Käina lahe ääres aastakümneid veiseid karjatanud Tõnu kapten ütleb,
et rebaseid on viimasel ajal oluliselt rohkem linnuseiret teinud.
Teadurite käest kuulis ta tänavu naabruses asuva kontrollala
kohta karmi infot. Siinsamas kõrval oleval alal oli tõenäosus,
et koorunud lind elab ühepäevaseks ainult kuus protsenti,
siis need on tõesti väga murettekitavad näitajad. Viimased paar aastat on väikekiskjaid kütitud pilootprojekti
raames ka looduskaitsealadel.
Kui näiteks Matsalus on sellest lindude pesitsusedukusele
rohkem kasu olnud, siis Hiiumaal paraku mitte nii palju kui vaja.
Pilootala katab ka vaid väikest osa saarest,
jätkab Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Triin Kaasiku. Et need Hiiumaa rannaniidud üldiselt nad on rohkem
killustunud selliste metsatuka taga, mis on rebastele
soodsam elupaik.
Aga et tõenäoliselt on ka siis ikkagi see Hiiumaal see
rebaste arvukus miskipärast palju kõrgem kui,
kui siis mandrid. Rebaste arvukuse kasvul on mitu põhjust,
neil on piisav toidubaas ja marutaudi enam pole.
Rebasenaha hind on sisuliselt olematu ja ei ole kütile
majanduslikult tasuv.
Lahenduseks võiks olla idee eetilisest karusnahast,
jätkab Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja Jaanus Vaiksoo. Et anda välja selline märk, kui on näiteks
looduskaitselistel eesmärkidel kütitud väikekiskjad siis
kahtlemata oleks mõistlik nende nahka väärtustada,
sest see, see on kvaliteetne, kestab väga kaua
ja selle ökoloogiline jalajälg on kindlasti kordades väiksem
kui ükskõik millisel nahalaadsel tootel. Kliimaministeerium tahab võtta Käina lahe ääres maha osa
kunagisel rannaniidul asuvat riigimetsa.
Ministeerium leiab, et Eestis märkimisväärselt kahanenud
rannaniitude kui ökosüsteemide taastamine on oluline
ja avaramad.
Niidud kaitsevad linde väikekiskjate eest.
Käin osavalt, saatis sügisel ministeeriumile kirja,
et uurida, kui mõistlik on 60 aastase metsa mahavõtmine
rannaniitude taastamiseks ja kus peaks jooksma looduse ise. Kujunemisvõime piir jätkab kliimaministri teadusnõunik
Aveliina Helm. Täiesti teadusuuringud nii Eestist kui mujalt on väga
veenvalt näidanud, et kui rannaniidud on laiemad,
et siis lindudel on seal turvalisem olla,
nad märkavad kergemini seda ohtu ja nad ka teevad selle
pesitsemisvaliku siis palju tõenäolisemalt. Millal Käina kandis metsa maha võtmiseks läheb,
ei ole veel otsustatud.
