Minu nimi on Ülle lihtfeldt, olen Rakvere teatri näitleja. Ja praegu on sügis. Ja mulle väga meeldib sügis, mulle meeldib käia metsas  seenel koeraga jalutada ja kõike seda neid värve  ja lõhnu nautida. Me oleme Viitnal Pikjärve kaldal Ma ei saa öelda, et ma eelistan teda teistele aastaaegadele,  aga aga sügis on mulle kõige hingelähedasem sügisel ma  tunnen endas kasvavat energiat ja teotahet  ja suvi nagu kestab, aga õhus on tunda juba sellist minekuvaimu. Linnud lähevad, lehed langevad, minu suurim eluarmastus,  inimene, kellega ma elan juba varsti 30 aastat. Minu armumised, minu armastused on alanud sügiseti. Ma ei tea, miks on minust sügisel see energia see teha tahtmine,  see jõud. Kas see tõesti tekib sellest, et loodus on unne  suikumas või, või, või, või mingid asjad suremas. Et see tekitab minus vastupandamatu soovi elada. Ja Mulle meeldib käia sügiseti metsas, no loomulikult seenel  ja niisama koeraga jalutamas ja, ja siin metsas jalutades  ja käies ja olles. Ega ma teen ju kogu aeg tööd, kuna käsil on ju uued proovid  ja uus protsess, siis, siis siin on väga hea mõelda neid  mõtteid Ma arvan, et ma olen nii mõnegi rolli nii-öelda metsas  valmis mõelnud. Kuna mu isa kodu on siit, no päris kümmet kilomeetrit ei olegi,  siis me käisime lapsepõlves, me käisime väga tihti siin,  me tulime bussiga, autot meil tol ajal ei olnud  ja emal ja isal oli selline suur kandekott,  kuhu nad siis minu ja venna sisse panid ja kahe vahel  siis seal selles kandekotis nad sealt seal Viitna keskuses,  siis see poolteist kilomeetrit siia järve äärde. See oli nii põnev tulemine, see on mul nii meeles  ja alati seal kandekotis oli midagi nosida  ja ja kui me siia tulime, siis me veetsime siin ikka terve päeva,  olime nii-öelda rannas ja, ja, ja sõime ja ujusime ja,  ja me käisime ka sügise poole siin. Täpselt samamoodi. Et isa oli ka selline suur looduse mees ja looduse armastaja  alati meid võttis näppu ja meid siis tegi,  tegime matka ümber viitna järve ja nüüd on nii,  et mina võtan oma lapsed oma lapselapsed. Igal aastaajal on omad lõhnad, kui ma olen kusagil ära  kaugel reisil, kui ma jõuan koju Eestisse,  siis seda lõhna, noh, see on kirjeldamatu. Ja mis puudutab sügist, siis sügis on oma lõhnade poolest  kõige mitmekesisem minu jaoks. Siin on värskus, siin on kargus, siin on. No sammal, no sammal lõhnab, ta lõhnab imeliselt,  seened lõhnavad imeliselt. Et need sügisel lõhna ja värvid ja ja, ja need on,  need on. Minu jaoks täiesti kirjeldamatult kaunid  ja mujal maailmas ma. Ma ei kujuta ette, kas sellist asja olemas on. Minu jaoks kindlasti ei ole.
