Tere, kevadhommikut. Ehkki paljud taimed käituvad peenardel eeskujulikult,  nad kasvavad ilusti, omal kohal laienevad mõistlikus tempos  siis leidub ka mõnisid liike, kes võivad uusi alasid meeletu  kiirusega hõivata. Iluaiast kupataks sellised taimed välja,  aga tarbeaias on teised lood ja sestap olengi mina kahele  intensiivselt edasi liikuvale taimele teinud oma peenra. Ja need kaks taime on münt ja kõrvenõges. Ja ma olengi siin, nüüd. Võtnud ette mündi ja nõgese peenra uuendamise. Mündid suudavad mõne aastaga ennast nii tihedaks kasvatada,  et praktiliselt tapavad 11 ära, et siin on näha,  kus kolme aastaga on tegelikult selline juurepusa siia tekkinud. Õnneks on nii, et neil taimedel mõlemal on üsna pindmine  juurestik ja neid annab siit niimoodi lihtsalt lahti tõmmata  ja seda võib üsna tugevalt teha, ei pea muretsema sellepärast,  et need juured kuidagi katki lähevad. Sest neid on siin viis korda rohkem kui vaja. Et me niikuinii teeme väikese valiku, nendest,  palju me siia tagasi istutame. Kui muidugi teha üle aasta sellist korrastust,  siis asi nii hulluks ei lähe. Aga kolme-nelja aastaga? On küll päris palju tööd. Niimoodi võib neid täiesti rahulikult tõmmata  ja selle mulla mõte vahelt siia tagasi raputada. Ma olen pool peenart saanud puhtaks. Ja selleks, et need juured siin liiga kauaks päikese kätte  ei jääks, ma valmistan näiteks nõgestele tagasi istutuseks  selle peenra. Ja selleks ma panen natukene komposti. Muud väetist nad ei vaja, aga mingit rammu ikka,  sest mul on vaja mitu saaki saada nõgeselt. Kõigepealt ma söön. Ma arvan, et nendest pealsetest ma täna keedangi nõgese  suppi ja siis ma saan kaks, kolm korda suve jooksul teha  nõgeseleotist millel on küll kohutav hais. Aga tomatitele meeldib see neeste väga selle keerame nüüd  siia sisse. Kasta varakevadel ei ole vaja, kui, siis väga väga kuivade  ilmade puhul, aga siit on näha, et et muld on tegelikult  mõnusalt niiske. Ja siin on veel juur, kõik juured välja. Nii ja nüüd ma hakkan. Nõgeseid harutama. Siin on kohe näha kuidas nii nõgesed kui need Mündid on omavahel täiesti sassi kasvanud. Nõgese juured on sellised, kollased. Ja mündil on sellised valkjad ja need tuleks nüüd siit. Lahti arutada? Ja eraldada sellised nooremad Nõgese taimeosad siit. Nii. Teistpidi, ja vaatame, et siin ei oleks mingeid võõraid  juuri ja vanu puitunud taimeosasid. See on nõges kollane lõikame juured tagasi,  teeme sellised väiksemad pundid nendest. Sest tegelikult nad kevadel võtavad kohe kasvuhoo sisse. Seda tööd on hea teha kummikinnastega, sest olgugi,  et need nõgesed on veel pisikesed ja noored nad tegelikult  kõrvetavad päris tugevasti isegi läbi selle materjali. Nii. Ja nüüd ma istutan need siia peenrasse tagasi. Sellise paraja vahega natukene peenra servast eemal. Ja vaatan, et, Nad on sellised invasiivsed taimed, siis. Taluvad nad üsna karmi kohtlemist. Nii. Et juured läheksid ilusti mulla sisse Ei tasu peljata ka, kui kui. Nõges peenral kasvab, sest tegelikult on ta päris ilus taim. Nii ja tulebki aeg kätte et hakkan münti. Harutama. Nagu kõikide taimede noorendamisel on hästi oluline,  et kui me siit Selle juure juurest nüüd mingi koha eraldame. Et igale sellele jupile jääks seda narmas juurestik. Siin on näha, kus taim on hakanud harunema,  võtame ühe sellise koha ka. Ja kuna see Münt kasvab niimoodi paralleelselt maaga  siis ei tasuks teda mitte siia püsti. Maha torgata vaid samamoodi. Niimoodi natukene paneme mulda peale, võib isegi  selle ühe otsa siit välja jätta, et siis on näha,  kust ta tuleb. Ja siin väikeste vahedega. Teda niimoodi siin istutada. Ehkki tundub, et neid taimi on siin nagu hõredalt  siis tuleks kindlasti sel aastal neil pilku peal hoida  ja vajadusel jälle natuke tagasi lõigata,  sest nad on üsna intensiivsed edenejad.
