rauamaaki, mis maa seest ennast välja pressib,  pigem niisuguse pruunilögana, seda leiab praktiliselt igal  pool Eestis, no sul on labidas kaasas, lähme otsime  selle koha siin üles. Jah. Ta. Rauamagi leiukoha tihti leiab selle järgi üles,  et talle tekib selline justkui nagu õline läikiv kiht vee peale. See ilmselt suuresti on maa seest joonidena lahustunud  ja kuskil rohkem pinnale tulles hapnikuga kokku saanud,  tekkinud on raudoksiid ja see raudoksiid ongi  siis see meie. Tooraine rauamaak, mida me saame kasutada raua sulatamiseks. Nii, aga sa kaevadki täitsa välja ja ta on mingisugune löga. Või muda, see kõik on rauamaak ja see kõik mudaga seotud. Veel ei ole, kindlasti nad röstisid sellist pruuni löga selleks,  et sellest saada siukest head maaki, mida ahju ajada. Aga kuidas eestlased üldse avastasid enda jaoks selle,  et tõesti siit maapõuest saab seda rauda võtta,  röstida ja pärast sulatada? Raua sulatus on Eestisse jõudnud umbes 2000 aastat tagasi  või või natukene rohkem. Juba sellise. Nagu kompleksse teadmisena Et kuidas seda asja teha, ilmselt siis meistrid läksid  ja otsisid need kohapealsed rauamaardlad üles  ja eks see niimoodi kohapeal arenes. Minu uurimistöö teema ongi Eesti rauametallurgia kõrgaeg  ja hääbumine 12. kuni 14-l sajandil. Just sellepärast, et meil on olemas selline periood meie minevikus,  kus raua tootmine oli väga intensiivne, see oli väga kõrgel  tasemel ja see kindlasti, nagu avaldas ka sellele kohalikule  ühiskonnale suurt mõju. Ja. Üle kogu Eesti on leitud nii keskaegsete rauasulatus ahjude  jälgi kui toorrauapätse. Kohalik rauasulatus küll hääbus pärast neljateistkümnendat sajandit,  kuid siiani tuleb välja arvukalt arheoloogilisi leide,  mis jõuavad Ragnar, saage töölauale. Need konkreetsed. Mis mul siin käes on, need on leitud siis Emajõe suudmest? Praagalt see ala on praegu vee all aga kunagi seal oli  kuivem maa. Võin anda, saad nagu raske jah? Jah, need on üsna suured pätsid. Tegemist on siis kohalikust rauamaagist toodetud rauaga. Miks ta on selline väheesindusliku välimusega,  et see tuleneb sellest, et tegemist on siis üsna vähe  töödeldud rauaga, et see päts on rauasulatus ahjust välja võetud. Teda on sepistatud. Nii palju, kui tal seda esialgset kuumust on olnud,  võib-olla natuke veel sealsamas väliääsis kuumutatud  ja siis ongi selline rauakamakas, mida siis ilmselt on edasi  müüdud nendele seppadele või kuhugi kaugemale. Neid on siis maapinda pandud peitvaradena. Sellepärast võivad olla keerulised ajad,  sõjalised konfliktid ja siis on vaja oma väärtusliku vara  vaenlaste eest ära peita. Või siis osad nendest võivad olla ka mingid ohverdused,  aga meil on selliste leidude puhul keeruline neid eristada. Siin on siis näha, mida me näeme raua sees,  kui me oleme ta katki lõiganud. Siin on siis üks keskaegne tükk käku sepikojast. See on siis ka samamoodi toorraud või töötlemata raud,  see on jõudnud sepikotta. Ja mingil põhjusel üks nendest kamakatest ei ole  siis nagu lõpuni ära töödeldud. See on siis metalograafilise analüüsi proov  selle jaoks me peamegi saega lõikama viilu,  sellest esemest selle ära poleerima. See on ka söövitatud ja siis me näeme selle mikrostruktuuri  näeme palju seal süsinikku, palju seal on mingeid lisandeid,  mis on halvad näiteks nagu fosfor. Kui heal tasemel see Eesti loodusest pärit raudsiis on,  nii palju, kui me oleme vaadanud neid raua pätse,  siis võib öelda, et nad oskasid teha väga head sepistatavat rauda. Seal on tihti väga väike. Kahjulike lisandite sisaldus ja sellest kindlasti sai  igasuguseid asju. Mis teile? Selleks, et paremini mõista, kuidas meie esivanemad rauda  sulatasid tuleb proovida seda ka ise järele teha. Ragnar saage on arheoloogilistele andmetele tuginedes  ehitanud koos teiste huvilistega ligi 15 rauasulatusahju. Iga korraga on saadud rauakogus olnud aina suurem. Kuskil kaks tundi on see ahi olnud töös. Sinna on vaheldumisi lisatud rauamaaki ja sütt  ja vaikselt selle ahju sisemuses. Siis sellest rauamaagist redutseerub raud jääb järele  metalliline raud ja läheb seal aina suuremaks  ja suuremaks pätsiks seda protsessi. Ühelt poolt peab nagu usaldama, kui sul on hea maak,  siis ta tavaliselt alati toimib. Aga teda saab natukene mõjutada. Siis nendest väikestest aukudest, mis seal allpool on. Mida selle maagiga siis tegema peab, et sellest rauda saaks? Seda maaki. On siis lõhutud väiksemateks tükkideks ja seejärel me  röstisime seda lõkke peal, mis selles materjalis röstimise  tulemusena siis muutub. Kuna see maak ise on siis limoniit, mille sees on palju kristallvett,  siis röstimine aitab sellest kristallveest lahti saada,  mida me lihtsalt kuivatamisega sealt seest kätte ei saa. Ja lisaks see maak muutub ka magnetiliseks,  see on lihtsalt meile hea indikaator sellest,  et maak on heade omadustega, sisaldab palju rauda  ja on röstimise tulemusel siis valmis ahju. Paneme siis. Vahel. Siin on enamasti Eesti kunstiakadeemia tudengid hoopis toimetamas,  et kuidas teie selle arheometallurgiaga siis seostate. See, mis siin toimub, see on meie siis üliõpilaste  suvepraktika ja selle nagu tegevuse tuumik on  siis meie Eht ja sepakunstiosakonnas, kus  siis ennekõike sepakunstiüliõpilased selle. Protsessiga tegelevad aga seekord on siis meiega siin  ka kaasas uue magistriõppekava, mille nimi on taide stuudium  siis selle esimesed üliõpilased ja miks me seda niiviisi teeme. Meie jaoks on nagu oluline materjalide ja tehnoloogiate algupära. Kui me nagu seda mõistame kustkohast nagu see materjal tuleb,  kuidas see sünnib siis nagu see annab meile  ka mingisuguse nagu tugevama baasteadmise,  et sealt nagu edasi minna ja oma siis töid arendada. Kui sa ise nagu valitsed seda protsessi algusest lõpuni,  et sa oled suuteline ise tootma kivist metalli,  et, et see on juba selline nagu kuidas siis öelda,  nagu alko, keemiline või maailma loomise protsess. Et me võtame midagi ja teeme sellest midagi muud,  see omandab kohe mingisuguse teise väärtuse,  see materjal Maa. Tuleb üks räbu. Nii võta tast, võta kinni, keera teistpidi. Ja lööme peale. Nii Margus ad Mine peksa. Võid teha kõvemini. Tooge telliseid ja need lähevad sinna ümber. Ja me peame natuke häsi suuremaks tegema,  sest meil on liiga palju rauda. Päts tuli. Väga suur ja. See on ainult tore, te võtsite selle sealt ahjust välja  lõhkusite ahju ära, mis nüüd tehakse. Me oleme kätte saanud siis nüüd metallilisel kujul raua,  mis on veel suure šlakisisaldusega poorne. Ja vajab sisulist üsna spetsiifilist töötlemist. Sellepärast, et ta on hästi suur, ta on seest hästi kuum,  aga väljast hakkab hästi kiiresti jahtuma. Nüüd pannakse talle veel sütt juurde ja nüüd antakse  niisugune lõppviimistlus, et kõik need eenduvad osad saab  niisuguseks üheks kompaktseks tükiks kokku lüüa  ja natuke saab tast midagi sepista. Mis on selle protsessi kõige selle nagu suurem väärtus sinu  jaoks või üldse meie kõigi jaoks? Ühelt poolt see on see, et me mõistame seda,  kuidas meie esivanemad rauda tootsid. Ja aga sellel on ka selline lihtsalt väga võluv külg,  et me võtame maa seest niisuguse põhimõtteliselt nagu kivi  ja me muundame selle. Metalliliseks rauaks ja mis ongi täpselt seesama keemilise  koostisega raud, mis meil on tänapäeva raud ja. Me oskame seda teha ja et nagu see oskus on taas elustatud Juunikuus võtsin ette retke põhjanaabrite juurde,  et uurida, kuidas läheb nendel lenduravatel. Ma olen tulnud Soome Nuuksio rahvusparki koos Soome  ja Eesti lendorava ekspertidega, et leida siit nende vahvate  loomade tegevusjälgi. See on väga, väga vahva. Kõigepealt hammustab ta lehe lahti ja siis  siis siit otsast on närinud. Siin võib-olla on isegi küüniste jäljed näha. Kui saab jälgida? Kuigi puuladvas toimetavad lendoravat siis  siis ega, ega tal seal kerge ju balanssi pidada ei ole,  sest tuul puhub ja ta on selliste peenikeste okste peal  ja ta hoiab ainult tagumiste jalgadega ennast kinni  ja siis esikäppadega võtab sealt, upitab lehe,  hammustab selle siit kanna pealt läbi ja  siis siis hakkab sööma, aga kui midagi kõigutab rohkem,  siis üsna tihti kukuvad siis need poolsöödud lehed alla haab,  on üks selline väga hea söögipuu kõikidele loomadele,  noh sealhulgas siis ka ländoraval ja lendoravale on ta suvel  ikka üks peamisi toiduobjekte, just see haavalehed. Aga, aga ega ta ei ütle ära ka siis teiste puude lehtedest  nagu kaskede või kui remmelgad ta on siis remmelga lehti  söövad samamoodi. Eesti ja Soome eksperdid on teinud aastaid tihedat koostööd,  et panna pidur lendoravate väljasuremisohule. Üks järjekindel ülesanne on lendorava elupaikade inventuur. Põhieesmärk on praegu siin leida. Kas siin teadaolevates leiukohtades on ka praegu lendaravaid  ja teine on see, et me võtame ka siit geneetilise proove. Et võrrelda Eesti ja Soome lendarajate populatsiooni. Nii noh, siin on päris hea. Saime korraliku DNA proovi. Teeme peale siis. Me tegutseme selle nimel, et lendorav meie mail pikalt edasi  suudaks elutseda, et et me oma rumalusest  või teadmatusest või ignorantsist ei Ei, ei laseks sellel loomakesel välja surra. Olulisim väärtus võib-olla ongi see see võrgustik,  mida me nüüd pea viie aasta jooksul oleme. Ehitan. Su tatud, et sinna kuulub nii teadlaseid kui praktikuid. Ja meil on mitukümmend inimest kokku Eestist  ja Soomest projekti tegemistest kaasatud  ja tegelikult see teadmiste pagas on hästi suur. Soome ekspertrühma juht Heia Hurme selgitab,  miks on Nuuksio rahvuspargi metsad lendorava kaitseks tähtsad. Her Lotof Forests. Pesis Her ald. Brus Dominati mix, Forests. Aspenis. For the fring sperel. Dis k on nasona kaks. Berylage era And Itase Like is Foralongime. Sovit makse. Central. Auto Finland, esel. Ta. Lendorav teeb Eesti ja Soome looduse eriliseks kogu Euroopa liidus,  sest teistes riikides teda pole. Kui meil leiab lenduravaid ainult Kirde-Eesti metsadest,  siis Soome andmed räägivad, et neid võiks elada riigi  lõunaosast kuni umbes Botnia lahe põhjaosast tõmmatud jooneni. Paraku on see väike loom Eestis äärmiselt ohustatud. 2022. aastal elas meil hinnanguliselt umbes 300 täiskasvanud lendoravat. Selgub, et ka Soome lendoravate käekäik pole hoolimata  suuremast arvukusest ja levialast kiita. Have got any I dea Car number with. Ling quers right now in Finland. Ser reli ef icout, question. Ford aa. Esti mats var from third, thousnüüd Tree andred. Tauno sai Mos. Kas Flaniipea mar e? Lasi ta wh. Finla. Asensus on about Hundred? Is thata folod, annuali. Aeg Eesti meedia trend of the population. Iste trend Gering Wors ate trendis Queaitas samasid,  pean like palun, no last fifty ones. Wed on no nithing about trend. The keeraga. Tori te time, ta desensus, Haspeen estimadid It has been  declining al the time and very close to minus thirdy  procente eas. So al the time t what we ha be floning Flyings  või al the Times seeder negatiivne trend. Sta population number in generalis Going down. Liisa, kui sina oled nüüd siin Soomes lendorava metsi näinud  siis kas on mingisuguseid sarnasusi, erinevusi,  mis sulle kohe pähe tulevad, kuidas sa neid võrdleksid? No kõige suurem erinevus on kindlasti see,  et siin on palju vähem haaba kui meie lendurava elupaikades,  et et meie lendurvat sellise metsa naljalt ei lepi. Üks Soome ekspert ka soovitas, et võib-olla te Eestis  paneksite noh, pesakaste sellistesse metsadesse,  kus on haaba vähem või mis on võib-olla natuke noored  siis üsna kindlasti meie lendaravad neid pesametsana  kasutusele ei võtaks selliseid metsi, kus  kus haaba on, võib olla kokku lugeda ühe käe sõrme. Osa Soome lendurava populatsioonist elabki pesakastidess. Looduslikke õõnsus lihtsalt napib. Nii meil kui siin. Elupaiku lihtsalt jääb vähemaks, sest vanade haabadega metsi  jääb järjest pindalalt vähemaks. Üks moodus, kuidas soomlased nii siin Nuuksio rahvuspargis  kui ka mujal Soomes loodusele metsi tagasi annavad on  majandusmetsade põletamine. Tee. Põletamisega saadakse avatud ala, et, et hakkaks lehtpuud kasvama,  mis on lendaradadele ülioluline eriti siin sellistes  kuusemänni enamuse ga metsades. Et neil ei ole ka söögikoolist. Jaa. Kas sa tunned, et midagi on head võtta eestlastel  soomlastelt ja õppida ja mida soomlased võiksid meie  tegemistest seoses lenduravaga endale kõrva taha panna. Mis on kindlasti palju paremini, on Soome uuringud,  kuna riik on suur, populatsioonion suur neil on palju  lihtsam kokku koguda erinevaid ökoloogilisi  või bioloogilise andmeid. Aga mis soomlastele Eestist on õppida, on On seire  ja et kui meil on väga hea ülevaade, mis meil toimub,  ja meie, kuidas meie populatsiooni käekäik on  siis Soomes on kahjuks olukord üsna üsna vastupidine,  et nende andmed suuresti põhinevad vabatahtlikel vaatlustel,  aga neil ei ole väga head pilti, mis üldiselt toimunud,  nad ütlevad küll, et populatsiooni on kõikjal langeb,  onju, aga kui hea või hull see situatsioon ikkagi on,  sellest neil liiga head ülevaadet ei ole ja,  ja samuti on Eestis ikkagi oluliselt tugevam kui siin. Noh, mõneti saab sellest ka aru, et, et siin on populatsioon  ikkagi paremas seisus ja arvukus oluliselt suurem. Aga, aga kaitse, nad isegi ütlevad, et küllaltki nutuselt nigel,  et, et need alad, mida nemad saavad kaitsta,  on seal ikkagi alla hektari, sageli rääkimata sellest,  et nad saaksid kaitsta liikumiskoridore,  et meil on ikkagi riigimaal kaitseb RMK liikumiskoridore  selliste lähemate leiukohtade vahel. Ta. Are you right now happy with Fling querles Conservation in  Finland Or is the Sounthing you think that you conty. Oo, pater. I tink te thingestat, ou Cant peter Wecan Be happy. Ha ling Scilulis recoc nist Betera Beter the ime and a hap a Samst. Lo Quigt well in ban rias We have ling Sille in meny of auer  sites Fo ample. Bai general. Ab have the negatiivetrend stil Going on an. Showst a Everything is not coret moment,  What seda manishu tou think? General Forest s of Cos Sam SudaBul hapidas Agad. I eyplaysi Forest Connectis Water f. Es for moving oma estsi. Aather. Aat. Des General plaan Ho mani habitat Network as sach We havlot of ri asede Connecenes is nota problem. E al, so haw sam. Tri Semestbea problem. Mis siis on ikkagi need võimalikud lahendused,  mis selle probleemide rägastiku lõpuks murraks? Siin on mitu võimalust, üks on, mida siin Soomes nüüd on hakatud,  viljelema on siis püsimetsandus ja, ja õnneks on Soomes  ka sellised toetusmeetodid, mis siis toetavad sellist metsa majandamist,  mis ühelt poolt annab teatud tulu maaomanikule  ja teiselt poolt hoiab ka siis loodusväärtusi,  sealhulgas lendoravat ja teine osa, mis on,  on siis isolatsiooni probleemide lahendamiseks on võimalikud  ühendusteed üle lagedate alade kas siis metsa istutamise  või hoidmisega ja teiselt poolt võib-olla mõningate  tehniliste lahenditega, et ikkagi loomad saaksid üle  selliste barjääride. Mis on selline kaugem eesmärk, mis teile rõõmu pakuks? See, et lendarv suudaks pikaaegselt meie mail ellu jääda,  et selleks meil. On tarvis omada piisavalt head infot, me peame oskama  selle infoga midagi ette võtta. Me peame. Mõtlema, kuidas me targalt metsi majandama  ja lõpuks me peame oskama lendaravast ka laiemale  avalikkusele rääkida. Juba järgmises saates uurime, kuidas suhtuvad lendoravasse  Soome metsaomanikud ning imestame selle üle,  et põhjanaabrite juures elavad lendoravad  ja inimesed koos suisa linnades.
