Ja. Tere õhtust, head vaatajad. Inimeste ootused metsadele on muutunud. RMK lubab fookusesse võtta elurikkuse ja pöörata enam  tähelepanu ökoloogilisele tasakaalule. Kuidas muutub riigimetsa majandamine ja milline on  selle mõju puidutööstusele? Esimene stuudio alustab. Riigimetsa majandamise keskuse juht Mikk Marran,  tere tulemast saatesse. Õhtu. Te olete nüüd RMK juht olnud ühe aasta  ja ühe kuu enne seda 20 aastat. Erinevates julgeolekuvaldkondades lõpetasid Eesti  välisluureameti juhina. Kuidas see luuraja ennast seal puude vahel nüüd ikka tunneb? Täpsustus 23 aastat ja luuraja tunneb ennast puude vahel  väga hästi, on piisavalt väljakutset, on piisavalt pinget  ja piisavalt rõõmu. Ei kahetse, et sellest hämarast avalikkuse eest salapärasest  ametist tulite ametisse, kus avalikkuse tähelepanu puurib  teie ja teie organisatsiooni pihta kogu aeg  ja kõik arvavad, et nad on eksperdid? Ei, ei, üldse ei kahetse, loomulikult vahelt salaja loen  läbi ka mõne luureraamatu, aga siiski keskendun oma põhitööle. Raporteid enam ei loe. Loen ka raporteid, aga veelgi rohkem raportid,  mis puudutavad metsandust ja ökoloogilist mitmekesisust. No kui te RMK-sse läksite, siis paljud küsisid,  et aga mis need metsandusalased teadmised ühel endisel  julgeolekuametnikul üldse on, millised on need väärtused  või põhimõtted, mis te riigimetsa ja selle majandamisse  kaasa võtsid? No minu jaoks on kõige olulisem see, et me ajame Eesti riigi  jaoks väga tähtsat asja. Üle poole Eestist on kaetud metsaga ja peaaegu pool sellest  on usaldatud RMK kätesse. Et kui me räägime missiooni ga tööst, siis milline töö veel,  kui mitte RMK-s saab olla sellise nii-öelda tähtsuse  ja missiooniga. Ma väga naudin seda tööd. Missioon on erakordselt suur. Millise organisatsiooni te eest leidsite  ja mis on see, mida te nüüd olete tegelikult ise pidanud  oluliseks oma kogemuse pealt muuta, mis on need väärtused,  mis te sinna kaasa võtsite? No kõigepealt ma ütleksin, et tuba oli korras  nii ülekantud tähenduses kui ka otseses tähenduses toimiv masinavärk,  väga efektiivne metsamajanduspool. Üldse väga targad, toredad inimesed, väga haritud inimesed. Nii metsanduse erialal, ökoloogid, mitmed-mitmed,  doktorikraadiga inimesed, tohutu vaimne jõud,  mis on selles organisatsioonis ja tehakse väga head tööd. Küll, aga ma leidsin eest organisatsiooni,  mis. Toimus kuidagi kahel erineval rööpal, kõigepealt  metsamajanduse pool väga optimeeritud, väga efektiivne  ja siis looduskaitse looduskaitse pool, mis oli natuke nagu  väiksema venna roll. Ja kui ma ökoloogidega räägin, siis nad ütlevad,  et te olete muide väga hästi sisse elanud,  sest et kui varem piltlikult öeldes tajuti RMK-d kui sellist noh,  vabas õhus puidumassi kasvatamise organisatsiooni,  kes lükkas seda tööstuse ette ja see looduse küsimus,  et noh, et kuidas see loodus seal ka nagu  selle varjus toimib, oli noh, ikkagi mitte teise,  kolmanda, vaid neljanda järguline, siis nüüd on kuidagi need  looduse teemad selle viimase arengukavaga,  mis on ka meie tänase vestluse ajend nagu oluliselt enam  esile tõusnud teid kiidetakse selle eest,  miks te selle otsuse tegite, aitäh. Midagi halba metsamajanduse poolele, et see hea töö,  mida metsamajanduse pool teeb, teevad nad ikkagi edasi ja,  ja, ja tehakse veelgi veelgi paremini. Ja kindlasti tehti ka looduskaitse valdkonnas head tööd,  aga minu üheks eesmärgiks on see see koos juhatuse ga. Et me suudaksime kogu selle teadmise, mis RMK-s on  nii looduskaitse poole peal kui metsa majandamise poole peal  panna kokku, et need inimesed, need mehed,  naised igapäevaselt arutaksid ühise laua taga asja  ja jõuaksid kõige parema järelduseni. Kus, mida teha, mida üldse teha ja, ja millal teha. No küünik ütleks selle peale, et te tahate,  et iga päev kontorilaua taga käiks metsasõda,  sest et kui kuulata seda arutelu, mis Eestis viimastel  aastatel on, siis tundub, et need, kes valutavad südant  looduse pärast ja need, kes tahavad teha mõistlikku optimeeritud,  efektiivset puidutööstust, no need ei saa kuidagi omavahel kokkuleppele,  keda teie seal kuulate või kust te selle nii-öelda joone  tõmbate võtate, lihtsalt aritmeetilise keskmise seisuga. Mina ei tõmba ühtegi joont, mina olen öelnud,  et ma tahan, et inimesed omavahel räägiksid. Mulle ei meeldi see, kui tullakse minu juurde  ja valatakse solgipang laiali, öeldakse,  et noh, otsusta, et need arutelud tulebki omavahel enne maja  sees ära pidada. Ja kui ma vaatan nende inimeste nii-öelda töötahet  ja ka huumorisoont, nad saavad hakkama küll,  loomulikult nöögitakse 11, visatakse mõnusat nalja. Aga kui eesmärk on ühine, vaadata, kuidas meie metsadel läheb,  kuidas meie maadel läheb ja vastavalt sellele  siis teha otsuseid, saadakse aru küll, et see on see,  kuidas me peame tulevikus asju tegema. Kas teie maja sees on siis mingi teaduspõhine konsensus  nende metsamajandajate ja ökoloogide vahel leitud,  et mis on see kestlik hea metsamajandamise viis Eestile. Arvan, et sellist konsensust võib-olla me ei peagi leidma,  aga oluline on just selle arengukava vaatest see,  et me pidevalt jälgiksime meie metsade maade ökoloogilist seisundit. Kui ökoloogilise seisund on hea, siis me saame vastavalt  planeerida tegevusi tegevuste mahtusid. Kui ökoloogilise seisund on kehvem, indeks läheb kehvemaks,  siis me peame ka tagasi tõmbama, võib-olla metsamajandustegevustes. Ja ma arvan, et seal ei olegi mingisugust konsensuse vaja saavutada,  sest indikaatorid näitavad ühte või teist suunda  ja vastavalt sellele me peame toimetama,  et see on see idee, kuidas me tahame edasi minna. RMK-s. Mis see ökoloogiline indeks siis on, ma lihtsalt jällegi  mõtlen selle peale, millised need metsanduse arengukava  koostamise vestlused näiteks siin on olnud,  siis no ühed räägivad, et me raiume selgelt liiga palju,  teised räägivad, et me raiume selgelt liiga vähe,  et kus see ökoloogiline indeks meil seda tasakaalupunkti  siis aitab seal leida. Väga hea küsimus. Ja aga enne, kui ma sellele vastan, ma tahan tänada kõiki  RMK ägedaid inimesi, kes selle arengukava koostamisse on  viimase üheksa väga intensiivse kuu jooksul panustanud on  panustanud ka keskkonnaühenduste koda, kohalike  omavalitsuste liidud, Eesti metsaseltsi liikmed  ja kõik eestimaalased, kes avalikul konsultatsioonil  pakkusid oma ideid ja kommentaare. Ja nüüd ma jõuangi vastuseni. Meil ongi selle arengukava koostamise käigus välja töötatud  siis metsade ökoloogiline indeksi me oleme võtnud  selle suuna ja näiteks sinna indeksisse hakkavad kuuluma  erinevad elemendid. Kui palju on näiteks vana metsa? Ühel viis korda viis kilomeetriga ruudul. Kas seal on kuivendussüsteemid? Kui palju seal on poollooduslikke kooslusi? Kui palju on seal näiteks? Midagi muud. Ökoloogilise mitmekesisuse vaates, mis on  siis nii-öelda hea või, või, või, või halvema poole peal  ja läbi selle indeksite süsteemi me kindlasti täiustame seda  läbi aastate. Me saamegi hakata andma hindeid ja, ja seal peavad panustama  nii metsamajandajad kui ka looduskaitse poole inimesed,  sest planeerimissüsteem on meil ühtne ja läbi  selle süsteemi tehakse tulevikuotsused. Te tõdete arengukavas, et ühiskonna ootused metsadele on,  on muutunud. Kas RMK tegelikult magas selle muudatuse maha,  sest et noh, see väga emotsionaalne debatt ühiskonnas on  tegelikult ju käinud aastaid ja RMK juhid veel enne teid ütlesid,  et noh, kõik on kõik. Ja paremas korras? No ma ei oska öelda, kas RMK magas midagi maha,  aga mina tajusin juba eelmise aasta suvel,  et ühiskonna ootused on, on muutunud. Kui ma viisin ennast kurssi RMK asjadega,  lugesin artikleid, kuulasin erinevaid intervjuusid,  siis ma sain aru, et et olukord ei ole sama,  mis oli aastal 99 või 2009, me oleme aastas 2023. Erinevad protsessid käivad maailmas on need  siis rohepöördega seotud või, või majanduslangusega seotud,  et me peame nagu paremini tunnetama, mis maailmas toimub,  mis toimub Eesti ühiskonnas. Ja me saime selle aasta suvel ka väga selged omaniku ootused  esimest korda RMK ajaloos kliimaminister ütles,  mida ta täpselt RMK alt saada tahab. Ja ma arvan, et just sellises raamistikus saame me just väga  hästi toimetada, vastata nendele ühiskonna ootustele,  leida parem tasakaal oma maja sees siis metsamajanduse pool,  pluss siis looduskaitse ja metsade hoiupool. Ja, ja kui need kahte punkti nüüd kokku pannes me  saavutamegi käekirja muutuse. RMK käekiri hakkab muutuma, see, kuidas me oma töid teeme,  kuidas me oma tegevusi planeerime, kuidas me metsi,  majandamine, see käekiri, hakka muuta. No kuidas te ikkagi seda ühiskonna ootust defineeriksite,  no on ühiskonnas neid, kes ootavad, et saaks teha  puidukeemiatehase tselluloositehased, raiemahud tõuseksid,  saaks avada uusi saeveskid ja siis on need inimesed,  kes ütlevad, et no tuleks säilitada metsad loodusparkidena. Et kas see ootus, mida teie näete, on ikkagi pigem see,  et me, meil on see olnud liiga tööstuse poole kaldu. Ma ei ütleks, et tööstuse poole kaldub, pigem on need teised  teemad saanud natuke vähem tähelepanu, lihtsalt et see ei tähenda,  et nüüd töö tööstuse poole pealt peaks tähelepanu täiesti  ära minema. Lihtsalt võtame rohkem arvesse neid aspekte,  mida toovad lauale ökoloogid, looduskaitsjad ja,  ja teised targad inimesed. Et me saame selles raamistikus teha teha asju paremini. Inimesi on läbi aastate pahandanud RMK lageraied arengukava  lugedes tundub, et see kriitika on teil osaliselt nagu omaks võetud,  sest te lubate lageraieid vähendada, kuidas see  siis täpsemalt välja hakkab nägema? Just me kahekordistame seda raiete mahtu,  mida me teeme, mitte lageraiega teisi raiemeetodeid  kasutades siis turberaiemeetodeid valiendilt kümned  protsendilt suure suurendame 20-le protsendile. Jah, juba ka praegu me teeme. Seda kasutame teisi raieliike ja teeme väiksemaid kui  ühehektarilisi lanke ja nüüd on siis plaan  selle viie järgmise viie aasta jooksul seda mahtu kahekordistada,  kasutada teisi vähem agressiivsemaid raieliike. Pluss siis see, et me püüame raielanke. Suurust vähendada 80-l protsendil. Endiselt käib efektiivne lageraie. Liigume samm-sammult ja ma üldse ei halvusta lageraiet,  et see on kindlasti raieliik, mis jääb RMK portfelli,  kui me majandame oma metsa majandusmetsas,  sest läbi lageraie saab uus mets kõige kiiremini kasvama  ja see on ka metsa majanduslikus, just majanduslikust  vaatest kõige optimaalsem majandamise viis,  aga, aga püüame nüüd seda teist poolt tuua natuke vastu  ja võib-olla viie aasta pärast oleme olukorras,  kus me otsustame seda protsenti tõsta 30  või 40 peale. Kindlasti tuleb meil lauale püsimetsanduse temaatika,  et me oleme selle aasta jooksul viinud RMKs ennast kurssi,  meil on olnud väga head diskussioonid kliimaministeeriumiga  Eestimaa looduse fondiga ja ma arvan, et siin lähikuudel  leiavad aset nii mõningad i protsessid, mis võivad viia  ka seadusemuudatuseni kus siis püsimetsandus defineeritakse,  et siis metsamehed ja naised teaksid kuidas uutmoodi asju  näiteks kodumetsades või, või teistes metsades,  kus me peame olema natuke tähelepanelikumad,  teha. RMK lubab selles arengukavas vähem suuri raielanke paremini  loodusesse sobitatud raieid ja ka rohkem segametsasid. Ja kui ma siin metsanduse valdkonna inimestega rääkisin,  siis mõnigi küsis, et kas ei peaks juba see aeg läbi olema,  kus me istutame neid nii öelda monokuusikuid,  et raielank saab täidetud lihtsalt väikeste kuuseistiku  ega üraskid kõik muud. Nii-öelda kliima soojenemisega kaasnevad haigused on meil piiri,  aga miks me neid kuuski hirmsasti külvame? No ma arvan, et nagu RMK-s öeldakse, püha kolmainsus,  jääb kuusk, kask ja mänd, kindlasti jäävad nii-öelda meie põhiportfelli. Ja, ja kindlasti me jääme ka istutama männikuid  ja kuusikuid, aga oluline nüüd on see, et me laseme sinna  vahele kasvada ka teisi puuliike ja me oleme  ka arengukavas öelnud, et peapuuliik ei tohiks ületada 80 protsenti,  et sellega me peaksime tagama selle. Metsatuka elujõulisuse, erinevate kahjurite  ja ja, ja muude tõbede vastu. Hakkan mõtlema, et ega see kõik ei või lõppkokkuvõttes olla  lihtsalt üks ilus kommunikatsiooniprojekt,  et te tulete väljaspoolt maja, te saate aru,  et RMK suhtumine on kõvasti nagu halvenenud  ja siis on vaja lihtsalt tulla selliste nagu positiivsete  sõnumitega välja, et on teil ikka nagu tõsi taga,  et need asjad muutused hakkavad toimuma ka metsas,  mitte üksnes paberil. Absoluutselt on, on tõsi taga ja seetõttu,  kui head vaatajad loevad arengukava teist lõiku,  siis selle lõigu alguses on öeldud. See arengukava on teostatav. Et me oleme läbi kalkuleerinud läbi arutanud,  et kõik need eesmärgid ja mõõdikud, mis me endale seame  nii rahalised kui muud eesmärgid, On on saavutatavad  ja meil on ka väga hea koostöö RMK nõukoguga,  kes hakkab regulaarselt vaatama, kuidas me oma tegevuskava järgime. Et siin mingisugust allahindlust ei tehta. Aga loomulikult, kui midagi noh, läheb nihu,  midagi on üle hinnatud, siis me siis me saame seda  arengukava parandada. Meil on nõukogu kokkulepe, et see on elav dokument,  et kui, kui midagi on vaja muuta, siis me seda teeme. Aga kindlasti on see rakendatava Kui te nüüd ikkagi nii-öelda looduse poole kaldu tahate  selle RMK viia, siis miks ei ole arengukavas kirjas lihtne lause,  et raiemaht väheneb? Väga lihtne, sest RMK raiemahtu ei vähenda  ega ka suurenda. Teie lõpuks annate ministrile selle sisendi,  kes selle raiemahu numbri peab välja ütlema. Ega minister ei vaata oma kabinetis lakk  ja ei mõtle, et no on see nüüd 9000 on see nüüd 10000,  küsib teie spetsialisti arvamust. Minister küsib arvamust RMK-lt. Minister küsib arvamust ka keskkonnaagentuurilt,  nii on Eesti metsaseaduses kirjas. Aga lõpliku otsuse teeb minister ja loomulikult ei panda  ka RMK näppu suhu ja ei otsustada, et raielank võiks olla  kuus-seitse või 12000 hektarit aastas. Seal on väga konkreetsed arvutused ja selle aluseks on  majandusmetsamaa pindala ja meie puude vanus  ja läbi nende arvutuste. Me siis saamegi pakkuda optimaalse raielangi,  aga lõplik, lõplik otsus jääb siiski. Ministrile arusaadav, kes saab arvesse võtta erinevaid teisi nüansse,  aga mis see kestlik raiemaht riigimetsas järgmise viie aasta  jooksul umbes olla võiks, siin on ju vaieldud,  kas seal peaks olema 10000 või enam või ikkagi kindlasti  9000 ja vähem, et, et kus see nii-öelda õige tasakaalu punkt,  see õige tasakaal. Punkt sõltub sellest, mis saab olema RMK metsa majandus,  metsamaa portfell siis ka aasta, kahe või viie aasta pärast,  sest sellest tulenevalt me oma arvutusi teeme. Viimase viie aasta jooksul on RMK majandusmetsaportfellist  läinud looduskaitse alla keskmiselt üks protsent aastas. Kui see trend jätkub ja see ei ole jälle meie otsus,  siis loomulikult muutub ka arvestuslangi suurus. Kui me aga võtame tänased numbrid, mis, mis täna kehtivad  hektarid siis arvestuslangi suurus jääb 90000 hektari vahele. Seda järgmiseks viieks aastaks ja, ja ka natuke pikemaks perioodiks,  aga raiemaht on meil languses ja umbes 70 aasta pärast oleme  me kuue-seitsme 1000 hektari peale ja siis hakkab see uuesti tõusma. Kui kiiresti see raiemaht ikkagi langeb juba 10 aasta pärast  ma olen mingeid arvutusi näinud, peame või saame raiuda  nii-öelda neljandiku vähem, kas me praegu tegeleme  mingisuguse ette raiumisega, et kiiresti mingisugune osa  puidust lihtsalt realiseerida väärtuslikku? Teete raiumist ei ole lihtsalt me raiume mõnes mõttes oma ajalugu,  sest 70 80 aastat tagasi väga agressiivselt metsastati  põllumaad ja ka ajaloolistel põhjustel mitmed põllumaad jäid  sööti ja need Kattusid siis metsaga ja praegu on meil võimalus seda puit  seda kvaliteetset puitu kasutusele võtta. Loomulikult võimalik teha ka otsus, et raiume ainult 6000  hektarit aastas. See tähendab seda, et 30 aasta pärast me saame väga  kvaliteetset küttepuitu hästi palju. See ei ole mõistlik. Või meil on väga liigirikkad, ilusad metsad. Meil on väga liigirikkad, ilusad metsad. 41 protsenti riigimetsast on range kaitse all  või piirangutega. Metsad ja ka majandusmetsas elab väga palju esimese teise  kategooria riike liike ja me teeme kõik selleks,  et neil läheks seal hästi. No kui rääkida puidutööstustega, siis tahetakse tegelikult selgust,  tahetakse, et oleks teada raiemahud mitmeks aastaks põhimõtted,  millega Eestis metsa majandatakse. Miks meil ei ole seda pikaaegset, visiooni,  pikaaegset kokkulepet, mis annaks ka ettevõtetele kindluse? No ma ütlen seda, et RMK poolt on kindlus antud,  me oleme välja andnud oma 200 aasta arvestuslangi prognoosi  puuliikide kaupa, loomulikult öeldes, et see kehtib  nii kaua, kui alusnumbrid jäävad, jäävad muutumatuks. Et selles mõttes minu meelest on stabiilsus antud ja,  ja ma kinnitan ka seda, et kindlasti RMK jääb riigimetsa majandama. Et see ei tähenda seda, et, et me lõpetame puidu oma väga  kvaliteetse puidu turuletoomise ja see ongi üks RMK  põhirollidest tuua puitu turule. Igal ajahetkel on siis puiduhind kõrge või madal. Meie toome oma koguse alati turule ja hoiame seda  stabiilsust Eesti puidutööstuses. Kuidas ikkagi need arengukavas seatud kestlikkuse eesmärgid  RMK seda tulu poolt mõjutavad, sest selge on see,  et noh, riigil on ju teile seesama omaniku ootuss  ka teatava nii-öelda dividenditulu näol olemas. Just omanikul on on mitmeid ootusi rohkem tähelepanu  ökoloogilisele aspektile, aga omaniku ootus on  ka see, et RMK riigi tulundusasutusena teeniks tulu omanikule. Praegu riigieelarve strateegias on ette nähtud,  et järgmisel neljal aastal maksab RMK dividendidena  riigieelarvesse 38 miljonit eurot pluss maksud. Järgmiste nädalate jooksul kannab RMK riigieelarvesse 75  miljonit eurot pluss maksud. See väheneb, see väheneb. Aga riik saab alati võtta välja erakorralist dividendi,  juhul kui RMK-l peaks minema paremini. Sest me oleme väga sõltuvad just raiemahust  ja puiduhinnast. Miks ikkagi on Eesti puit kohati nii kallis,  et kui räägid saetööstustega, kirjeldatakse,  kuidas Skandinaavias on tarvis puit sisse tuua,  et sellest Eestis midagi ehitada? No Skandinaavia turg minu meelest kaitseb ennast ja,  ja teeb kõik selleks, et nende oma puidutööstus saaks  võimalikult hea hinnaga puitu. Et mingil määral on ka öeldud, et Eesti on olnud mingil  määral selliseks laoplatsiks, siis võetakse vajadusel juurde,  kui, kui Skandinaavias jääb, jääb väheks. Aga me toimetame sellel turul. Kus me praegu oleme ja, ja RMK ei saa müüa puitu odavamalt,  kui on turuhind. Meil on küll kestvuslepingute süsteem, aga hinnad,  me räägime läbi kolm korda aastas ja need on turuhinnad. Ei saa riigivara kuidagi odavamalt müüa. Kui Rootsi ja Soome majandus taastuvad, kas meie  puidusektoris jätkub töö vanaviisi või tegelikult see nagu puhastustuli,  mis on praegu üle käinud, kus paljud saeveskid seisavad see  on ikkagi mingisugune nii-öelda suur struktuurne muutus. Jah, me, me näeme muutusi. On on, on palju halbu uudiseid ja eks me oleme  ka natuke kõhklevad, mis, mis saab aastal 2024 Eesti puiduturuga,  et me mõnes mõttes loodame, et, et see uus platoo on saabunud,  et, et, et hinnad on tulnud tagasi, aga mitte nii-öelda  sõjaeelsele tasemele. Aga, aga see sõltub väga paljudest faktoritest,  kuidas läheb maailma majandusele, kuidas läheb Euroopa  Euroopa nii-öelda majandusregioonis ja sest selles  keskkonnas me me toimetame. Aga mida me RMK poolt tahame eraldi teha on,  on, on see, et anda indikatsioon, et Eestis on praegu umbes  0,7 miljonit kuupmeetrit vähem väärtuslikku puitu,  mida me Eestis ei väärinda. See läheb Eestist välja. Ja me oleme RMK poolt võtnud vastu otsuse,  et me enam vahendajatele ei müü. Seetõttu me anname igal aastal indikatsiooni,  et see kogus puitu on saadaval. Kas sellest piisab, et avada puidukeemiatehas tselluloositehas? Need mahud, millest arendajad räägivad, on oluliselt suuremad. Ja. Kindlasti RMK ei saa tagada kogu investeerimiskindlust,  et ma olen ka kuulnud projektidest, kus on vaja 1,5 miljonit  tihumeetrit kaks miljonit. Aga meie saame lauale panna 0,7 miljonit tihumeetrit,  et ülejäänud on siis ettevõtja risk, aga juba see indikatsioon,  et meil on see maht saadaval, peaks minu meelest andma  mingisuguse kindluse, et see investeering Eestisse teha,  sest me oleme puidu mehaanilisel väärindamisel täiesti  maailma tippklassis, maailma meistrid. Aga puidu keemiline väärindamine seda ei ole,  aga see võiks Eestis olla, et meie, puit,  mis iganes sortimendist ta välja tuleb, saaks maksimaalselt  Eestis väärindatud. No me oleme meistrid ka puiduahju ajamises. Meie väga efektiivsed koostootmisjaamad põletavad meie oma puitu,  aga lisaks läheb suur osa puidust ka Lääne-Euroopa ahjudesse. Te, olete nüüd sellesse sektorisse saanud põhjalikult sisse vaadata,  kas see on tegelikult nagu hea praktika? Küttepuul ja, ja pelletil kindlasti on, on oma koht. Ja ma ütlen hästi lihtsustatult, kui meil on valida,  kas. Teatud sortiment mädaneb virnas või kui või kusagil hunnikus  või kelle või sellest saab pellet, mida tarvitatakse  siis Eestis või mõnes teises riigis siis ma kindlasti  valiksin pelleti, aga ma möönan, et sellest puidust saaks  teha midagi kestvamat. Ja selles suunas me loodetavasti ka liigume. Mikk Marran, suur aitäh selle vestluse eest,  jõudu riigimetsa väärikal majandamisel. Head vaatajad. Aitäh, et te olite meiega esimene stuudio on tagasi eetris homme. Kõike head. T?
