Kui oktoobri lõpus Eestisse jõudes oli koerapoiss Xak
vigureid täis, siis nüüd on ta hakanud juba viisakamalt käituma,
ütles oma karjäärist teist politseikoera kasvatav koerajuht
Tõnu Kohver. Ta on ikkagi mõned päevad rohkem kui kuu aega minuga olnud,
et esmased reeglid kodus juba tegelikult paika saama,
et asi on paremaks läinud.
Et alguses oli ikka raske logistika jalutamised.
Ta tahab tihti õue saadeta tuppa, ei teeks,
õpiks ära. Kümneliikmelisest pesakonnast pärit Sakti Abelist peaks
väliste tundemärkide põhjal sirgoma suur,
üle 30 kilo kaaluv koer. Tulevikus hakkame teda koolitama siin politsei mõistes patrullkoeraks,
kes siis on võimeline jääma jälg erinevates keskkondades
kasutama oma nina otsima esemeid võimalusel ka lisaeriala
puhul siis narkootilisi aineid, mis vajalik on. Kuigi politseikoertel on inventari, numbergi koerajuht teda
tööle jätma ei pea. Koerad elavad meiega, kodused on ikkagi ka pereliikmed
ja on ka tööst vabal ajal ka nagu tavalised koerad.
Et ei ole see, et kui vahetus saab läbi kell kaheksa paneme
vorminurka ja lähme ära koju, et koer tahab ikka toitmist,
jalutamist väljas, käimashädade tegemist.
Kui tahad kuskile minna, pead planeerima,
kui ei saa sinna koera kaasa võtta, et kuhu see koer jätta. Rakvere politseijaoskonna koerte gruppi kuulub kaheksa koerajuhti,
kellel on kokku 10 koera.
Koeri treenitakse nii üksi kui ka üheskoos,
aga tehakse koostööd ka teiste jaoskondade.
Ka Tõnu Kohver. Koeri koolitaksegi ühiselt viiakse läbi ühistreeningud
muidugi ka koerajuht ka ise vastutama, et teeb ka seda
töövälisel ajal, tegeleb oma koeraga, et see ei ole niimoodi,
et kell kukub ja siis ei toimu koolitust
või midagit.
Koer tahab süüa, jalutamist teenimiste, et samamoodi toimub
ka ühised treeningud, toimuvad teise grupiga,
mis paikneb Narvas. Kuigi sakk on veel väike, võetakse tedagi juba
patrullkäikudele kaasa Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.
