Ma olen tulnud täna asfaldipanekule, kuid see siin pole  mingi tavaline asfalt, vaid siin lõhnab veidi puidu järele. Puidust on võimalik isegi bituumenile asendus toota. See on ligniin. Sööd seda tuumani sa ei pane suhu, et selles mõttes on  naturaalne toode. Aitäh. 90.-te lõpus suudeti leida tõendid, et siin on maailma üks  võimsamaid ja ägedamaid meteoriidikraatrid. Osmussaar ja Meri hoiavad endas võimsaid avastusi. Ta on siin Läänemere poias kindlasti üks kõige kaunim pärl. Ja. Ma olen tulnud täna asfaldipanekule, kuid see siin pole  mingi tavaline asfalt, vaid siin lõhnab veidi puidu järele  ja see ongi osaliselt puidujäätmetest tehtud  ja võlusõna on siin ligniin. Kuidas sellist imet tehakse, miks on meil rohe asfaldi vaja  ja kas siin ka pärast sõita, ta kannatab seda kohe uurimegi. Kui majandusmetsas puu maha võetakse, kuhu see tänapäeval läheb? Kui me vaatame ühte puud siis puu jaguneb väga erinevateks osadeks. Et see sõltub väga palju tarbimise, et millises valdkonnas  me seda puud kasutame. Näiteks mööblitööstuses, majaehituses, paberipuidutööstuse  jaoks energiasektori jaoks ja üha populaarsem sektor on  ka biokeemia. Kui kvaliteetne puit suured head palgid lähevad mööbliks või,  või palkmajadeks, siis kuhu läheb tänase päeva selline mittekvaliteetne? Madalakvaliteedilisem puit jaguneb meil kaheks osaks,  üks on see osa, mis on natuke parema kvaliteediga,  mis läheb tselluloositööstuses se ja kõige kehvema  kvaliteediga osa, siis puuladvad puukoor mädanikuga puu  siis läheb meil energiasektoris kas siis elektri tootmiseks  või meil siis näiteks toasooja tootmiseks. Me räägime väga palju puidu väärindamisest just sellest samast,  mis muidu läheks väga odavalt, kuskile ma ei tea,  kütteks peaks rohkem seda väärindama palju,  siiamaani on olnud võimalusi selleks üldse. Noh, Eestis sellise madala kvaliteedi se lehtpuu  väärindajaid praktiliselt ju ei ole, et me oleme kõik  selle viinud Skandinaavias se sadade kilomeetrite kaugusele. Ja ütleme, kui metsaomanikule täna tekib Eestis selline hea  võimalus hea tootja, kes hakkab väärindama seda puitu,  meil tekib päris mitu suurt plussi. Esiteks meil tekib stabiilne partner, kellele me saame seda  puitu müüa ja teine suur mõju on meie jalajäljes. Et kui me transpordime puitu sadade või tuhandete kilomeetri  kaugusele versus see, et kui me saame selle puidu müüa Eesti  kohalikule tootjale ja meie transpordivahemaa on võib-olla  50 60 kilomeetrit ainult. Otse suurte saekaatrite kõrvale rajatud Fibenol tegeleb  keemiatööstuse le vajaliku tooraine tootmisega,  milleks kasutatakse mööblitööstuse ülejääke. Toodetavale puidukeemiale püütakse leida üha uusi  ja kõrgema väärtusega kasutusvõimalusi. Me alustasime tegelikult kuus pool aastat tagasi ideest. Meil oli näha, et meil on Eestis lehtpuu väärindamisega  teatud puudujäägid ja seal oli koht, kus oleks võimalik  metsa ja puidusektorile lisandväärtust luua. Ja kuus aastat hiljem oleme me siin ja me täna juhime mitte  Eestis innovatsiooni, vaid see on globaalne tööstuse revolutsioon. Kuidas liikuda fossiilipõhiselt majanduselt keemiamaterjalitööstuses,  üle jätkusuutlikele toorainetele, mis on tooraine,  tooraine. Esialgu on lehtpuu, et me hetkel töötame kasega,  aga me näeme, et tegelikult lep pöök pappel  ka lõpuks Eukalüpt, et kõik lehtpuu on kasutatav. Mis teile tehasesse sisse läheb, mis sorti puid see  siis on? Katsetehasesse läheb vineeritööstuse jäägid,  et kui vineeri toodetakse, tekivad need peenikesed  spoonijäägid ja tüve keskmise tüvejäägid,  et katsetehases me saame rahulikult Eesti vineeritööstuse  jäägiga hakkama, aga noh, kui siit järgmine samm teha  tööstuslik tehased, siis vineeritööstuse jääkidest jääb  selgelt väheks. Et siis me vaatame seda, mida täna eksporditakse Skandinaaviasse,  paberipuu, et anda koha peal suurem väärtus  ja luua lisandväärtus majanduse. Siin. A. Fibenoli tootmistehnoloogia näeb lihtsustatult välja selline,  et kõrge rõhu ja temperatuuri ga reaktoris käivad ringi kruvid,  mis purustavad puiduhakke mõnekümne sekundiga pruuniks massiks. Järgmises etapis eraldatakse veega segatud puidumassist  süloosi rikas puidusuhkur. Järelejäänud mass separeeritakse glükoosiks ligniiniks  ja eritselluloosiks. Ligi 90 protsenti algsest biomassist saab lõpp-produktideks. Need on need Väljundid siis jah, need on need väljundid,  et alustame siis kõige lihtsamast, et suhkrut,  et me kutsume need puidu suhkruteks. Tegelikult laua, suhkur on suures pildis samasugused komponendid. Et. Hea lõhnaga natukene. Ja ongi nagu suhkru ta ongi nagu suhkur natukene niisuguse  happelise lõhnaga. Asu tekib nagu maltsa. On jah. Ta ongi kontsentraadid, suhkur ja noh, tegelikult,  mis selle suhkruga tehakse, et noh, on rakendusi,  kus saab teda panna betooni. Et ta plastifikaator on rakendusi, kus saab teda kasutada  niisuguse liimainena isolatsioonivillades näiteks,  et täitsa nagu reaalsed plaanid on meil olemas. Äkki siin lähiajal läheb ka tootmisesse ja tegelikult nagu  ta suuresti mõeldud on, fermentatsioonitööstus  põhimõtteliselt on kuni bioplastist kuni toidu söödalisanditeni,  et väga suur palett, mida kõike teha, on. Nii siin on mingisugune Tselluloos, see on eritselluloosi, et see tegelikult on meie  hetkel arenduse olev toode Kreemias ja Kreemias,  et noh, meil kogu aeg küsitakse meie käest,  et no mis te, et see üks tselluloosi kõik. Aga kui olete näinud, noh, paberid tehakse kiusteks,  et sul on niisugune kiuline, pikk valge mass. See tselluloos paneb käe peale. Kadunud, et noh, see on täiesti nii-öelda mikronano skaalal  tselluloosimass tegelikult sellist tselluloosi kasutatakse,  kõik me sööme sisse jogurtitele annab sellise tekstuuri  tegelikult tselluloosi tselluloosi kasutatakse seal sees. Et noh, puidust on võimalik jõuda meil otse sellise tooteni,  seda kasutatakse paberipakendit. Tänasel on paberpakend, kuidas teha ta rasva  ja õlikindlaks ja veekindlaks on su plastikihid peal tselluloos,  kombineeritud ka ligniiniga läbi väikse töötuse annavad  sulle naturaalse paberikatendi, ehk sul paberitooted saaksid  minna ka 100 protsenti naturaalselt. Et see on ülisuure potentsiaaliga tulevikutoode. Kolmas võluasi on ligniin, siis ligniin ja sööd seda  ja tuumani, sa ei pane suhu, et selles mõttes. See on naturaalne toode, kõike, mida on võimalik teha naftast,  tegelikult on võimalik teha ka ligniinist  ja ligniin, teatud mõttes on see materjal,  mis läbi miljardite aastate on sul jäänud maakoore sisse. Soojuse ja rõhu mõjul on ta saanud nafta,  ehk siis tegelikult ligniin on nafta alge,  aga me jätame siia miljonid ja miljardid aastad vahele. Kuhu see ligniin siis võiks minna? Jah, et ligniiniga on võimalik teha alates fenoolsed vaigud vineeritööstus,  et kuidas saada need liimid ka naturaalseks,  mis on kahe nii-öelda puu spooni vahel kuni kosmeetikani,  et me täna on tegelikult lähiajal välja tulemas  ka ühe suure kosmeetika brändi kaudu päiksekreem  kus on UV- kaitset ja antioksidatiivset omadusi,  annab meie ligniin natukene naljatees, et paneb pruunikreemi peale,  siis päikest ei pea võtma enam. Täna te panete oma tehase ümber asfaldit ja,  ja ligniini sinna sisse ja see on, ütleme niisugune kõige  lihtsamini rakendatav näide, kus ligniini kasutada. Ja. Seni on ligniin olnud puidukeemiatööstuses pigem  kõrvalprodukt kuid siin kasutatava tehnoloogia peamine  eesmärk on toota just võimalikult kvaliteetset ligniini. Tehase ümber paigaldatakse katsetuseks asfalti,  mille segus on kasutusel just seesama. Mine. Ligniini keemiline koostis või molekulaalne koostis,  kuidas ma seda ütlen, et et see on väga sarnane bituumenile  ja seetõttu siis ligniiniga me, me suudame niivõrd,  kuivõrd asendada osa bituumenist ja, ja noh,  maailmas on selliseid biobituumeneid olemas ka,  milles ei ole üldse naftat sees ja siis seal ligniin mängib  ka hästi olulist rolli. Kas see asfalt kuidagi paistab ka teistmoodi,  et on näha seda? Siis tõenäoliselt kaameras vaadata. Ta näeb samamoodi nagu must välja, aga kui me lähedalt vaatame,  siis seal on pruunikat, alatooni, kivid,  mõned on kaetud sellise nagu pruunika kihiga. Te olete väga kogenud asfaldipanija, et kuidas see on  siis teistmoodi kuidagi, või on tavaline asfalt. Sellesse materjali on pandud 25 protsenti bituumeni kogusest  on asendatud ligi. Ütleme niimoodi, et siin on nüansid ja ta on teistmoodi,  alustame sellest, et ta lõhn on teine. Et kerge selline saunakas on üleval ja meie selline  tavapärane linna tingimustes, kus on selline väga ebameeldiv  lõhna lõhna moment juures, siis siin on see asendunud  täiesti sellise talutava lõhnaga, et see on selline esimene,  mida märkad. Teine, mida märkad, on muidugi sellised professionaalsemad. Väikesed nüansid on ju, et kuidas ta käitub,  kuidas on, aga, aga ütleme niimoodi, et see,  mis me täna siin juba kolmandat päeva teeme,  siis mina olen väga optimistlik. Kõige tähtsam selle juures on see, et see oleks võimalikult  sarnane tavaasfaldiga ja kuna me asendame sideainet  osaliselt ligmiiniga, siis me jälgime seda,  kuidas see asi nagu kokku, et, et see sise sideaine  ka päriselt töötab ja siia peale astudes ta ei lagune ära. Et, et see on see moment, kus tegelikult  mida me siin kogu aeg jälgime, et, et see materjal püsiks. Koos ja, ja noh, ütleme niimoodi, et täna on siin väga-väga  palju selliseid omadusi veel, et me peame aru saama kuidas  ta töötab meie kliimas, kuidas ta naastrehvidega töötab Floriididega noh, maakeri siis soola ga,  mida me tee peale puistame? See siin on ikkagi praegu katsetus, et millal jõuab selline ligniini. Asfalt. Sellel aastal nüüd läheb avaliku tee peale  ka üks katselõik ja, ja kui nüüd katselõigud näitavad häid tulemusi,  siis ma ütlen, et laboris me oleme saanud häid tulemusi seal  me ei näe väga suurt erinevust, kui üldse võrreldes  tavaasfaldiga ja, ja kui see nüüd näitab  ka tee peal, et ta eluiga on pikk ja ta on turvaline,  et siis siis kindlasti tuleb ka massidesse kiiremini. Kui suur innovatsioon see ikkagi asfaldi inimeste. Teie jaoks on asfalt betoon, moodustab circa 25 protsenti  kogu teedeehituse süsinikujalahaljast ja bituumen bituumen  üksinda moodustab kuskil 22 protsenti asfaltist. Ja kui me nüüd suudame sellise ligniiniga nüüd neutraliseerida,  tegelikult me suudame neutraliseerida päris suure  või väga märkimisväärse osa sellest asfaldi süsinikujalajäljest,  et siis läbi selle ma ütleks, et see on,  see on märkimisväärne innovatsioon, aga me oleme tegelikult  teekonna alguses, et me, me tahaks jõuda sinnamaani,  et naftast on täielikult loobutud ja ligiin on üks märksõna  selle jaoks. Fibenoli katsetehas suudab aastas toota 6500 tonni ligniini  ja 20000 tonni puidusuhkruid milleks on vaja umbes 25000  tonni puidutoorainet. Arenguplaanid on suured ja juba otsitakse  ka võimalikku asukohta tööstusliku tootmisvõimekusega  tehasele mis tähendaks tänasega võrreldes kümnekordset  tootmismahtu ja ka suuremat keskkonnamõju. Me oleme algusest peale defineerinud selle nii-öelda  tulevikutööstusena et noh, näiteks ka meie veepuhastus,  et me oleme selle sellisel kujul täna üles ehitanud,  et me kogume protsessiveed kokku puhastame  ja sellisel kujul, et 95 protsenti sellest on võimalik  tagasi suunata protsessi ehk siis ressursiefektiivsus,  ükskõik kas on energia, soojuse aur, vesi,  et see saab olema üliolulise tähtsusega. Teine on see, et selge, et sellised tehased peavad olema  taastuvenergia baasil. Ga kaetud, no pluss siis veel see kogu elutsükli analüüs,  et kuidas vaadata reaalselt nii öelda metsas,  kus puu istutatakse kuni selleni, mis meie tehasest läbi  käib ja oleme pakendatult ligviin ja suhkrut on tehase väravas. Milline on selle jalajälg, kust tuleb kõige suurem emissioon,  kust on võimalik kokku hoida? Ja see on üks osa tegelikult sellest terviklikust üleminekust,  et me räägiksime ja võrdleksime õuna õunaga,  et fossiili fossiilitööstuses täna neid andmeid kätte ei saa,  et siin on lisaks sellele tehnoloogiainnovatsioonile on meil  veel nii-öelda uued tooted, toodete innovatsioon siinjuures  tegelikult peaks regulatsiooni innoveerima  ja siia juurde veel tuleb ka nii-öelda ühiskondliku mentalit  iteedi innovatsioon, et ega see üleminek ei ole kuskil lihtne. No. Mis? Juba kolmandat korda proovime me 2023. aasta suvel jõuda  kuidagimoodi osmussaarele. Kaks korda on ilm meie plaanid rikkunud. Minu jaoks on Osmussaarele käik esmakordne  ja ma ootan seda väga. Minuga koos on hobivale ontoloog, geneetik Erik Tammer. Ja me läheme avastama unikaalset loodus ja ajalugu,  mida pakub meile Osmussaar. Kuidas siis on nii, et Osmussaare lugu viib tegelikult  uskumatu küll, aga enam kui 500 miljoni aasta taha. Kui me nüüd võtame Eesti ette Eesti siuke lood Eesti  merepõhja kaardid, siis me näeme, et siin on niisugune  ringvalli moodi moodustis. Ja Osmussaar on settinud selle ringvalli peale geoloogid  pikka aega on mõelnud, et see võib olla meteoriidikraater. Nüüd 90.-te lõpus suudeti leida tõendid,  et siin on maailma üks võimsamaid ja ägedamaid  meteoriidikraaterid osmussaare idas asub  selle nimi on noigrunj meteoriidikraater. Ja siin saare peal on tõendeid selle plahvatuse kohta. See tähendab seda, et praeguseks on nii Osmussaar kui  ka siin lähedal siis selle kraatri alal terve meri kaitse all. Just täpselt, et Osmussaar ise oma Flora auna  ja geoloogiaga on võetud kaitse alla, sest see on väärtuslik. See on omapärane. Aga ka siis worktund enda meteoriidi kraater seal see mereala. On ka kaitse alla võetud just selle geoloogilise tähtsuse pärast. See on lihtsalt harukordne see, mis seal on. Kui me nüüd tahaks natuke täpsemat tunnet saada,  kuidas see kivimürakas siia merre 100., siis me võiks ise  ka ikkagi panna kalipsot selga ja minna uudistama. Teeme ära, teeme ära, muidugi. Kambriumi ajastul 535 miljonit aastat tagasi oli maailm  teistsugune ja Eesti ala asus hoopis lõunapoolusel madal meres. Maakera suunas kihutas kilomeetrise läbimõõduga taevakeha asteroid,  mis tabas just seda kohta. Aga palun, karbad. Siin olid niisuguseid asju, mis geoloogile huvi pakkusid,  noh eriti seal lähedal näiteks kosmossaarel  ja Loode-Eesti rannikul kus oli teada, et on huvitavad predjarahnud,  nagu geoloogid neid kutsuvad mis on siis hoopis teistsugused,  kui meie tavalised rändkivid välja näevad. Ja oli ka üks imepärane või omapärane struktuur merepõhjas,  millel ei olnud selgitust, et kuidas on tekkinud. Ja siis see oli, ma arvan, 90.-te keskpaik,  kui Kalle Suurja tuli hüpoteesiga välja,  et seesama merepõhjas asuv huvitav struktuur võiks olla  siis meteoriidikraater. Ja sealt see uurimine siis alguse sai ja,  ja siis kild killuhaaval sai see pilt kokku pandud meteoriidikraater,  noh, silmade alla tuleb kohe ette, tuleb kahlina niisugune  ilus auk, aga lähme sinna neukrundi. Üsna raske on kaardi pealtki aru saada, kus see kraater on. Ja tegelikult see niisugune sügav kraater,  kui selline meil on, tegelikult seda me ei näegi,  see on meil maetud ja seda me saaksime ainult puurimisega  siis avada. Aga mida me näeme siis on uhke ringvall,  mis on siis meie aluskorra kivimist üles tõstetud,  mis siis on moodustunud nendest kõvadest kivimitest  kristalset kivimidest mis on siis 250 meetrit umbes kõrgemal,  kui tema algasuvus võiks olla. Ja. Meteoriidi ja maa kokkupõrkel tekkis seitsme kilomeetrise  läbimõõduga sisekraater ning ligi kolm korda laiem väliskraater. Need mattusid miljonite aastate jooksul setete alla. Praegu on merepõhjas näha vaid moondekivimitest ringvallid,  mis asuvad kõrgemates osades umbes 20 meetri sügavusel. Seda uhked kivikogu nimetasid. Kuid vanad osmussaarlased skarvaniks ehk kormorani kiviks. See aitas meremärgina kohalikel. Paadiga ohutult sadamasse sõita. Tegemist on predža rahnuga, mis tekkis meteoriidi  ja maa kokkupõrkel plahvatuse jõu ja suure kuumuse tagajärjel. Kui nüüd siia kätpidi katsuda, siis ta on selline mõnus ja,  ja krobeline täiesti omamoodi struktuuriga. See ei ole nagu tavaline, kui me vaatame maakivi kuskil,  mis meil on toonud. Ta on natuke teistsuguse tekstuuriga täpselt  ja sellepärast siia kasvavad ka sisse need erinevad  samblikud ja vetikad, kui me vaatame ringi,  et on väheste niisugune loodus või kaetud  ja siin ongi lained ja tõenäoliselt minema uhume  selle peenema materjali ja alles ongi jäänud see kahkem se  ja moodi, see neis graniidi moodi materjal. Aitäh. Bredža algupärane nime tuleb hoopis itaalia keelest,  aga Eestis on ta vägagi tuttav, tuntud nimi  ja preksa geoloogile ütleb, tähendab sellist kivimit,  mis on tekkinud siis mingisuguse purustava protsessi  tagajärjel ja ta koosneb ümardamata kivitükkidest,  mida siis tsementeerib tegelikult sellesama kivi peen madriks. Jääajal liikunud liustikud kandsid neukrundi bredža kamakad  üle Lääne-Eesti. Pikka aega oli nende tegelik päritolu tõsine mõistatus. Need Neugrund, Bridja rahnud Osmussaarel  ja Loode-Eestis olidki selleks, mis viis pärast kraatri otsingutele,  sest nagu me teame, meie noh, enamus või kõik meie muud rändrahnud,  me teame enam-vähem, kus nad siis pärinevad,  et liustik on nad toonud siis põhja poolt,  et on need siis kas Soome Skandinaavia mäestikes  või siis Läänemere põhjas. Aga mida ei ole, see on neugrund predža seal  ja kui pöördutigi vanem juba kolmekümnendates me kolleegide poole,  kas nad leidub neil sellist kraami, aga ei leidu. See selgus siis alles pärast, et need pressivimid on  siis sealtsamast lähedalt Neugrondi ringvalli jää poolt. Kuusiku poolt siis saarele pandud kuni rohuni välja. Tõepoolest imeline mõelda, me asume praegu suurel  kivikamakal bredža, mis on tekkinud enam kui 530 miljonit  aastat tagasi ja seda meteoriidi plahvatuse tagajärjel. Kui me Minu krundi. Triikraatrist räägime siis. Kahtlemata siis ta on siin merepõhjas Läänemere põhjas  kindlasti üks. Kõige kaunim pärl, sest teame, et Läänemeri muidu niisuguse  mudase põhjaga ja tumeda veega siis tõesti see neukrundi  kraater on midagi väga pompöösset või loodusmonumendi  selle põhjas. Ja, ja kui me maailmas tahame rääkida, siis miks mitte,  võiks olla neukrundi kraater kõige paremini säilinud. Merepõhjaline meturiidikraater maailma meres. Pole midagi öelda, see oli küll tõsiselt väga tehtud hea eel. Nüüd on aeg saarele ja vaadata selle loodus lähedal. Ja. Ja. Rita, sina meid nii vahvasti täna siia Osmussaarele tõid  ja ka siin mööda saart ringi sõidutad. Millal sina ennast esimest korda Osmussaarel leidsid  ja mis siinse looduse puhul sind niimoodi ära võlus,  et sa siiamaani oled jäänud? See see kõik. Ja me tulime Dirhamist 2001 aasta viimane augusti  nädalavahetus terve perega siia, lapsed olid veel  siis üsna väiksed ja ema-isa olid mul kaasas ja. Ja kaugelt mere pealt ma vaatan, et vaa valged liivarannad Toale kohale jõudes oli see valge kivi klibu siin  ja siis ma tulin sealt ülevalt, ronisin sinna otsa,  istusin maha ja ütlesin emale need sõnad kohe. Et see on jumalat, Saarma tahan seerama tulla. See võlus mind. No niimoodi, et noh, sekundiga. Esimene samm saarel ja kõik müüdud. Jumalate saar, sellel on ju tegelikult mingi seos,  sest et räägitakse, et see suur Skandinaavia jumal ise odin,  on kuskil siin oma viimse puhkepaiga leidmi. Jah, eks sellele tuleb niimoodi suuremalt mõelda,  et et kui ta oli viikingite pea, jumal ja sõjajumal  ja merejumal, tal on nii palju omistatud neid jumalusi Ja võib-olla ta kunagi oli lihtsalt viiking veel lihtsalt  oli väga hea juht ja, ja, ja kõik see võis olla niimoodi. Siis sellele tuleb mõelda nii, et, Kuna ta nimetus rootsi keelne on Odens holm,  siis see võiks olla kas oodini siis kääbas  või oodini küngas või, või, või, või, või mingisugune selline. Et siin ei ole eraldi hauda. Ja kui ta oli jumalus, siis võikski see Osmussaar tähistada  tema viimast puhkepaika või või ka tema olemasolu. Nimi Ude Holm on siis pärit viikingite jumala järgi,  udin. Ja peamiselt me arvame, et tegemist on ikkagi sellise  kohaliku pärimusega et seda, et kas seal oli viikingite elu,  on raske öelda. Küll aga on meil mõningaid oletusi ja teooriaid,  et, et saare asustus võis olla vanem, kui me hetkel arvame  Taani ja Saksa vallutustega seoses, et siis kuna on leitud  erinevaid leide lääne läänerannikult, mis  siis tõendavad, et võib-olla hilisraua ajal juba oli seal  asustus võib-olla, mis on huvitav nüüd kui nimest rääkida,  aga see, et, et kohalikud inimesed ise kutsusid saart Pakeniks ehk siis seljandikuks, aga siis rannalaused,  kes said siis maismaal, nemad kutsusid Saart,  Hulmen ehk siis saar. No Osmussaare kohta esimesed kirjalikud märkmed pärinevad  siis 13. sajandi keskpaigast ja need on siis leitavad lootsi raamatutest,  mis näitavad, mis näitabki, et tegelikult ju lootsimisega on  seal tegeletud nii-öelda aegade algusest saadik. Ning eelkõige oli siis Osmussäär selline meresõidu tähis  nagu mööduvatele laevadele. Juba järgmisel nädalal jätkame Osmussaare avastamist. Saame teada, kuidas siin inimesed elasid  ning missuguseid ürgse elujälgi võib Osmussaarelt peale  meteoriidiplahvatuse märkide veel praegugi leida.
