Tšau käes on teisipäev ja kell on sealmaal,  et Nova alustab kohe. Täna saates saame tuttavaks vabaõhumuuseumi lapsekspertidega. Arutleme, mida, mis võiks tulla vabaõhumuuseumisse veel juurde? Räägime mini negavati võistlusest, meie teeme kodus näiteks  hapuks läinud viimast kooki ja vaatame üle uudised. Vabaõhumuuseumis on kaks suurt uuendustetäiesti uus näitus  ja lisaks on võetud tööle ka lapseksperdid. Hõbe käis mõlema uuendused tutvumas ja. Täna, ma tulin vabaõhumuuseumisse ja siin on selline uus eksponaat,  millel on nimi Kolga-Aida laudarait. Seda hakkavad mulle tutvustama vabaõhumuuseumi oma eksperdid. Kust tuleb üldse nimi, aida laudaraid? Aida laudarait tuleb sellest, et kas tead,  mis tähendab ait. Laut lauta nii ja siis rait tähendab seda,  et kõik on reas. Siin näitusel saavad kokku vana aeg ja siis praegune aeg. Ja siis näitus ongi selleks, et õppida vanast ajast  ja siin saab vaadata, kuidas olla keskkonnasäästlikum  ja näiteks, et vaadata, et kuidas siis vanasti inimesed ei  visanud mitte riided ära, vaid neid näiteks parandasid  ja mida siis keskkonnasäästlikumad aida lauda raidad olid  siis Hiiumaal pärit. Siin on siis selline laud, kus saab panna kokku tervisliku  Adriku ja proovi siis. Ma olen kuulnud, et kõige rohkem peab sööma salatit. Ma panen siis mingeid asju siia kokku, mis võiksid salatis  käia siis veerand peaks olema, ma arvan,  liha või kala. Ja siis veel veerand peaks olema mingi pasta  või kartul. Vaatan siis paneme pasta siia täitsa õige. Ja siis ongi siin, et pool siis puuviljad,  juurviljad ja selline värske siis veerand liha,  kala, piim, juust ja veel veerand teravili,  vaatame siis laua alla ka, mis siin peidus. Ja nii võib päris pikali visata. Ja siin on siis erinevad materjalid ja siin on näiteks  vikerkaar tehtud erinevatest kangastest. Kui tulla siia näitusele, saab unistada ja vaadata pilvi ja. Erinevaid kangaid katsuda. Mm. Siin on siis üks prügi sorteerimismäng. Et karjalapsel igapäevaselt prügi ei teki,  aga nüüd seda on järjest rohkem olnud. Ehk siis nüüd me oleme hakanud prügi sorteerima. See siin on paber, siis ma arvan, et see läheb paberi konteinerisse. Siis sa saad proovida, saab vist nii, ja. Kuna see kuju oli õige, siis sa tead, et see oli õige. See õun, tükeldatud õun, see biojäätmetesse. Siin on klaaspudel siis see läheb klaas taarasse. See kõik oli õige ja siis saad teada, et  siis sa oskad väga hästi prügi sorteerida. Siin sees on selline nii-öelda sõna mäng,  ehk siis sa pead ära arvama, mis sõna siin on näiteks siin  piltkiri ehk siis see pluss see. Ja siis siin on tähed. Siis sa pead leidma õige tähed. Nii ma arvan, et esimene Võiks olla. Piim näiteks. Mis tööd lapseeksperdid teevad, arutleme,  mida, mis võiks tulla vabaõhumuuseumisse veel juurde? Testime igasuguseid asju, vaatame, et mis jääb pigem näiteks  segaseks või mida võiks nagu paremini teha  või et mis oleks just selline tore ja lahe. Aga miks üldse laps eksperte vaja läheb? Kui midagi mingit uut näitust teha või midagi,  et mis jääks nagu lastele pigem äkki nagu,  mis neile meeldiks või mis jääks segaseks aitäh. Kui siis siia tuleb liitsõnad, tulevad piima näiteks lehm  siis piimatass piimaauto. Nii et see on niisugune kerimis mäng, et kumb juba enne  selle asjani on võitnud. Tahad proovida? Nüüd läks peale, lähme. Võidu Iirimaa üks-kaks-kolm läks. Kiireim. Ja. Vanasti ei olnudki niisuguseid mänguasju nagu meil,  et siis mängitigi selliste asjadega. Aga et see on ka niisugune näppude kiirust arendav mäng. Siin on siis niisugune uks, kust saab sisse minna. Et. Siin on ka erinevad materjalid. Ja siit saab välja tulla. See on siuke lugu, väike lõbus koht. Mis on vabaõhumuuseumis kõige põnevam teie jaoks võib-olla  siis see näitus, ehk siis aita, loodan, sest siin saab hästi  palju uusi põnevaid asju õppida ja ise ka katsetada. Võib-olla perenaistega rääkida? Et nad räägivad iga maa kohta sul eraldi lugusid. Et need lood nende majade kohta ja siis see nagu vana aja  kohta rohkem teada ka. Siin on meil siis ka loomad ja siin on ka näiteks lambad  ja see suurem on siis nende ema ja need kaks väiksemat on  siis talve. Nüüd on aeg vaadata üles selle nädala uudised. Tartus avati Baltikumi kõige võimekam planet. Metaarium Tartus taas avati ahhaa teaduskeskuse renoveeritud  aitarium mis on tänaseks tehniliselt kõige  kõrgtehnoloogilisem kogu Baltikumis. Uuenduse saini projektsioonitehnika kinoistmed kui  ka valgeks võõbatud sein. Ahhaa teaduskeskuse peaplanetaristi Üllar Kivila sõnul on  uutel projektoritel võrreldes vana süsteemiga ligi neli  korda rohkem pildipunkte ehk piksleid ning uusim riistvara  võimaldab planeetide vahel seigelda enneolematu kiiruse  ja ilusama pildiga. Andreas avaldas uue loo 20. Andreas poom rõõmustab kuulajaid uue ingliskeelse singliga  nimega 20. Lugu ei räägi eeskätt 20. saamisest,  vaid sellest, kuidas oma loomud on Andreas väga suur  ülemõtleja ja võtab tavapäraseid asju keskmisest tõsisemalt,  selgitab noor muusik. Sta mini. Jätke ootab jube jutte. Tähekese jubejuttude võistlus algab uue hooga. Jube jutte oodatakse kuni 30. novembrini meiliaadressile. Ataheke.ee. Jube jutt tuleb ise välja mõelda, see ei tohi olla kusagilt kuuldud,  loetud või filmina nähtud. Kõige pikem jutt võib olla kuni 2000 tähemärki,  mis on üks lehekülg A4 formaadis. Võisteldakse erinevates vanuserühmades. Esimene klass ja nooremad, teine klass, kolmas klass,  neljas klass ja vanemad. Osaleda võivad kuni kaheteistaastased lapsed. Töid hindab Eesti lastekirjanikest ja tähekese toimetajatest  koosnev žürii. Võidutööd ilmuvad järgmise aasta tähekestes  ja laste ekraani kodulehes. Esita küsimus planetaristile, teadlasele  ja leiutajale. Lasteekraan ja energia avastuskeskus kutsuvad kõiki lapsi  oma uudishimu rahuldama ning esitama küsimusi energia  avastuskeskuse planetaristile, teadlasele  ja leiutajale. Lase oma fantaasia ja teadmisi anu lendama  sest parimate küsimuste autoritele on auhinnaks pääsmed  energia avastuskeskusesse. Küsimusi oodatakse kuni 15. novembri südaööni. Valitud küsimuste põhjal tehakse video, mis tehakse  avalikuks seitsmeteistkümnendal novembril  ehk uudishimu päeval. Lasteekraanil. Uued uudised uuel nädalal. On viimane aeg oma töö mini -negavati konkursile esitada. Kohe vaatame, mis teemal videoid oodatakse. Sel aastal konkursile. Ja. Ja. Tere selle aasta mininegavati teema on toitu,  raiskav maailm. Kui palju te selle teema peale mõtlete, et? Ju raiskame. Väga palju iga päev. Ja ei saa sellest kuidagi mööda vaadata,  siis kui aega jääb üle, siis mõtlen. Mina mõtlen siis, kui tegevust pole. Ja mina mõtlen iga kord siis, kui ma sööki võtan  ja kui ma söön. Ja eriti siis, kui on vaja midagi vahest ära visata. Kas teil on anda nippe, kuidas toidu raiskamist vältida,  et sa võtad alguses vähe? Ja siis võtad juurde, kui maitses. Meil on koolis niimoodi, et kui meil jääb toitu järgi Siis Meil on nagu noh, nagu pakkijad, toidupakkijad,  kes siis panevad toidupurkidesse ja siis annavad inimestele  koju kaasa. Emadele ja isadele ja kui ikkagi toitu või noh,  see toit, mis nagu taldriku pealt on su järgi jäänud,  siis see läheb kanadele, et meil on kana  ja siis Katarinal on ka kanad Et teil koolis ei lähe üldse toitu raisku ja,  ja täna oli lausa selline päev, et meil oli kalapäev  ja üks väikene kalatükk visati kanadele,  nii et tõesti me kõik sõime ise ära ja no  mis jäi suurtesse pottidesse, need mõned kalad said  siis vanemad ka kaasa. Aga täna oli kohe eriti hea päev, tänase päeva puhul. Teil koolis on siis selle mitte raiskamisega väga hästi,  et kas teil kodus on samamoodi? Ükskord niimoodi, et, Meil jäi üks keefiri, mis oli juba nagu viis päeva,  oli pahaks läinud. Siis mu ema pani selle nagu keefiri pannkookide sisse  ja siis kõik said. Et. Et tegelikult ei olnudki pahaks läinud, lihtsalt kuupäev  seal kuupäev oli, natuke oli? Natuke oli, aga ma ei teadnud seda. Aga pannkoogid maitsesid ikka hästi. Aga natuke oli seda imelikku maitset ja natuke  ja meie teeme kodus näiteks hapuks läinud piimast kooki. Ja mina teen pudrust pannkooke, kui hommikuti ära ei sööda,  siis õhtul läheb pannkookide sisse. Miks peab üldse toitu kokku hoidma? Ma arvan, et äkki sellepärast et kui kogu aeg raiskame toitu,  siis, kui tegelikult toitu, mida saab kasutada,  on me raiskame, siis see on lihtsalt nagu ressursside raiskamine. Mina arvan veel seda, et mille, mida me tihti ei näe,  on ju tegelikult see, et kui kaugel meil tänapäeval toitu kasvatatakse,  et see tuuakse kuskilt kaugelt meile siia noh,  näiteks banaanid kuskil kaugel, kaugel kasvatatakse,  tuuakse siis siia, kui me need ära viskame,  siis see on veel eriti totter raiskamine,  et selles mõttes on nagu hästi oluline ikkagi tarbida ära  see toit. Ja, ja kui me veel ikkagi mõtleme sellele,  et väga paljudes maailma kohtades ju inimesed lähevad õhtuti  tühja kõhuga magama, siis on veel eriti hull lugu,  kui meie toidu ära viskame, nii et siin on väga palju põhjuseid,  miks me peaksime toitu ikkagi sööma ära. Aga kui nüüd kellelgi hea mõte tekkis, kuidas saab  mininegavatist osa võtta? Hästi lihtne tähtaeg on 19 november ja tuleb üles filmida  selline lühikene kaheminutiline videoklipp,  kus siis näidet näitategi seda, kuidas teie toitu ei raiska ja,  ja see tuleb siis ära saata ja ägedad auhinnad on  ka seal. Nii et te kindlasti. Tasub tasub see väike pingutus teha ja, ja seda teadlikkust  ka tõsta ja lihtsalt on tore sõpradega koos ikkagi anda oma panus,  et toitu me ei raiskaks. Aitäh teile, aitäh. Aga nüüd, aga nüüd kuulutame välja võileiva võistluse võitja. Meieni jõudis palju toredaid ja fantaasia rohkeid võileivapilte. Aitäh kõigile saatjatele. Nüüd aga kuulutame välja võitja, kes saab endale võileiva  grilli ja novasokid. Palju õnne, kunsi. Võtame sinuga peagi ühendust. Ja ongi tänaseks saade vaadatud. Kohtume teiega juba homme, ikka pool viis  ja pool seitse. Tšau. Ja. Ja.
