Muinasjutt on raamatus juttu, ema vestab, mõni jutt on lühi kee, mõni kaua kestab. Mõni jutt on hoopis uus, mõni tuntud, teatud, mõni jutt on koguni akna peale seatud. Seal kollased ahvid on kobaras puu kuus ja ahvidel suured suupillid suus. Laisk krokodill põõnutad päikese all ja neegrid tantsivad seljas. Tal muinasjutt on raamat, tõus, jutt, too ema vesta. Mõni jutt on lühiKey, mõni kaua kestab, mõni jutt on hoopis uus, mõni tuntud-teatud, mõni jutt on koguni akna peale seatud. Ja teinekord akna peal näha või rattaga kihutav, nõgine, nõid, kask küürustagi varal sõita. Ta teeb tee väikestest iidadestki haabja. Muinasjutt on raamat, uus jutu eemavrezda. Mõni jutt, Don lühiKey, mõni kaua kesta. Mõni jutt on hoopis uus, mõni tuntud-teatud, mõni jutt on koguni kakk, tapeeaa, lehm, seatõud. See aken oli muidu täiesti tavaline aken nagu kõik teised, tuli klaas, mille läbi sai välja vaadata ja oli raam ja aknalaud lillepottidega ja käepide, millest keerates võis akent avada. Aga ühel hommikul oli ta üleni täis maalitud kõiksuguseid, joonistusi oli seal imekauneid, lilli. Ja oh missuguseid olevusi seal, oh, seal on uljas hunt tagajalgadele tõusnud ja popsutab piipu. Seal ajab kiisu rotte taga, seal lendab luua seljas nõiamoor. Seal põõnutad heasüdamlik hiiglane. Seal tantsib päkapikk aina vaata. Terve akna täis lugusid. Elas kord Ühel väikesel saarel koletu suur hiiglane. Ta oli nii suur, et ta oma saarel sai astuda ainult kaks sammu juba oligi teisel pool otsas kuid õhtul magama heitis, siis ei saanud ta jalgu välja sirutada, ilma et need vette ei ulatuks. Öösel magades aga unustas ta selle ära, sirutas jalad sirgu, varbad Sultlasid vette ja ta ärkas üles. Nii kohe mitu korda öö jooksul. Üle kõige armastas ta supelda, sellepärast ehitiste suurem osa päevast vees. Seal polnud tal kunagi kitsas, sest meri oli veel suurem kui tema. Hommikuse supluse ajal sõidame kõhu täis rohelisi vetikaid, tühje teokarpe, väikesi kive ja liiva merepõhjast. Ja siis ei söönud suutäitki enne järgmist hommikut jõi ainult vahetevahel mõne lonksu merevett. Niisugune oli see hiiglane. Sellesama saare peal elas veel üks päkapikk. Teadagi polnud ta elu seal kerge, sest ta kartis hiiglast. See hiiglane polnud üldse paha, aga ta oli nii suur ja päkapikk oli nii väike, et hiidlane võis talle ju kogemata peale astuda. Sellepärast pistis päkapikk alati plehku, kui ta hiiglase rasket hingamist kuulis. Sibas nii, kuidas jalad võtsid? Ühel päeval võttis ta südame rindu ja otsustas, nii see enam edasi kesta ei või. Tähelepanematult hiiglasele tuleb õppetund anda. Tõus naabersaarele, kus elas kuulus võlur palustamalt võlukivikese laenuks kujus koju tagasi ja pistis selle kivikese hiiglasele magamise ajal suhu. Kas teate, mis siis juhtus? Hiiglane hakkas silmnähtavalt pisemaks muutuma, kuni oli täpselt päkapiku kõhe pikkune. Ja siis ta ärkas. Oi, oioi, mis siin juhtunud on, hüüdis ta hirmunult. Kuidas need puud nii suureks kasvasid ja meri nii kaugele läks? Ma kardan, see põõsas tuleb mulle kallale. Ära karda, puud ja põõsad võivad isegi suured olla, aga nad ei väiksematele kunagi haiget. Vastupidi. Pisikeseks muutusin vastu sellepärast et sa näeksid maailma ka nii nagu ta paistab neilegi sinult palju, palju pisemad on. Kellele sa muidu kas meelega või kogemata võid haiget teha või koguni peale astuda. Kas neid on palju? Oh jah, a on isegi pisemaid, kui mina sääsed ja. Keses meheke istus tammelehele väikese see meheke istus tammelehele rõõmsalt pinis, taasta pillikärbsed, tantsisid käedrilli rõõmsalt Pineezdasta pilli kärtsetanud sissid, kaadrilli. Mustad pilved tormi tõi müristas ja välku lõi mustad pilved, tormid müristas ja välku lõi. Maruuse see mehedkese puhuus maha lehekeselt. Maru sääsemehe kese puhus maha lehekeselt sääsel kondid valutasid, kärbsed, teda talutasid sääsel, kondid valuutasid kärts ette, ta talu kuulutasid seal see, kui uut valuutasid ja siis ära jalutasid, sääsegojood talutasid ja siis ära jalutasid. Mis sai hiiglasest ja päkapikkust? Näete seal aknal, päkapikk istub hiiglase õlal ja mõlemad on väga rõõmsad. Kaugel Põhjaka res külma mere res, kasva püksi, suur Kahar, õnnepuu. Kasva püksi. Kahar õnnepuu okkatal, kui see käbitees on piim, piima nõrgub käbidest puu all piima, järsapsest, piima, nõrgud käbidest puu all, piimajärv, Satsest. Kulp, kes rüüpab sellest sõõmu tagasi, saab jälle rõõmu. Haige kruusitäie, joob tervise, see talle toob. Arg saab piimast julgemaks, nõrksab jälle tugevaks. Kaugel põhjakaares, külma mere ääres kasvab ehk siis suur Kahar õnnepuu kasva teeks siis suur Kahar õnnepuu. Näide, mida kõike toreda pakase ilmaga akna pealt leida haid.
