Arengukava koostamise protsess kestis üle aasta.
RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütleb, et uue arengukavaga
keskuse käekiri selgelt muutub. Lisaks väga efektiivsele metsa majandamisel me hakkame
jälgima rohkem meie metsade maade ökoloogilist seisundit
ja vastavalt siis sellele mõõdikute süsteemile me saame
planeerida mahtusid ja tegevusi maastikul.
Ja kui me näeme, et mõnes kohas on mõni indeks paigast ära,
siis me saame seda maandada väiksemate raie lankidega,
raiete hajutamisega ja teiste meetoditega. Aga mis on suuremad muutused, mida tasub välja tuua.
Marran ütleb, et kõiki ei suuda ta üles lugeda,
aga mõnes siiski räägib. Kah aladel RMK ei tee metsamajanduslikke tegevusi,
kui meil ei ole saavutatud kokkulepe kohalikega.
Teiseks me lõpetame uuendusraied kaitsealade piiranguvööndites.
Lageraiet me seal enam ei kasuta.
Kolmandaks me võtame fookusesse Eesti riigimetsast tuleva
puidu maksimaalse väärindamise.
See tähendab seda, et kõik kestvuslepingud muutuvad avalikuks,
me ei müü oma puitu enam vahendajatele. Me hakkame oma klientidele andma nii-öelda väärtuspunkte,
et need ettevõtted, kes toodavad pika elueaga tooteid,
näiteks aknaid, uksi, mööblit, saavad meilt rohkem
väärtuspunkte ja suurema ligipääsu meie materjalile. RMK metsamajandusjuht Erko soolman ütleb,
et edaspidi hakatakse rohkem rakendama alternatiivseid
uuendusraiemeetodeid vähem suuri lageraielanke,
paremini loodusesse sobitatud raied. Et kui me seni oleme seda teinud umbes 10-l protsendil
uuendusraiete pindalast, siis arengukava eesmärk on siis
suurendada kaks korda, ehk et teha neid 20-l protsendil
ja see võiks aidata siis suurendada maastikus mitmekesisust,
et mitmekesisemaid elupaiku pakkuda.
Seda võimaldaks meil siis nii-öelda siis raiepindaladega
siis selline varieeruvus. Täna ei räägitud konkreetsetest arvudest
ja raiemahtudest, aga kui omaniku ootusest räägitakse,
siis selle ootuse hulka kuulub ju ka ootused.
RMK teenib raha. Praeguses riigieelarvestrateegias on kirjas,
et RMK-le kasumi ootus dividendiootus on järgmised neli
aastat 38 miljonit eurot.
Et me oleme viimastel aastatel seda prognoosi ületanud.
Aga noh, loomulikult puiduturg on väga, võib-olla väga
muutlik ja kuna RMK majandustulemused sõltuvad kahest
olulisest faktorist uuendusraielangi suurus
ja puidu hind, siis me oleme selles mõttes nagu maailmaturul
oma oma tegevusega. Nagu öeldud, konkreetsetest arvudest juttu ei olnud,
aga Erko Solmann märkis siiski. Arengukava perioodi jooksul uuendusraiemahud küll väga
oluliselt ei muutu, küll aga paarikümne aasta pärast võime
näha juba oluliselt väiksemat uuendusraiete mahtu
ja see tuleb meie vanuselisest olemist, et metsaportfelli
vanuseline jaotuspuuliigiti on siis see,
mis meil seal arvestuslangi osa ära, et kuivõrd nüüd
arengukava eesmärki täitmine mõjutada siis uuendusraiet,
et pigem ma arvan, mitte suurel määral, pigem on see seotud sellega,
kuidas ma neid raieid teeme. Mismoodi rakett erinevaid praktikaid, et selleks,
et suurendada, aga siis metsast saadavate teiste väärtuste
siis osakaalu.
