Värvikirevad niidutaimed kaovad maastikest  ja inimeste teadvusest. Kui meil niidukooslused ja üldse niite enam ei ole,  siis ei maksa imeks panna, et et inimesed neid taimeliike ei  tea ei oska neid võib-olla tähtsustada ja väärtustada. Lendoravad rõõmustavad soomlasi lausa pealinnas. Ehe tõestus sellest, et Helsingi linnas tõepoolest lend  oravad elavad. Pisike kliimasaadik Lääne pöialpoiss on end Eestisse sisse seadnud. Mis töö siin praegu käib, kombain on nüüd põllul? Jah, kombain on põllul, nüüd me korjame siit longus põisrohu  seemneid kokku. Kui keeruline on üldse selliste taimede seemneid korjata? Eks ta on selline, kõik tuleb nagu ise leiutada,  et, et ega siin õpikuid ei ole ja, ja kuskil koolis seda  kunsti ei õpetada, et siis siis tulebki nagu ise kõik välja mõelda,  aga noh, meie niisugune põhitrikk on see,  et, et eks me kogume need seemned. Veidikene enne, kui nad looduslikult ise pudenema hakkavad,  et see on meie trikk ja siis me hoiame neid natuke kuskil varjul,  kus nad siis nii, et ta lõplikult valmivad. Te tegelete taimede seemnega siisjah. Aga meie seemnekasvatuse eripära on see,  et, et kõik taimed, mis siin kasvavad, on Eestis looduslikud taimeliigid. Miks te neid kasutate? Me kasvatame neid erinevatel justkui põhjustel,  aga eks ta nii-öelda kogu see tegevus tõukub ikkagi sellest  ütleme siis elurikkuse kriisist, mis meil on vähemasti puhkemas,  kui mitte juba käes. Ehk siis need seemned, mis meil siin kasvavad,  need tegelikult lähevad siis uuesti tagasi nii-öelda looduse  taastamisele või, või taastamistegevustele ja,  ja väga sageli näiteks ka linnahaljastuse,  kus praegusel ajal on see, see, need haljas uus lahendused,  võib-olla natukene nagu sellised Elurikkuse vaenulikud. Ja. Siin kõrval on kohe kollane lilleväli, mis,  mis taimed need on, see siin esimene, kohe on harilik  kuldkann mis on siin Vooremaa maastikel väga eksootiline taimeliik. Sest ta tegelikult tema nii-öelda päris kasvukoht on Lääne  ja Põhja-Eesti loopealsed, et ta on selline lubjalembene taimeliik,  aga kas see on nagu tavaline taim, on neid palju  või pigem on nagu maastikus vähemaks jäänud? No kuna niite on vähemaks jäänud, siis võib öelda,  et kuldkanni on ka vähemaks jäänud ja kindlasti Põhja-Eesti  paljudel loopealsed eel on see häda, et neid on aja jooksul  siis või selliseid lubjarikkeid, niite on väetatud  ja erineval viisil nii-öelda parandatud ütlevad põllumehed  selle kohta. Nii et sealt sellised väiksemad ja õrnemad taimeliigid on  tõepoolest sageli väga on kadunud või siis on ainult  üksikutesse kohtadesse alles jäänud. Ja nii on paljude taimedega, mida te siin kasvatada ja,  ja nii on paljude taimedega küljest me kasvatame siin  tavalisi eesti taimi, et siin meil on üksikuid haruldusi  ka ja, aga me nagu ei kollektsiooni haruldusi,  me kasvatame tavalisi Eesti taimi. Aga paraku elurikkuse kriis mõneti tähendabki seda,  et, et ka tavaliste taimede eluolu on oluliselt halvenenud. Ja kui me võtame, et meil on Eestis jäänud viimase 100  aastaga niitudest või niidukooslustest, kus need taimed  siis enamasti on kasvanud ajalooliselt kui meil on järgi  ainult viis protsenti, siis me võime öelda,  et, et ka kõikide nende taimede kasvukohtadest on tegelikult  alles ainult viis protsenti. Ja see vähenemine sajandiga on tegelikult ikkagi väga suur. Kes siin kõrval on, see on nagu väga uhke,  kollane, selline vaip siin nüüd harilik nõiahammas  mis on ka sageli nagu seostatav võib-olla rohkem  lubjarikaste niidualadega, aga tegelikult tähelepanelik  vaataja näeb sellist samasugust kollast taime väga sageli  ka näiteks teede äärtes. Nõiahammas on nüüd selline taim, mida tegelikult ikka Eestis  kasvatatakse kohati söödataimena ja ma arvan,  et just sellel aastal, kus on üsna erakordne põud,  siiski on need põllumehed üsna rõõmsad, kes on endale sööda  taimena siis nõiahammast külvanud, sest et on tõesti vaata  et üks põua kindlamaid Eesti kultuurtaimi,  et, et see konkreetne ei ole kultuurtaim,  see on loodusest pärit, aga teda on ka aretatud,  nii et, et on ka kultuursort olemas. Nõiahambast. Seda taime on metsaservades praegu väga palju õitsemas näha. Paljud kindlasti ei tea, mis see on, mis see on. Jah, see on harilik ussikeel ja tema on selline taim,  mis kasvab tegelikult, mida inimesed väga sageli näevad  selliste kohtade peal, kus mulda on veidikene nagu  siis häiritud, kas on seal tehtud mingeid mullatöid  või on sealt käinud üle metssead. Et tema on selline taim, mis ei ole väga kõrge konkurentsivõimega,  et tal ongi tarvis seda, et aeg-ajalt seda mulda liigutatakse. Aga samal ajal on ta Väga tavaline ka sellised sellistel rannikualadel  kus ta mõningates piirkondades on lausa vaata et ainus taim,  mis üldse sellistel kliburandadel kasvab,  et ta on ääretult vähenõudlik, ääretult põuakindel. Siin on näha erakordselt palju tolmeldajad,  et nad on ka väga head meetaimed, siis. Ussikeel on väga hea meetaim ja seda teavad  ka mesinikud päris hästi, nii et, et leidub  ka Eestis mesinikke, kes kasvatavad oma põldudel ussikeelt selleks,  et suurendada oma meesaaki. Värvipuuduse üle siin kurta ei saa, siin on valge,  lilla ja eriti kollane. Mis asi see kollane on? See on harilik kukehari. See on jällegi selline hästi kuivade kasvukohtade taim,  et me võime isegi öelda mõneti, et ta on niisugune meie  kodumaine kaktus, eks ole, sest et ta säilitab oma veevarud  oma lehtedes, et tal on sellised paksud paksud vesised lehed,  kus on siis vesi sees, mida ta saab siis kuival ajal kasutada. Ja jällegi, kes siin praegu sellisel põuaajal käib? Looduses ringi siis kuivadel, niitudel sageli kõik on juba  ära kuivanud, välja arvatud kukehari, mis  siis rõõmsalt edasi õitseb. Paljusid neid taimi võiks nimetada lausa umbrohuks  tavapõllumehe jaoks, aga tegelikult see ju  nii ei ole. Noh, tavapõllumehe jaoks pigem isegi on,  et, et need taimed, mis me siin kasvatame,  ei ole niidutaimed. Et meil kasvab siin praegu kolm liiki, mõnel aastal  ka neli liiki, siis selliseid kodumaiseid vanu põllu umbrohtusid,  mis on noh, nii-öelda Eestimaal kasvanud  nii kaua, kui meil on põldu haritud. Et selles mõttes nad käivad justkui meie niisuguse säästliku ja,  ja jätkusuutliku põllumajanduse juurde. Ja üks nendest nii-öelda sümbolliikidest on meie rahvuslill rukkilill,  mida kindlasti sadakond aastat tagasi oli Eestimaal väga  palju rohkem. Et kui te tänapäeval vaatate, siis rukkilill kasvab meil  mahepõldudel ja sageli kasvab ka nende kohtade peal,  kus põllumehe mürgiprits on kas kinni kiilunud  või on ta sealt kuskilt niimoodi kaarega sõitnud,  et mingi ala on jäänud pritsimata, et, et  ka seal on rukkilill olemas. Midagi ei ole teha, põllud on meie maastikus väga levinud,  väga suured, sellised alad, mis on suurele osale  elurikkusest tegelikult noh, sama head kui kõrb  või kivi või, või midagi sellist, et kui seal vähegi on midagi,  mis soodustab meie niisugust kasvõi tolmeldajaid,  siis need on kõik sinna väga nagu teretulnud. Paljude inimeste jaoks on sellised taimed nagu teadvusest  kuidagi ära kadunud, et noh, nad on kuidagi kõrvalised,  ei teata enam nimesid ega nende tähtsust  ega rolli. See põhjus on selles mõttes ju jällegi lihtne,  et et eks me ikkagi õpime looduse ja keskkonna kohta kõige  paremini sellisest igapäevasest kogemusest. Ja, ja kui meil, ütleme, niidukooslused ja üldse elurikkaid,  selliseid haljasalasid linnades või, või niite  maapiirkondades enam ei ole, siis ei, ei maksa imeks panna,  et inimesed neid taimeliike ei tea ja ei oska neid võib-olla  tähtsustada ja väärtustada. Kari me oleme Tartu kesklinnas, aga see park ei ole siin  mingi tavaline park. See on jah, selline katsetus linnaniit, kureeritud elurikkus  projekti raames me erinevate meetoditega tõstame kesklinnas  elurikkust ja see linnaliit on nüüd üks näide. Et siin me siis selle vana muru koorisime ära  ja rajasime selle niidu otsast peale. Kõik need liigid, mis siia külvatud, on päris maised,  ehk et me kasutamegi ainult pärismaiseid liike. Seal on jälle mitu põhjust, et aidata seda omamaist  taimkonda järele, sest meil võõrliike ja väga palju  või noh, ütleme aianduspoodides müüakse ju ainult peaaegu  mingit sissetoodud liike ja nad saavad siin  ka meie kliimas nagu paremini hakkama. Ja ka selle rohepimedusega võitlemine, et inimesed ju  tegelikult enam ei tunne taimi. Kui me vaatame meie linna haljastuid, siis kipub olema  ikkagi niimoodi, et meil on suured puud ja allvõetud muru  ja seda vahepealset nagu levelit üldse ei ole. Ja noh, siis ei tunnegi nagu midagi. Sigur näiteks, see on sigur väga uhke, eks siit tulevad  jumikaid erinevaid punast ristikut. See peaks olema siis nüüd see on üks naiste punadest,  ma nüüd kohe peast ei ütle, milline kollast karikakart,  noh, siin selles nimekirjas või ütleme jah,  mis me maha külvasime, seal oli vist 20 30 liiki,  ma arvan. No siin on isegi ohakas ju, et kas see inimesi nagu  rõõmustab või pigem häirib. Kui me räägime kureeritud elurikkusest, siis see kureerimise  mõte ongi see, et me tegelikult hoiame teda mingis vormis,  et kui seda ohakat näiteks oleks siin, ütleme 10 korda rohkem,  siis ma võtaks ta välja, aga kuna teda on siin üks väike tutt,  siis me jätame ta jällegi selleks, et inimene näeks ohakaid. Kas sellised niidud sellised rohtlad salu saavad tulevikus  linnas nagu valdavaks? No loodame, et saavad, siin tuleb rõhutada seda tasakaalupunkti,  et meile väga palju, aga heidetakse ette,  et me tahame kõik ära võsastada või metsastada  ja et meil ei jää seda hooldust enam või noh,  sellist ilu ilusat keskkonda enam ei jää,  aga meie tegelikult otsime tasakaalu, et viimased  aastakümned linnahaljastus on ju keskendunud mingisugustele  kokkulepitud ütleme siis ilunormide järgimisele,  aga seda ökoloogilist mõõdet ei ole üldse arvestatud siiamaani,  et, et see ökoloogilise mõõde tuleb tagasi tuua  ja siis kui see või uuesti luua, sest seda võib-olla ei olegi,  teda ei ole sellisel kujul kunagi linnahalestuses tarvis  läinud varem praegu kui me oleme selles kliimakriisis,  et nüüd on. Me peame tegelema oma selle kuumasaarega,  me peame tegelema valingvihmadega ja seda me saame teha  ainult läbi selliste haljasalade, mis toimivad  ka millegi muu nagu lihtsalt nagu silma iluna. Ja kui inimesed harjuvad neid nägema ja harjuvad nägema,  ütleme siis seda kasutegurit lisaks sellele,  et ta on ilus, et siis võib-olla ka see ilukaan on,  muutub. Juunis käisin Soomes, et uurida, kuidas elavad lendoravad  meie põhjanaabrite juures ning millist koostööd teevad Eesti  ja Soome eksperdid selle haruldase loomaliigi püsimajäämiseks. Kui kõigepealt nägin lenduravate kodumetsi Nuuksio  rahvuspargi siis järgmiseks kutsusid soomlased mind pealinna Lääne-Helsingisse. Väga huvitav on mõelda, et siitsamast on ainult kaheksa  kilomeetrit Soome presidendi lossini see tähendab Kesklinna  ja ümberringi nendes parkides elavad Helsingis võib öelda  inimestega väga-väga tihedalt koos lendoravad. How Werahe Sitiens of Helsingi that they have this Animal  Living here Wit the. No. Osa külla nagu ja. Et see on ehk vähe, nagu iga vägine, sositan,  see litorvan. Teda nagu negatiivsest uudisest hullu, et ta,  et ta mõnest uudisija üt ning pista on kura genno hankija  ja eest ja et ta see ei anna vältimatu, see positiivne  ning küll. Aga mõned ida ja liidu rava esinüüd Helsingisse. The Talkabout Connectines of Fine Schurel Habitats. How Big of e problem is it in Helsingi. Kuule, ma loodan, et see on kaabumis, sa. Aeda ja ehted, tule, uus ja alud ja ingu liikumise ihmisill. Silotaga. Tarbe. Alu küla katku. Talin toota metsa kütke ina ei süüta, et ennegi,  kuna uuri seda rägeneda lisa ning küüsenig ole. Näete, siin on ehe tõestus sellest, et Helsingi linnas. Tõepoolest, lend oravad elavad, selle haavapuu alune on  tihedalt lendorava pabulaid täis ja ma kujutan ette,  et kui mõnel inimesel on piisavalt õnne,  kes siit õhtul juhtub söökjooksu tegema ja mööda minema  või lihtsalt kõndima, siis äkki näeb ka lend orava oma  silmaga ära. Mis paistab siis? Tõesti. Lendoravate pesakast. Siin oma külla. Mised on tavalised kaugvaesed, Helsingisse lahtuvad kõvasti  ja liit oravatulehein on lähimetsas kus ka Helsingi on  kasvava kaupungi. Elan iskava. Jagamarolist Marsi palion uut asuda rakendamist  ja kos ka mist näide, mil üksi ja et on ka tema lähimetsa paremini. Guton. Kõigile on paras oma lähimetsa näite vara punnita,  millal tema inimesed meelel kuulaja juba seos loodu arvu ja,  ja, ja tore aga ka võidust ja Coscalitooravala on tema eriti  s asema London direktiivi ja lonalolaen,  Mun neid veel Genkaik imesed toimuda liidu oravad  ja neid enda tervet tuleks metsa. Iga linn tahab ju areneda ja nii ka Helsingis on igal aastal  valmimas palju uusi hooneid. Siia võib öelda siis ühte lendaravate tuumikelupaika  planeeritakse ehitada inglise kooli aga kohalikele elanikele paistab,  et see ei meeldi, nad on siia jätnud ka oma meeleavalduse. No sisuliselt on siin kirjas, et see on lendoravate koht. Jätke nad rahule. Teil on näiteks siin ka Helsingis käimas isegi kohtuprotsesse,  kus on vaidlus selle üle, et kas siia tuleb uus ehitis,  rajatakse siit infrastruktuur läbi? Või jääb see elupaik siiski lendäravatele,  on neid, selliseid vaidlusi on on olnud näide  ja ja ta ehk ei ole Meneylan muta esimest ossa riista Wusisse,  mis. Tema suu kaupungi, mulvari hange, olen iha 100 protsenti,  see varba Talita orava on üks argument ja ta käsitell  Helsingi Halinkors. Ja tormas aines ehk. Liidu orav on sond tasu Helsingis tal hetkel ihavarvastes. Lenduraba te hoidmine ning laiem looduskaitsevajadus on  Soomes tähtis küsimus ka maapiirkonnas. Eestiski kütavad loodushoiu arutelud kirgi. Eriti siis, kui maaomanike majandamisplaane takistavad  kinnistul elavad kaitsealused liigid. Ate moment Leguislation he responsability of Insorine flings  quiral Conservation is on andoner hava. Egonsobility. Prakticalis. Alsov quat Tricky thing To manige. Forests Fla uuris Living Bikas. Ber laniru Inventory soe nests. Of tehabitat ogneist an ten. Planning Hou to ts most important Pads of the Forestsadu. Maaomandiga kaasnev looduskaitse vastutus on tuttav Soome taluperele,  kelle metsas tuvastati juba aastaid tagasi lendoravate kodu. Wen did you Start Manage yo Forestin Way that ad be Sutube  for fling squels. Noin 10 kuda puhata, atasin, lubas ajatust tulema ja,  ja sõidasid enda sabasee vara küpsetel. Suunide all. Dave sam Surport, system to Manage forest for ling sqirls  and Is ther any expert Nolige. Metsakeskusest sa tarvita, s asi on tunda pua. Ja küll meile omaette, see on hoopis, kel. Vara suurel taosind me soonitel. Hämelainenite pere talumets, kui nii võib öelda,  on kujundatud lendorava sõbralikuks ja selleks on üsna  lihtsad ja kindlad põhimõtted. Sellist suurt. Ütleme, kuuskede massiivset ülemvõimu on siin vähendatud,  suuremaid kuuskesid on maha lõigatud, samal ajal on väga  palju jäetud alles just lehtpuid niimoodi,  et siin on avaram, siia pääseb rohkem valgust  ja lendurahvastel on väga hea puul puule siin liuelda. You happy, that you have Cors in orland. No ja füüsilist nii lähen o hirvest mergitus ta meile. Motosadasite Meil on. Madalus to müüdi. Milles? Siis, et mitte, aita te epoalles, ta võivad talle olla  ja kus ka meil on tal metsaalu jälle muudki rahutust,  nagu me sarnase lasta. Nii. Siit kui ta laineda ja ele harvina ja, ja, Nii see nagu rauda, sina tava metsade ta ässa muuta küll  tõesti me ni puhta talus metsasse, nii sinu soe sonel ma  koos ka see raiutava tulu saamist ta seada. What's the Coman peoples attitud Towards fling erls too  peole like them or sm people fielid to kota,  te on mind. Arvad ande, näh ja küll oli kuues ka metsad,  lauluharjutajad on tüütu väes ja ei an mylin. Saa, kui see rauasta tulen saanud ja ja siit tiastiku näen  tagasi rakendushanked ja diahanked ja. On vähe salane maine, et täidikud, maed toimuvad  siis muu ala kingu maatalus metsa poole,  lanin, Menolla anda liider esindamis ja nih ääriraiula ni  tähen on siin, et tüünele merele astutakse taiga abumetsakeele. Eli mälesta, sina ei, Tartu, nüüd ihan nii magavast ole  hullisast osse osa josta väheks, aga havi loe taas ette,  uues tahan ehka tagasi. Üldiselt ei tundu soomlased lendoravate pärast  nii väga muretsevad. Mind huvitas ka laiem maaomanike meelsus,  et kas rõõmustatakse, kui nende metsast leitakse lendoravate kodu. No no anna happy. Ostes land. Bad sine, if uhava that You cannot us you for tan an thereis  loose Inglise that, so I think Mostof them on bi ses lik  Cylend te bout Bathing It have the Plin curl forest. How to solve that ishu bekas Sims tobe problem. We kive Instruton for est oniast hat it have Flying. Eri ou haha Can ou do adas nud min that you can do anything  Most of the casis We can find Way houd du sumloging. Sul, das nd me, ta you an cut everithing,  so that you have to do some picking or something like that  most of the casi ther is way Tu the Loging an Se te Enviument,  Farde Flins caral. Sam Crietic ento seda, et we sod n be wered about Fing ls to  mach Becas ter hear. In Estonia in Finland in the range age. Anyway. Com inlandes wel. Bother egas teis Aga elt Going on. He even and The Basic vest on. Isa The Spe siis India Natural range and. Sec Bo Dieersity, Ingener alesel ainu lis pat ofte Bo Diversity. A ka, et, Estonian o finishi ling es. Ather play ses. We have to take er of them heer tellive Tat Conn be compensatid. S suer In te Wel. Too. Käblikud porrid ja pöialpoisid on meie metsade pisemad sulelised,  kes oma väiksuse tõttu võivad sageli puusammaste keskel  märkamatuks jääda. Tänaseks on nende väikeste lindude kõrval meil pesitsemas  veel üks pisike metsaelanik, keda võis vaid veel 10 aasta  eest pidada pelgalt eksikülaliseks. Kuni seitse grammi kaaluv lääne pöialpoiss on lõunapoolse  levikuga tiibuline, kes on aga viimasel ajal levikupiire  tugevalt nihutanud ja kinnitust on leidnud  ka pesitsemised Soomes. Aastate eest kujutasin selle pisikese värvikireva linnuga  kohtumist ette üksnes Kesk-Euroopa lehtmetsades kuid  viimastel kevadhooaegadel olen teda jälgida saanud suisa kodukülas. Lääne pöialpoissi võib pidada pisikeseks kliimasaadikuks. Meil tavaline ja tagasihoidlikuma välimusega pöialpoiss on  märksa laiema levikuga kui lääne pöialpoiss,  kes on enamjaolt Lääne ja Lõuna-Euroopa liit. Pöialpoisist, kes seisab vastu ka meie heitlikele talvedele,  seab suurem osa lääne pöialpoisse peale pesitsemist noka  lõuna suunas. Sarnaselt lähedastele sugulastele pöialpoistele on kireva  näomustriga lääne pöialpoisidki äärmiselt püsimatud  tegelased ja nende jälgimine nõuab hulga kannatlikkust eriti  kui nad tihedate okste keskel askeldavad. Hõlpsam on see siis, kui puid ja põõsaid ei kata veel paks lehevalgus. Kui veel aastate eest arvasin, et pöialpoiss on pigem  okaspuu lembene liik ning lääne pöialpoiss eelistab eakamaid,  lehte ja segametsi siis viimasel ajal olen märganud,  et lääne pöialt elutseb hea meelega ka puhtkuusikutes. Seega võivad mõlema liigi elupaigad kattuda. Laulva lääne-pöialpoisi kõrgetoonilist sirinat,  mille lõppu kuulub trillerdus, olen ma sagedamini kuulnud  aprillist maini. See on aeg, mil need väikesed linnud asuvad territooriumit  kuulutama ja üritavad meelitada emaslindegi. Mida suvisemaks ilmad kisuvad, seda juhuslikumad on  lääne-pöialpoisi esitused ja sagedamini kuuleb vaikseid kutsehuvi. Olen aastate jooksul täheldanud, et tihtipeale seavad lääne  pöialpoisid end sisse samadesse metsanurkadesse,  kus on varasemaltki mõned nende liigikaaslased toimetanud. Lääne pöialpoisi ja pöialpoisi vahelisi suhteid olen saanud  jälgida vaid viib. Tihti võivad pesitsemisajal erineva liikide vahelised  ja liigikaaslaste suhted olla üsna teravad. Sellele vaatamata pole ma nende kahe pöialpoisi liigi vahel  jagelemisi näinud osaliselt ehk seetõttu,  et nende kahe linnu toidulaud pisut erinev. Teisalt aga seepärast, et kuigi lääne pöialpoisse kohtab  aina sagedamini, pole neid meie metsades veel nõnda palju  kui pöialpoisse.
