Tere hommikust, Maal käib elu ikka omasoodu,  olgu siis kärepakane või põuane suvi. Loomad vajavad vett, toitu ja talitamist. Ja tänases saates me läheme külla Tori hobusele. Samuti vaatame paliveres, kuidas käib talvine loomapidamine. Ja kuna jõulud ei ole enam üldse mitte mägede,  vaid sellise lumekünka taga, siis kindlasti teeme  ka jõuluperga head vaatamist. Eve, mis hobuseid sul on, kas sul on lisaks torihobustele  teist tõugu hobuseid ka või pead sa ainult torikaid,  ma pean ainult täna torihobust ja mitte lihtsalt torihobust. Universaalsuuna populatsiooni esindajad,  kes on siis võiks öelda, põlvnevad, põlvnevad etmanist  ja ja, ja nende see, nende veri kannab siis ta geeni edasi. See on see hobune, mida tuleks hoida alles. Kui ohustatud tõugu Kohustatud tõug ehk siis neid on väga vähe alles jäänud  ja neid on vähe alles jäänud ja ja, ja võib  ka öelda, et ka kasvatajaid on vähe, kes,  kes nendega tegelevad, et tänane probleem on,  see ei ole ju nii, nagu vanasti oli, et kõik,  kes hobustega tegelesid, olid ka õppinud loomakasvatajad. Et täna on ju kõik, me oleme, võiks öelda harrastus pidajad  ja ja sõltume väga palju just võiks öelda seltsidest,  kes seda aretustööd juhivad. Aga vanasti olid olemas tõulavad aretustöötajad,  kes, kes sellega tegelesid igapäevaselt,  et, et nüüd ja olid olemas tõufarmid, kus olid väga hästi  hinnatud ja kõrge kõrge tõuväärtusega hobused. Aga täna on, võiks öelda, et noh, me oleme hobipidajad,  et hobune meeldib ja me aretame, eks ju. Aga keda me aretame, et, et see on nüüd siis omaniku valik. Kui ammu neid Tori hobuseid üldse aretama hakati? Neid hakati aretama, tegelikult võiks öelda,  et juba üle 100 aasta tagasi, kui toodi,  toodi see toritõu esiisa Hetmann, kes andis väga häid järglasi,  siis ristates eestlasi eesti tõugu hobuseid,  mis on meie oma oma oma tõug, hobust, eks ju,  ja sealt sai, sai see kõik alguse ja 1925. aastal  siis tunnustati nad õuna, et saadi juba siis ühtlikus. Mida siis juba võiks öelda, et taluperemehed juba hindasid  ja tahtsid edasi etada, nii et, et sealt sai see kõik alguse. Nii et, et varsti varsti saab see tõug 100 aastaseks  ja see on, võiks öelda eestlaste enda kätetöö. Nii et, et see algne algne asi, mis need torihobuse omadused  üldse on noh, ennekõike see, et näete, ta on siin teil väga  sõbralik ja rahvasõbralik. Et sellised toredad, toredad, sõbralikud  ja rahulikud loomad ja ja mida mina hindan kõige rohkem,  et erandid on alati, aga neil on üldiselt väga hea mõistus,  väga hea kõrvavahe just, nad on samasugused rahulikud nagu me,  eestlased ise oleme. Et noh, natuke mõtlengi, et selles suhtes on nad sobivad  väga ideaalselt põllutöö tegemiseks, mida täna ei tehta. Aga samas selliseks tädi ratsutamiseks ja ja,  ja selliseks võib-olla peresõbraks pidamiseks väga toredad loomad. Et minu karjas, siis võiks öelda. Et keda siis meie kui aretajad, tahame näha tõutüübilt on  see mära meil siin? Kõige-kõige parem tõuesindaja Albriina on tema nimi. Et, et seda võiks öelda, et tema, ideaalilähedane,  mine nüüd ära, palun essa näidata. Et keeruline on siin karjas näidata ja tule. Minge teie pildist, kõõküü t? Et ainuke, mis vana vanast ajast on teada,  et väga taheti tumeraudjad, no tema päris tumeraudja ei ole  ja siis oli veel soov neli valget jalga,  et siis saab torisillast tasuta üle sõita,  et kui on ilusti valged põlvikut torihobusel jalas,  nii et, et aga, aga oma tõutüübile, et te kujuta site ette,  milline võiks olla võiks olla üks hea hea väljanägemisega  tori Tori hobune, siis tema on, on selline hea näide mu karjast,  keda keda võiks julgeda pakkuda selleks,  et vot sellised sellised märad on väga teretulnud  tõuaretuses ja täkkude emadena ja aga mida  siis jälgida hobusel üldse tuleb jälgida kogu kehaehitust,  et ta oleks proportsioonis, et tal oleks kõrguse  ja kehapikkuse vahekord paigas siis ka sellist üldist muljet,  et kas ta on niuke elegantne. Et kuidas tal on silmavaade, on ta selline terav silmavaade või,  või, või on jah, et eks see, eks see on ka vaataja silmades  see ilu, aga aga noh, kui võrrelda nüüd sporthobusega,  siis ta on, eks ju, natuke jõulisem, jõulisem loom ja,  ja natuke vähem see temperamendiga, kuigi  selle looma kohta seda öelda ei saa, temal on seda  temperamenti ja liikumist ja kõike küll,  et ta on väga tubli. Mhm. To. No nii Hakkame siis valmis panema? Selle peab üle turja siia viskama. Koos kõigega just jah. Te sõidate nii saaniga kui vankriga siin  ja ja ikka mõlemad, jah, kuna meie tegeleme  ka rakendispordiga, siis meil on siis meil on see spordikad  ja siis meil või Ta on meil kah nagu torihobused,  kes tegelevad spordiga. Mis see universaalsuund siis see võiks öelda,  pikk ja lohisev nimi, mis näitab seda, et see hobune sobib  kõigeks nii ratsutada kui, kui rakendisse. Ja kui ta omal ajal aretati, siis oligi see teema,  et, et põllu peal oli vaja, sai teha raskeid põllutöid,  aga pühapäeval oli talumehel vaja ka minna kirikusse,  kuhu oli alati ikka kiire ja aeg oli ka siis kallis,  et, et sellel hobusel pidi ka olema selline  või võime joosta pikka maad ja kiiresti ja,  ja vastupidavalt, et nad on sellised koostööaldis ja,  ja hästi võiks öelda väga lihtsalt õpetatavad ka,  isegi vanemad hobused on väga-väga lihtsalt ära õpetatud  nii ratsa kui ka eeskäima, et et just tänu sellele,  et neil on minu arust väga hea mõistus. Nii tegelikult pannakse hobusele rangid kaelas edasi  ja miks sellepärast, et tal on. Tal on pea siit laiem ja siis keeratakse rangid alati sedapidi,  kuidas hobusel lakk on. Et mitte vastu lokka keerata. Pärilaka tema on üks tore hobune, kes kuigi ma võibolla ei  julge veel hõisata, et kes tahab ise suulisi suhu võtta. Et mul ei ole enne sellist sellist hobust hobust olnud,  kes ise otsib kohe, kus sul need kommid on,  mis sa mulle suhu pistad, täna. Näete, oi, kui arvan tõesti täiesti vabatahtlikult. Tere. Astu astu, astu, astu, õde, astu. Tagasi tagasi nagu tagasi, nagu auto. Saade ta õigeks lükata tere. Nüüd sa võid selle nööri ära võtta küljest. Ja tulen ise ka sealtpoolt ja nüüd tulge peale. Kas hobuse samm on ka kuidagi tähtis jälgida ikka ikka hästi  hoogne samm on, kus ta astub tagajalaga üle jälje. See on hea samm hobusel ja kui tema selg liigub ilusti kaasa  kõrvadeni välja, võiks öelda, et niisugune lainetav liikumine,  see on kõik väga-väga hea. Aga räägi korra nüüd see tõu raamatu lugu ära,  ehk siis praegu on väga õige hetk, kus Tori hobusekasvatajad  neil tuleb endast märku anda ja ennast registreerida õigesse raamatusse,  et saada toetust, et meie nende toetus ei katkeks  selle ohustatud tõu osas. Et alates juulist on Olemas, et programmis ei, ei ole enam ohustatud tõugu  torihobusega seotud ja sellest tulenevalt  siis oli, oli vajalik vajalik hakata torihobuse seltsil  taotlema oma tõuraamatupidamise õigsust,  et, et kaitsta seda tõugu edasi. Sellepärast võiks öelda, et oli nagu väike survemoment olemas,  et, et muidu muidu oleksime nagu jäänud kõik toetuste ilma et,  et selle tõttu siis, et seda asja päästa,  tuli ette võtta aretusühingu taotlus teha ära torihobuse seltsile,  mis siis ka rahuldati. Ja, ja, ja meie jätkame siis selle programmiga,  kus võiks öelda, et eelmine selts pooleli pooleli jäi,  et hoida siis seda ohustatud tõutoriosa edasi  ja kaitsta, kaitsta neid vanu vanu geene  ja ja hoida hoida alles neid, neid aretajaid,  kes neid hobuseid kasvatada tahavad, et nendel oleks  ka see toetuse osa olemas. Tekkis niisugune päästemissiooni kohustus Tori hobuse seltsile,  et aidata aidata veeta inimesi, et, et ei tekiks,  ei tekiks olukorda, kus on kus on tõesti,  et et kõik torihobused on ristand programmis arvel  ja ei olegi enam ohustatud tõu, kuna ei ole seda ohustatud tõu. Tori universaalse tõu alampopulatsiooni enam mainitud,  et kuhu need hobused siis kuuluvad? Selle tõttu on see asi ellu kutsutud, et et võimalikult aidata. Ise oleme selles osas optimistid, et et et asi saab ju  ainult minna paremaks. Mina isiklikult olen 20 aastat seda asja teinud  ja ajanud, et, et. Ikka ühes suunas kogu aeg liikunud ja ma arvan,  et see, see on õige ja hea, et hoida oma kultuuripärandit  alles sellisel sellisel kujul, et nii, et kui kellelgi on  praegu tunne, et ta mõtleb selle peale, et tahab endale  hobust võtta, siis sina julgustab küll endale just torikat. Jah, kui ta, kui ta ei ole väga suure kõrge karjääriootused,  ratsasportlane, siis muidugi, et sporthobused on loomulikult kiiremini,  kõrgemale, kaugemale hea perehobune käib  nii ratsa kui ka kui ka vankri ees. Aga muidugi, kaua aega oli ori hobusel kõrgusehüppe rekord,  nii et, et, et selles suhtes ei saa midagi öelda,  ei tohi neid alahinnata, nad on ennast näidanud väga vaprast küljest,  nii nii raskusvedudel kui ka kui ka vastupidavuse,  kui ka siis tõesti kõrguse ületamisel. Nii et, et, et see tõug tegelikult jah, Need,  inimesed, kes on endale valinud just selle hobuse,  et nemad oleks õige suuna peal ja ja jätkaksid  selle hobuse pidamist ja selleks abiks on  ka see, see toetus, mida riik praegu praegu meile annab. Et abiks ikka. Ja nüüd 2023. aasta jooksul tuleks kindlasti  siis registreerimine ära teha. Jah, soovituslikult küll, jah. Et see oleks, see oleks hea märk, et siis,  siis on kindel, et asjad, asjad liiguvad. Kõiges suunas. No väga mõnus talvine sõit. Ja. Ma. Siin Põlvamaa metsade vahel tillukeses aidas sünnib kohalike  nobenäppude käes imeilus käsitöö ent verioratsunfiks  nimetava koosluse eestvedaja Signe on kuldsete kätega  käsitööline ja teha oskab ta kõike küünaldest  ja kinnastest, korvide ja kelladeni. Kuidas teil siin tsunfti elu nagu selles mõttes käis,  ma saan aru, sina oled nagu tsunti perenaine,  sina ikkagi, siis juhendad enamuse ajast. Tegelikult mitte ainult mina, et juhendajaid on teisi  ka tublisid abilisi ja meie üks põhimõte on oskusi edasi anda,  jagada ja kui neid omakorda edasi jagatakse. See on ainult suur rõõm. Mis me täna tegema hakkame. Siit tuleb kuuseehe, et selline toorik, penoplastist toorik  on meil olemas. Ja kaunistame ta siis ära, kangas tuleb ja lõigata  ja kõigepealt jah, kanga lõikamisega on niimoodi,  et siia võib julgelt teha markeriga jooned peale. Hea on, kui on ikkagi saloon olemas, mille järgi ja,  ja kui on esimene tükk valmis lõigatud, siis võiks ikkagi  proovida ka, et. Et see pall on neljaks sektoriks tehtud,  et kas ta katab selle ära, on väike varu seal olemas,  et me need ääred peidame siia ette lõigatud vahetesse ära. Siin on täiesti suur valik ja ilusaid välja lõigatud tükke olemas. Väike särava juurde. Täpselt ja noaga siis siia sisse ja. Ma isegi soovitaks alustada natukene siit keskelt  ja hoida otstest kinni. Et muidu võib asi natukene kreeni minna,  seda ei taha. Kuidas see kõik teil siin üldse alguse sai,  nagu sa ütlesid, te olete üle 10 aasta juba tegutsenud. Aga aga kuidas see, kuidas see nagu alguses pihta hakkas,  sina olid ikkagi selle nii-öelda sünni juures ka. Jah, see oli minu suurest elumuutusest tingitud,  et tulin sellisest provintsi linnast Tartust siia. Naeran siiamaani, et küll on tore, et mu teismelised poisid  mind nii kaugele viisid või tõid, mis nad siis,  et elu, jah, linnas läks meil natukene üle pea,  aga, aga kõik see. See otsus, valik oli täiesti õige, et siin sai elu  rööbastesse tagasi. Unistus oli küll leida üks selline vaikne kohakene. See koht on selles suhtes täiesti ideaalne. Jah, algus oli raske, sest ma tulin siia niimoodi täiesti  ilma igasuguse sissetulekuta ja alustasin nullist peale. Minu viimane töökoht Tartus oli Eesti töötukassas ja,  ja seal ma siis käisin mõnel sellisel üritusel,  kus ääremaa inimesed kurtsid, et ääremaal ei ole võimalik  elada ega ellu jääda. Ja siis mõtlesid, et väljakutse vastu võetud  või ma isegi ei mõtelnud selle peale, ma lihtsalt hakkasin tegutsema. Aga asjad on läinud ja imeliselt ja vahest imestada ise ka,  et kuidas nii palju on jõutud teha. Oled sa ikkagi ise ka tundnud siin ääremaal seda,  et, et ääremaal on keerulisem ellu jääda? Vastupidi, ma arvan, et siin on kohalikud inimesed on hästi sõbralikud,  toetavad maal on hoopis teistsugune elu kui linnas. Siin sind usaldatakse, aidatakse palju rohkem. Linnas sa sellist abi ei saa. Ja ma saan aru, et kui lumevangi jääd, siis see sulle isegi  meeldib ja see mulle meeldib ja, ja on ka võimalus kohe  sõber appi kutsuda. Kõik on võimalik. Ja. Elu ääremaal sobib Signele tõesti hästi ja tema  käsitöölembus tuleb kindlasti kasuks. Ka aida, kus tsumst peamiselt koos käib,  on Signe sisuliselt oma kätega põrandast katuseni korda teinud. Lühikese kasvu tõttu kutsub Signe end muide mõtsapäkatsiks  ja jõulumeeleolu valitseb tsumfis tõesti aasta ringi. Ja kui ta läheb see kuulikene lihtsalt niisama kaunistuseks,  siis tal ei ole seda konksu saba vaja. Vanasti tehti mitte ainult jõulude eel, vaid  ka teisteks pidupäevadeks. Sellist kaunistust või ehet nagu kräss Ja riputati ta rehetarelakkel. Proovime siis täna ka kassi teha, kuidas ta käib. Mina pole kunagi teinud, et selleks kressi südameks võikski  olla siis kartul. Siia on kõige parem nagu sisse toppida neid kõrsi erinevaid  looduslikke materjale. Ja jälle, et olla selline ökonoomne ja kokkuhoidlik  ja natukene ka laisk. Et korjad kõike, mis maja ümber elamise ümber on kass on  tegelikult selline ehe, mida kasvatatakse igale poole nagu. Muutub selliseks ümmarguselt kui õhupall,  aga kõik see tuleb nendest kaunistustest,  mis siia kartuli sisse pannakse. Ma saan aru, et sinul kõik, noh, jõulukingitused,  jõuluehted, kõik asjad ja üldse kõikidele sumkiinimestel  ikkagi enamasti tulevad nagu oma käest, et see jah,  oma käest. Kaasa arvatud? Söögid ja piparkoogid, et omatehtud taige on omatehtud siirup,  taignasse oma tehtud glasuur, kõik asjad. Omatehtud asjadel on. Teistsugune tunne sees midagi hästi sooja. Kui me tahame sellist Mingisugust väiksemat ringikest teha näiteks nendest lilledest. Et siit võib ise valida ja vaadata ja lihtsalt topime  siis sisse ja ja. Nõnda sügavale sügavale. See on jälle, kuidas endale meeldib tunde järgi. Ikka vist veits peaks sügavamale panema? Vahepeal tegelesid ka siin sellise no selles mõttes inimeste aitamisega,  et nagu sa ütlesid, kui sa Tartus viimane koht oli töötukassa,  siis ka siin sa võtsid need, kes on tööst ilma jäänud natuke  nagu oma tiiva alla. Jah, see oli kuidagi mingi taipamine, et kui sum sai loodud  alguses nagu käsitööühinguks, et kohalike käsitööhuvilisi  ja Ja tegijaid koondada, siis üsna pea sai selgeks,  et oi, tegemist on hoopis selliste Kuidas ma ütlen sotsiaalse rühmaga, kellel on raske elus  toime tulla? Kellel on igasugused piirangud? Ja, ja asi hakkas teist rada minema, et,  et siis ma leidsin, et. Kui nii, siis ma pakun inimestele püüan nagu võimalusi pakkuda. Esialgu justkui nagu tegevuse näol. Ja heal juhul siis kuni sissetulekuni. Kus sa sellega tegeled veel praegu ka või? Nüüd on juba puhtalt käsitöö peale läinud. Jah, nagu tsunfti elu on läinud tagasihoidlikumaks. Olen minagi kasvanud natuke teises suunas. Aga ühesõnaga, sa topid teda nii kaua, kuni ta lõpuks on üks uhke,  suur korralik pall ja siis on, ta näeb väga uhke välja  ja jah, me võime siia juba neid pikemaid oksi panna. Mhmh. Esimese korra kohta pole ka kõige hullem. On ikka täitsa. Kenatäitsa kodustest vahenditest ja väga. Looduslik looduslike näeb väga tore välja,  aga jõulune on küll. Kui teistel hakkavad jõulud alles tulema,  siis sinul ma saan aru, on terve aasta ringi,  on ehitud kuusk ja vaatan, siin on midagi ja,  ja ülespoole minna, mõned kasvavad juba päris kõrgele. Oh tore, latva paneme me ka siis enda omad külge,  sa ise kutsud ennast päkapikuks, kuidas see niimoodi läks? No metsas elan pisike päike, olen. Et mul on selline väikene Riimiread ka enda kohta. Päkapikumõõtu ei ole ainult mu kasv vaid  ka tarkus, osavus ja jaks. Eluks vajaliku meisterdan ma ise naudin rõõmsalt päkapiku eluviise. Enamasti täiendan varusid metsas. Ei kajarda hunte ega karusid. Väga tore, et jõuluvanal on luuletused valmis ka. Igatahes jah, natuke kobamisi tuli ei, väga hästi. Kas nad nüüd peavad siin sellele ilmale lumeletuulele  kõigele vastu ka? No päris kindlasti mõne aja mõne aja järgmise aastani kuni  tormideni ja. Kui mujal maailmas on jõulud üks intensiivsemaid tarbimisperioode,  siis siin verioral lastakse nüüd kibedasti kätel käia. Kõik jõulukingitused, pakendid ja kaunistused tehakse ise  ja kuna tsunfti üks olulisemaid eesmärke on oskusi  ja teadmisi jagada, ei ole Signe selles loomulikult üksi. Eda, ma saan aru, teie olete juba õpipoisi staatusest  sellise ülendatud, no natukese viisi jah. Signe käis meil rahvamajas lastele meisterdust tegemas  eelmine aasta või aasta-paar aastat tagasi ja,  ja nagu aegadel ikka kipub olema, on igasugused  finantsilised muud probleemid. Ja siis siis otsustasin, et ma võtan nagu Signe töö üle. Noh, selles mõttes, et ma jätkan seda tööd,  mis Signe tegi. Ja, ja kuna lapsed kasvavad suuremaks ja põlvkonnad muutuvad siis,  siis ma olen kasutanud kõiki neid asju, mida Signe on meile  oma aeg õpetanud, et Signe, kuidas teie vaatate,  et tsunt on nagu laienenud siis juba siin mujale  ka see vist teeb. Ja ma arvan, et tsunft laieneb nii märkamatult,  et seda ise nagu ei näegi, aga kui ma juba siin Ilonalt kuulsin,  et oi, et tal on selline kodus, ta ei tea,  kust see tema koju jõudis, siis ma arvan küll,  et siitkaudu ta kuidagi jõudis. Kuidas teie siia tsunti sattusite? Esimest korda. Esimest korda. Me käisime rahvatantsurühmaga tegemas saunamütse Vot väga hea saunamüts sai, on kasutuses aktiivses kasutuses,  nii et. Et see oli väga tore kogemus, mis teie ütlete,  mis see siitkandi rahvale siit Veriore kandi rahvale annab,  et siuke siuke tsunft ja siuke ait teil siin olemas on,  kus käia selles mõttes on. Et ei ole väga kaugelt vaja otsida midagi  ja kui sul on, kui sul on vaja nagu mingit siukest oma  kätega tehtud meenet või või hinge, kus esemele nagu hing  sisse pandud asja siis alati siit leiab alati midagi. Et, et kui tulla ja tulla ja vaadata ja riiulit ringi  silmata kuidas praegu tundub, see ehe hakkab seal valmis saama,  kas on nii ilus, et läheb koju kuuse otsa? Noh, kindlasti ma usun, mõlemad lähevad. Palivere kandis elab Läänemaa parim suusataja Jaanika,  kelle just heliliikusid uurima, mis töid see maailm  siis talviti teeb, kui maatööde hooaeg on suvel päeva  alustasime Jaanika kõrges pensionieas hobustega. Nii ülevalt ka. Nii tõsise püsti lase te välja. Ei tee lahti rahulikult koorikut. Nüüd las tema ka välja. Ei saa aru, mis räägib, võõras mees. Kõigepealt. Tule kuule, tule. Pelgab natuke hästi, arg hobune ikka hästi arg hobune. Viid neile lihtsalt toidu ette, lased nad hommikul välja  ja siis nad elavad. Ja. Teate päeval teed boksid ära pool tundi ja  siis lased õhtul tuppa ja hommikul jälle nendega ei ole  palju tööd ja aga no iga päev peab tegema. See on vahejah. Järjepidevus ja. Tegemata isa ette nad pühapäeval ei ütle jah,  et nüüd täna täna ei soovi, täna võib sees olla ilma toiduta. E. Mis teen labidaga või lähme teeme vee lahti? Kas teile meeldivad need ja küpsised ka või need sised  krõbinad ei hobustele või ei ei meeldi? Nüüd kõvasti külm. Esel on meil hommikul külma Hommiku jah. Meil on hetkel on siis koos vasikatega 18 teist  ja praegu on 125 lambast. Aga meil on 60 põhikari upte ehk 60 ukse poegib  ja see lambaarv siis varieerub sellest talle tarvis. 1,7 talle saan keskmisel tütar. Ja selle. Kõik 60 on üldiselt. Noh, kuna ta teeb mul kahes jaos ja ta on vana,  jääb siis 60 uut, on tegelikult suhteliselt hakkab juba  sinna maksimumi ühel järele minema. Talvel on nagu sellised söötmine ja allapannu panemine  ja sellised, aga suvel on kindlasti rohkem,  on ju sööt vaja varud siis on vaja karjamaid,  on vaja korra korras hoida, vaadata, et need aiad oleks terved,  mul on, lisaks on mul natuke vaarika istandus. Et ma kasvatan vaarikaid. Noh, lihtsalt suve ni lisaraha, sest suvi on nikene  loomapidajal selline kehv aeg, et ant välja läheb. Et noh, loomine suviti realiseeri, see, kui poed noh,  sünnivad alles või niimoodi ja siis. On ikkagi suvi selline aeg, kus raha läheb ant välja. Kõik heinatootmine ja kõik. Aga sa ei ole mõelnud, et lihtsam on kolida linna. Ei, mul on ju tegelikult ju ka täitsa tasuv amet lapitud  ja ma võiks ju täitsa ju käia lihtsalt tööl  ja mitte vaevle. See on ikka vaba valik. Loomulikult noh, ikka on suve lõpuks on sul heinategemise  kopees ja kõik sellised vahepeal putka tuleb tüdimus  ja siis läheb midagi nihu, siis on jälle. Aga aga üldiselt mulle meeldib, see on niisugune lõõgastav töö. Sealt tuleb liha, kas sealt tuleb mingit lambarasva  ka või mis, mis siit nagu ühest sellest. Ühest noh, need on talle, talle tal väga palju rasv ei ole,  jää talle tel veel eriti väga palju ei ole. Et siit mõni väärindab nahka, noh, nende nahaga ei ole  midagi teha, pügatud lambad ka. Ja siis tuleb, liha ongi, ega seal rohkem ei tule ja. Viime tapamajja, seal tehakse kõik teenusena ära,  saame pakendatud kauba tagasi ja siis. Eraisikutele. See mulle meeldib kõige rohkem seal lähedal  ja ma ise pean sporti ja sellest. Mul on hästi oluline jah, et need lambad,  loomad võimalikult vähe stressi tunneks,  et see kõik käiks hästi ruttu ja ja neid lambaid tuleb nagu  juba ju kasvatada selle mõttega, et sa tead,  et nad lähevad toiduks, sa lihtsalt pead pakkuma neile  maksimaalselt hea elu ja võimaliku stressivaba nagu  tapamajja minek. Sööma peab inimene ja liha, mulle maitseb. Kui ta seda ei teeks, siis tegelikult neid ei eksisteeriks  ja ei saakski seda elu kunagi elada. Et. Et kui inimene ei sööks liha, piima, muid tooteid,  siis neid ei oleks. Ma lasen veel lambad metsa, need vastused. Sellised lehmad söövad siin metsa täis, siis lähevad magama,  siis need toit üles tagasi hakkavad mäluma. Neil on neli magu. Siis nad hakkavad mäluma seda toitu alles  ehk mäletama. Siis nad mäluvad seda mitu korda läbi ja  siis läheb alles suuresti. Ja see meile tagasi ja siin praegu manustavad matsa,  ajavad matsaga toitu täis, siis lähevad,  heidavad pikali ja hakkavad mäletama. Eks see tuleb üles tagasi, siis need mäluvad. Probleem on päris aktuaalne. Meie reaon sai eelmine aasta ühe undi loa  ja see lasti ära ilma lumeta kohe. Mina mäletan lapsepõlvest, kuidas mul on isa  ja kuidas oli suur probleem, sellepärast et hunti ei saa kätte,  sest lund ei ole, hunt ei leia üles. Ja nüüd saadakse luba kätte minek, lastakse hunt kohe maha,  siis peab nüüd hunte liiga palju olema. Siin Nad ei ole neid. Nad võtsid, käisid kaks hunti, võtsid, kaks lammast,  sõid ära, võtsid karja kõige tagumise otsa,  see on nüüd meil aktsepteeritav, sest noh,  see on loodus ikkagi. Vaata, nad tahtsid süüa, nad sõid ja läksid minema,  aga üldjuhul nad tulevad. Tapavad seal 10 20 ära kõiki hammustavad,  tõmbad on lõhki tõmmata nagu, et noh, lihtsalt mängitud loomadega. See. See on julm. Viimaseks neile ka veel hein ette. Ja siis ongi täna hommikuks tööd tehtud. Pühade eel tabab paljusid meist suur tung oma kodusid  kaunistada ja tänases taimenurgas just seda näitamegi,  kuidas valmistada üks korralik jõuluvärg. Meelika, mida meil selleks vaja läheb, pärja alustamiseks  oleks töövahendid, need on kindlasti siis tangid  ja võiks olla ka traadid. Kas siis esimeseks ongi vaja alust alust,  see võib olla põhk, see võib olla okstest. Siin on meil küll värvitud oksad, eks ole,  aga põhimõtteliselt sama ja mida sa meile siia  siis taimede mõtled, kuidas varunud oled küpressi ekalüptid,  lisaks meie enda kadakale ja männile ja kuusele. Mulle meeldivad väga nulud, sest nad on pehmed. Ei vigasta võib-olla kätt nii väga ja meil on väga toredad  lillepoed ja lillelaod, kus, kuhu saab tellida väga  huvitavat materjali, me võime ka leida sarnaseid materjale  ju oma metsades absoluutselt ja et võib-olla mina lihtsalt teenindusa,  nii ammu, et mul on juba huvitavam, nii palju  ka teha. Ma mängin õige palju ja, aga, ja me saame kõik  Eestist ilusti kätte, et ei, ei pea selle jaoks  põhimõtteliselt isegi sellise karkassi, ma saan vabalt võtta  laudast põhu ja teen valmis, sai isegi lauta vaid mere  äärest võid korjata ka mingit sellist heinalist  või siukest ja, ja see tõesti ise kokku panna selle. Ja selleks, et alustada, palun sul teha niisugused väikesed kimbukesed,  igale traadile on üks kimbuke või vastupidi,  ehk siis võtad oma rohematerjali siit natuke Eesti ilusat kadakat,  mis on marjadega, see on üliilus. Kas ma tahaks seda natuke väiksemaks, aga sa võiks seda  väiksemaks lõigata, need tankid on väga head  selle jaoks osad väga head. Naiste värk, nii. Kuskil selline jupp ja isegi natuke väiksema väiksem  ja selline ja, ja teed oma niisuguse väikse kimbukese,  võtad siit juba ette lõigatud nulgu. Nii, paned selle siia alla väga hea, võtad ühe traadi. Mina siin juba natuke alustasin, et, et võib-olla  siis näidatagi, et asetad selle siia peale natuke nagu kogu  aeg on siis poolviltuses sellises võtmes teeme seda,  mina võtan siis täiesti ja paneb oma see värv niimoodi maha,  et sul oleks selline tugipind selle jah,  siis võtad selle traadi. Paned siit alt läbi. Pöidlaga hoiad kinni seda kimbukest, nii,  nüüd surub natuke ikkagi peale ka, et jõudu ka. Ja siis välja ja, ja siis niimoodi keerad nüüd kolm,  neli korda peale lihtsalt sellele ja traadid painutad uuesti ära. Neid mooduseid, kuidas pärgasid punuda, on mitmeid,  tehakse ka niimoodi, et sa tõmbad ühe sama. Traadiga niimoodi tervet pärga niimoodi nagu nagu niidi poolina,  aga minule meeldib see variant, sest et siis saab hästi  palju ka väikeseid tükikesi niimoodi ära kasutada,  materjali lähe raisku, et see on lihtsalt minu stiil. Ma ei ole üldse kindel, kas see nüüd jääb mul siin kinni,  kas sa kerisid selle siin paar korda ja kerid ümber  ja tõmbad endale siia niimoodi kõrvale ja  siis uus kimp ja siis sätid niimoodi kogu aeg niimoodi  natuke nagu patsitehnikas kalasabas ja vaatad vahepeal külge,  see võiks olla veidike rohkem kaetud, siis lihtsalt liiguta  sa pärga ja viis esimest kimbukest on tavaliselt selline  natukene rabe, võib-olla aga järgmised tulevad juba juba inertsist,  et väga ilusasti on võimalik ka algajal need põhud  siis niimoodi ära katta. Kas sina oledki nüüd siis igapäevaselt lilleseadja  ka või millega sa oma oma argipäeva sisustada? Mina olen tegelikult juba ligi 10 aastat olnud dekoraator  ja pulmade florist pigem et projektide peale. Lisaks siis ka. Selline väikestviisi hobikunstnik ja teen  ka palju maalikoolitusi või siis lillekoolitus. Hästi palju, kõik on seotud kaunistamisega,  aga väga erinevates võtmetes. Kas ma praegu peaksin natukene pigem siia juba  ja sipakene, lükka jah, et nagu sa näed,  et, et seda nagu otseselt näha ei tohiks olla. Natuke lükka, sest vaata, kui ta ukse peal on küljega,  et seda veidike siis katta, aga ta ei pea olema täiesti kaetud,  kuna mina leian, et ta on ikkagi looduslik materjal. Ja see on loogiline, et midagi meil näha näha oleks  ja tõesti on lahe, selline rahustav, loominguline  ja need lõhnad, mis siin on, Need materjalid on hetkel värsked. Et kui nad hakkavad nüüd ikkagi meil kuivama,  siis miks on oluline neid? Ja neid traate kõvasti tõmmata, ta veidike tõmbab niimoodi  tagasi või kokku. Aga see pärg ei ole veel valmis. Ei ole veel valmis, siin nüüd hakkab kõige lõbusam osa,  väike selline kuiv trenn, et me paneme kaunistusi,  me kohe ei kinnita sellise püssiga liimipüssi ga  siis et me tegelikult kõigepealt katsetame,  kuhu need asjad võiksid sobida, mida me siis siia pärale  lisada saame ja erinevad käbid, eks ole,  nüüd ma võtaks jah. Et ei pea ainult niimoodi ühtepidi neid kasutama igatpidi  külgede pidi, et see esimene variant on alati see,  et sa katsetad lihtsalt ja vaatad ja siis hiljem liimime korraga,  otsid neile nagu sobiva pesa sinu, mis need on? Need on kuivanud lootuse õied väljamaalt tulnud natuke  väljamaalt ja need on isegi ühes ameti sellise spreiga vist  üle tehtud, et floristika maailm on väga suur  ja lai ja neid saab kodus täitsa ilmselt ise  ka hea apelsini ahju ja ja ke niimoodi mitte väga kuumal  võimsusel siis natuke neid neid kuivatada  ja täitsa jõuluehted isegi võiksid olla,  et. Ja panna samamoodi kuhugi siia niimoodi kaunistuseks ja. Ja väga lahedad mõtted ja nüüd siis tuleb väike valik teha. Jah, tee palun. Ja et kui see apelsini paned, ma näitan sulle ühe ägeda nipi,  esimene mõte tuleks, et paneks lihtsalt peale siia,  on ju. Aga kui sa teed natuke siia vahele,  säti midagi niimoodi, siis tekib selline loomulikum. Selline deko. Niisugune nagu väike mets on nagu päriselt tekkinud,  et see on tegelikult väga armas ja huvitav,  et ei pea olema väga säravaid palle kuhugi pandud. Ja siis, kui sa oled enam-vähem selle nüüd ära sättinud  ka me liimima, et ma tegelikult tavaliselt natuke kergitan  selle dekoratsiooni alust. Panen liimi püssiga siia veidikene liimi,  aga väga palju vist ei olegi vaja panna ja suhteliselt peitu,  sest ta tegelikult see liim voolab niimoodi okste vahele. Samamoodi näiteks selle hortensiaga, et ma isegi panen see  hortenn siia väikesele oksale ja lasen tal lihtsalt voolata. Ja ta ise kinnistub ja niimoodi sätin igale poole natukene  need liimi, väiksed riba jäävad need pärast tõmbame ära. Ja sellest ei juhtu midagi, tee proovi proovi. Ja ta tegelikult teda ei pea isegi väga hoidma,  et ta peaks ise mingi hetk kinnistuma ära. Nii, mulle tundub, et vist on ring peal. Kas julgeb teistpidi keerata, võiksid, vaatame jah. Ja ongi väga hea. Väga ilus pärg. Uskumatu. Saimegi valmis. Ja ma leian, et väga ilus siuke kinkimise mõte ka,  et. Aga sa ütlesid enne, et võib ka panna laua kaunistuseks hoopis,  et see siia keskele sisse ja klaasi sisse klaasi sisse,  just, et oleks turvaline, eks ole. Aga täitsa ukse pealt näiteks jõuluõhtul ära võtta,  panna Endal ilusti sinna jõululauale küünal sisse,  imeline ja ikkagi jälle midagi sellist, ise tehtud  ja siis hommikul jälle värk tagasi, et siis ta säilib veel kauem. Meil. Suur aitäh. Meelika, meie saime oma pärjad täna valmis. Aga nüüd ongi teil just paras aeg kogu verega oma pärgasid  valmistama hakata. Homme on juba teine advent ja eks see detsember see küünla  põletamise aeg ole, aga ega küünal ei ole  ka mingi lihtne tegelane. Näiteks võib juhtuda niimoodi, et kui te olete küünla põlema  pannud siis ja ei põleta seda esimest ringi nii-öelda lõpuni kustutatakse. Võib teil juhtuda selline asi, et küünlal muide on mälu  ja ta hakkabki põletama edasi ainult seda osa,  kus ta siis eelmine kord selle küünla ära kustutasite seda. Katastroofi siin on muidugi ka võimalik lahendada. Võtke näiteks. Veidi fooliumit. Ja pange see siia. Küünla ümber ma praegu kustutasin ära, pärast paneme põlema. Pange siia küünla ümber. Ja pange see küünal nüüd uuesti põlema ja  siis ta sulatab selle vaha kõik täpselt selliseks,  et ta hakkab jälle ühtlaselt põlema. Nüüd on meil tore küünal, me laseme tal rahulikult põleda,  et ta siis lõpuks põleks õigesti. Aga nüüd on veel igasugused klaasist topsid. Sellist klaasist topsi on ju väga mõnus kasutada 10-ks muuks  otstarbeks teha siia mingeid jõulukaunistusi,  kasutada seda veeklaasiks. Aga kuidas saada seda viimast, küünlavahasid seest kätte? Väga lihtne. Võtke kuum vesi keevvesi. Valage siia sisse. Ja nüüd oodake natuke, kuni see nii-öelda ära sulab. Nüüd, kui te olete paar minutit oodanud,  siis vaha on siin kõik ära sulanud ja valame  selle lihtsalt ära. Järgmiseks võtame salfretikud ning puhastame  selle klaasi puhtaks. Ja uskuge mind, te võite kasutada seda mis tahes muuks otstarbeks. Ilusti puhtad klaasist küünlatopsid. Teie nippe ootame meie aadressile maahommikuerr.ee ilusat  rahulikku talvist küünlapõletamishooaega. Näeme nädala pärast.
