Poodides müüdud loomatoidukoguste põhjal usub
regionaalministeeriumit Eestis võiks elada pisut üle poole
miljoni koera.
Kassi. Paar aastat tagasi if kindlustuse avaldatud uuringus
pakutakse 37-l protsendil Eesti elanikest on kodus kas
ja 27-l protsendil koer.
Need kaks hinnangud on riigi kõige täpsem teadmine
kohalikest koduloomadest, regionaalministeeriumil,
loomatervise ja heaolu valdkonna juht Karli kaugerand pakub,
et vähem kui pooled lemmikloomad on kiibistatud samal ajal
varjupaigad üle koormatud loomadest, kelle omanike kohta
andmed puuduvad. Ei ole täna normaalne, et meil on varjupaigad täis kasse,
kellel ei ole ühtegi omanikku ja mitte ja keda mitte keegi
tegelikult ei taha keepimisega tegelikult.
Me peaksime lahendama seda olukorda, et igal lemmikloomal on omanik. Kauge rand usub, et kui loom kiibiabile omaniku nimega siduda,
kaovad ära nii-öelda suvised loomaomanikud,
kes jahedate ilmade saabudes koera või kassi tänavale jätavad.
Praegu nõuab koerte kiibistamist 67 omavalitsust kassidegi pistamist.
Vähesed omavalitsused.
Nüüdor regionaalministeeriumil plaan seada üleriigiline
koerte kasside valged uhkrute kiibistamise kohustus.
Kaugeran rõhutab, et praegu avaldati alles eelnõu väljatöötamiskavatsus. Pikk perspektiiv, nii et ehk 2025. aastal saama
seadusemuudatuse tehtud.
Jõustuda võiks siis kohustus alates 26.-st aastast
üleminekuajaga kindlasti üks kaks aastat,
et me ei taha seda teha rutakalt ja täna juba need loomad,
kes on kantud registritesse kuidagi kindlasti need andmed
tulevad üle siis sinna loodavasse registrisse. Praegu kiibistatud loomade andmed jaotuvad kahe registri
vahel ligi 80000 looma on kantud Eesti väikeloomaarstide
seltsi koostatud registrisse 180000 looman aktsiaseltsis
pindeek peetavas registris.
Aktsiaseltsi teatel pakuvad just nemad ainsad
seadusandlusele riigi nõuet, et omavalitsuste vajadustele
vastavat registrit.
Väikeloomaarstide sõnul on nende register ainus
üleeuroopaline kaadri kaugerand ütleb, et suurem osa
omavalitsusi teatas ministeeriumile, et nemad sooviks uut
riiklikku lemmikloomaregistrit. Et jääks ära see murekoht, et kuhu ja millisesse registrisse
see loom on kantud, kui loom läheb kaduma Harjumaal,
aga tegelikult on pärit Võrumaalt, et kas siis saadakse
sellele oma andmed kätte, et soovime luua lihtsalt ühte süsteemi. Registri loomine läheks maksma hinnanguliselt 430000 eurot,
selle ülalhoidmine umbes 170000 eurot aastas.
Kadri kaugerandi sõnul on ministeerium arvestanud ka sellega,
et praegu toimivad ettevõtted või vars riikliku registri
loomise peale pahandada. Aga me loodame läbirääkimistele ja mõistvale suhtumisele.
