Tõenäoliselt pole kortermajade elanikel meeleski,
millal ning viimati elektrikatkestus oli
ja kui kaua see kestis.
Elektri olemasolu on loomulik, aga valmis tuleb olla sellekski,
et vool kaob tundideks või isegi päevadeks.
Nii nagu meil soovitatakse mõnepäevane toiduvaru koju osta,
peaks ka muudele asjadele mõtlema üksindi korter enam on
endale generaatori juba soetanud. Andre Perens Sindi korteriühistu ringi üks A juhatuse liige. Vald tegi kriisi õppe, seal räägite nendest asjadest
kõikidest ja siis võtsime sõnas kinni ja tegime ära. Kas see oli kuidagi keeruline ka majaelanikele rääkida,
natuke raha tuleb välja käia ka sellest. Eks küsimus ikka tekkis, et mille jaoks seda vaja on
ja pole siiamaani kunagi vaja olnud, aga üldiselt olid kõik
nagu said asjast aru. Mis see siis tegelikult on ja milleks seda vaja on,
seda generaatorit kogu seda süsteemi. Kui talvel on mingi loodusõnnetus või vool ära kaob näiteks
pikemaks ajaks, siis majast edasi soe ei liigu,
majja sisse tuleb küte aga majast edasi nagu pumbast
radikatesse juua. Seda, et kortermajadesse soovitatakse generaator paigaldada,
sai ühistu teada Tori valla korraldatud kriisikoosolekul.
Päästeamet on kriisiks valmisolekut juba mitu aastat rõhutanud,
sest elanikud ei teagi, et elektriga koos kaob soojuski.
Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Tarmo Valtein. Ja paljud seda ei tea, siiamaale on radikad soojad
või põrand soe ja arvavad, et kui elekter ära läheb,
siis on põrand ikka soe, aga selleks on variant olemas,
et soojasõlmed tuleks natuke ringi ehitada.
Näiteks lisada generaator sinna ja kui katlamaja suudab
selle sooja juhtida kortermajani, siis kortermaja suudab ise
seda mööda korterit laiali.
