Viljandi folgil toimub ka kontsertprojekt kandle lumm neljapäeval,
27. juulil õhtul kell 18 30 pärimusmuusika aida suures
saalis ja seal on koos laval viis kandlemängijat
ja kaks neist on täna meil stuudios Anna-Liisa Eller
ja Tarmo Kivisilla.
Tere. Tere.
No kõigepealt, kuidas see projekt sündis
ja kuidas ellu kutsuti? Projekt sai alguse siis sellest, et Viljandi pärimusmuusika
festival saab 30 ja nad kuulutasid välja nagu iga kord iga
aasta esinejatele võimaluse pakkuda oma programmi.
Aga oliga ideede voor.
Ja siis sai mõeldud ja alguses see oligi nii-öelda paberi
peal variant. Aga et just kuidas seda teha ja kes sellest siis osa võtaksid? No mina olen pärimusmuusika festivalil käinud varasemalt mul
ei tulegi meelde, kas ma olen lausa teisel siis pidi 29
aastat tagasi.
Ja siin mingitel vahepealsetel aastatel ka ikkagi olen iga
suvi üritanud põigata korra läbi kuulama
ja sai lihtsalt häid tuttavaid ja häid mängijaid nii-öelda
läbi küsitud ja, ja kuna kannel on niisugune üks minu
lemmikpille ka, siis, siis said need inimesed,
kes seal nüüd praegu need viis inimest on koosluseks
ja teeme vähemalt selle kontserdi ära, siis vaatame,
kas midagigi edaspidi lubab või jääb see ühekordseks,
seda ei teagi praegu. No milliseid erinevaid kandletüüpe ja kandleid seal siis
kuulda saab, sellel kontserdil? Kandleid on meil seal tõesti palju, üks suur auto täis ja,
ja mõnes mõttes ongi tore, et tegelikult see kannel on
justkui nagu mingi ühine nimetaja päris suurele pilligrupile,
ma arvan, et pea iga eestlane kujutab midagi ette,
kui sa ütled, et tuleb kandlekontsert, aga,
aga millist kandletüüpi just täpselt Silmes nähakse,
see võib olla väga erinev.
Ja meil ongi laval väikekandled ja tuur,
kandled, piisigandled päkarauakandle, et siis rahvakandled
nii-öelda siis? Jah, mitte päris need kolme tuurikad, aga siiski rahvuslikud kandled,
oinasarve kannel näiteks ja ka grammatilised kandled
ja tegelikult ka üks keskaegne pill, mida meie ilmselt
kutsuksime kandleks, aga näiteks Lõuna-Euroopas kutsutakse
seda hoopis Salteeriumiks.
Et see oli tegelikult väga laialt levinud üle Euroopa keskajal,
siis kuni 15. sajandi keskpaigani. Ja millist muusikat nende Kaneldega esitada saab,
kas on ka nii, et erinevate kandletüüpidega saab teatud
tüüpi muusikat esitada pigem rohkem? Mulle meeldib mõelda nii, et pillil ei ole limiit,
isegi kui ta on siis väike Diatooniline pill,
millel ei ole kõiki pooltoone.
Tegelikult annab seal noh, kui tahta mängida midagi keerukamat,
et siis inimese kõrv on huvitav vaata, pärimusmängijad ka,
kui nad mängivad näiteks mõnda tuntud viisikest selle viie
või kuue või seitsmekeelse peal, siis teinekord juhtub,
et tuleb neid helikõrgusi puudu. Et siis tegelikult inimese kõrv on võimeline ette kujutama
neid helisid, mida sul päriselt pilli peal ei ole.
Et kui sa niimoodi osavalt nagu trikitad nii-öelda,
et siis saab kõik lood ära mängida, et me,
meil ongi see kava väga erinev, seal on loomulikult
pärimusmuusikat aga ka vanamuusikat, barokkmuusikat
ja päris keskaja muusikat, et selles mõttes isegi oma loomingut.
Mõned lood. Nii et tegelikult saab nende kannetega mängida kõikvõimalikku. Mulle meeldib mõelda nii, et me veel ei ole avastanud kõiki kandlevõimalusi,
et need võimalused endiselt täienevad ja laienevad. Aga Tarmo Kivisilla, milliseid kandleid teie mängite? Mina mängin päkarauakannelt ja siis ka selliseid nii öelda
mida võib nimetadagi rahvakandle, eks neil on erinevaid
tüüpe selle nimetuse taga, sest lihtsamaid pigem
ja pärimuslikke.
Ja noh, ka väike kannalt, kuidas teie kandlemängu avastasite
enda jaoks, mina alustasin kandlemänguga pioneeride palees
nõukogude ajal oli Kullo, nimetas selline
ja seal tegutses Toivo Luhats ansambel piibar,
seal sai proovida ka erinevaid rahvapille. Mängin ka lõõtspilli ja torupillikannel oli just selles
mõttes toret.
Toivo Luhats ise olid perekonnast pärit,
kus seda päkarauakannelt oli ka nii-öelda tema esivanemad
mänginud päkarauakandle huvi oli kes just tänu sellele,
et see oli hästi vahetu kontakt rahvamuusikaga,
te olete alati tegelenud, kuigi te olete tuntud
puhkpilliorkestrite dirigendina, ma olen jah rahvamuusikaga
tegelenud ja, ja siin mõnel semestril ka muusikaakadeemias
on mul loengud. Me oleme siin raamatut koostanud ja et jah,
otsapidi olen seal sees.
Te olete ka kannelt kaardistamisega tegelenud Eestis
ja see oli suur projekt ja, ja selles mõttes hästi tore projekt,
et sealt just avaldusse tohutu ballett.
Ja tegelikult kui paljudel inimestel ikkagi on.
Ja siiamaani on kodus paljud, võib-olla ei teagi,
et pööningul võib-olla mõni vana kandle romu
ja mõnel pool keeligi peal, aga, aga nüüd sa järgitatud
välja tooma ja, ja ja siis ka nii-öelda ära tähistama. Need, mängijad, kes on olemas meil sest väga palju on ka
selliseid mängijaid, kes ei kipun öelda lavadele vaid nad
nii-öelda kodus on musitseerinud.
Või on kunagi peres keegi musitseerinud ja sealt tuli suur
hulk andmeid, et ta sai isegi terve raamat kokku pandud. Mis need kõige olulisemad tulemused olid,
mis selle kaardistamise käigus nagu selgusid? Eesmärk oli just seda laialdast levikut nii-öelda avastada
ja neid inimesi ja, ja, ja neid tüüped, et ei saagi niimoodi
ühe sõnaga kokku võtta, et pigem see andmebaas
või tõesti see suurpillide erinevus ja ikkagi see lähedus,
et väga paljudel on see ikkagi perekonnas.
Et muidu me teame, et nad on kevade filmis kannel
ja kuidagi nagu kauge, et kogu aeg vaatame seda läbi
mingisuguse sellise peenikese toru, aga tegelikult on see
puude väga paljudel eestlastel olemas. Nad ise ei pruugi teadagi seda. Milline see kandlemaastik praegu Eestis on
või kui populaarne see kandlemäng on ja kuidas kirjeldada olukorda? Tegelikult kui vaadata ajaloos tagasi, et siis praegune
olukord on päris hea 100 või rohkem aastat tagasi oli ta
ikkagi siiski väga vähe mängitud.
Aga nüüd kus me saame õppida seda pilli üle Eesti
muusikakoolides saab õppida nii Krumaatilist kannelt kui ka
nüüd juba väikekandled ja pärimuse suunale orienteeruda kohe
algusest peale, et selles mõttes on meil ikkagi väga hea
pilt ja mõnes mõttes ma arvan, et nagu kõigil erialadel,
meil käib see õpilaste ja kui me vaatame nüüd õpilaste järgi
et siis õpilaste huvi selle pilli vastu käib kuidagi lainetena. Mõnel aastal ei ole justkui kedagi tahtjat,
aga, aga näiteks sellel kevadel oli meil Tallinna
muusikakooli jälle väga suur vastuvõtt ja väga suur huvi.
Lausa viis uut kandleõpilast tuleb meile,
et selles mõttes ma arvan, et see pill meeldib inimestele
ja mina omast kogemusest muidugi võin öelda,
et ma väga soovitan, see on väga eriline,
see on ainult Eestile ainuomane ja nii kui sa astud eesti
piirist välja, on sul üks väga eriline nišš juba käes. Kuidas praegu on, kas noorte seas on ka juba selliseid
silmapaistvaid mängijaid, on mingisuguseid kooslust tekkinud? Tulevad tulevad näiteks, ma tooks kohe esile siin Muba
muusikakooli kandle duo Paulina ja Miia,
kes praegu sellel suvel väga aktiivselt mängivad igal pool,
kus võimalus antakse, et nad väga hea meelega mängivad
ja ise otsivad repertuaari ja hästi rõõmsalt.
Ja muidugi meie projektis Gertu-Liis on,
ma arvan, väga ere näide sellisest rahvalikumast
või väikekandlemaailmas tegutsevast noorest talendist. Kandle Liit tegutseb Eestis. Ja kandleliit on täitsa tegus.
Ja järgmine suurem üritus ongi meil tegelikult septembris,
kus on rahvusvaheline kandlefestival tulemas,
nii et hoidke silma peal. Sellel kontserdil kandle Lumm siis Viljandi folgil saab
kuulda siis väga eri laadi muusikat. Ja ma julgustan kõiki tulema, et meil ongi mõnes mõttes
selline kohtumine erinevate kandletüüpidega kohtumine perekonnaga.
Et me mängime, pea kõik lood koos, mõned üksikud soolod,
et isegi kui me mängime eri muusikastiile,
siis me nagu kaasame kõiki erinevaid kandletüüp saab olema
väga põnev, igal juhul.
Haridusprotsessid on olnud väga huvitavad. Kas sellist päris suuremat kandleorkestrit on ka tehtud? Ja on ikka pikalt pikalt tegutses ju ansambel kukulind,
kus mängis.
Ma ei oska nüüd arvu öelda, aga ikka väga palju kandlemängijaid.
Ja praegu näiteks noorte kandle orkester Zotovochi kohtub
iga aasta neli korda teha kandlelaagrit,
et ikkagi tullakse kokku ja mängitakse hea meelega. Kontsertkandle Lumm siis Viljandi folgil sel neljapäeval aitäh,
Anna-Liisa Eller ja Tarmo Kivisilla.
Aitäh kutsumast.
Kõike head.
