Täna vaatame, millised imelised maastikud peituvad ookeanide  all ja kuidas see varjatud maailm mõjutab meie igapäevaelu. Filmi aitab sisse juhatada Tartu Ülikooli geoloogia osakonna  vanemteadur Igor Tuuli. Kus siis paiknevad sügavamad kanjonid ja kõrgemad mäed,  kas maa peal või vee all? Nagu filmiski aru saab, et kõige võimsamad Pinnavormid on ikkagi seotud ookeanitega  nii kõige sügavamad kanjonid, kõige sügavamad punktid  maakeral üldse, kui ka kõige kõrgemad mäed. On seotud ookeanitega, mis me mandritel näeme,  nüüd ongi võimsus, aga, aga ookeanid on veel võimsamad  ja need struktuurid, mis seal ookeani põhjas näha on. Kui meil õnnestus vaadata maad ülevalt kosmosest,  nii et see vesi oleks eemaldatud ookeanist,  siis me näeksime tegelikult, kui võimsad need pinnavormid  seal ookeani te. Milliseks te hindate filmi sisu ja selle visualiseerimise viisi? See on väga hea populaarteaduslik film, Ma ütleksin  ja ja see, kuidas see on visualiseeritud,  see on ka väga efektne, kohati, nii et et kindlasti  tavavaatajale on ta väga hea ja efektne vaadata. Esiteks see film räägib siis maasisemuses toimuvatest  protsessidest ehk mis on siis need protsessid  ja mis neid protsesse käivitab seal maasisemuses. Ja teiseks siis kuidas need protsessid siis mõjutavad meie  maa välisilmet ja selle kaudu siis ka meie igapäevaelu  ja tegemist. Kui palju olulistest geoloogilistest protsessidest jääb  ookeani sügavustesse? 90 protsenti tänapäeva ookeanipõhjast on sisuliselt läbi  uurimata või teadmata, mis seal ookeani põhjas on. Ja kui me vaatame natukene ajas tagasi Seostame ookeani geoloogia, teaduse arenguga  ja tänapäeva siis valitseva geoloogia paradigma  Lamdectooniga siis just lam, detonne arusaam  ja ja. See kontseptsioon töötati välja tänu siis ookeanipõhja uurimisele,  mis hakkas siis kuskil eelmise sajandi keskel. Jah. Tegelikult selle uurimise aluseks sai siis väga praktiline  vajadus nimelt teise maailmasõja ajal. Kimbutasid siis kaubalaevu Atlandi ookeanil Saksa  allveelaevad ja ameeriklased siis otsustasid hakata uurima ookeanipõhja,  kaardistama seda. Ja, ja siis see oli siis nagu niisugune esimene regulaarne  ookeanipõhja uurimine, mis tehti ja sellest selgust  siis väga hämmastavad asjad, esiteks, et ookeanipõhi ei ole  mitte mitte sügav nõgu, mis siis tähendaks seda,  et ta keskelt läheb nagu sügavamaks ja järel on  siis madalamad osad, vaid seal pilt oli siis hoopis vastupidi. Et kõige madalam osa ookeanist asus ookeani keskosas,  kus asuvad siis ookeani keskahelikud ja kõige sügavamad  ookeani piirkonnad paiknesid siis just vastu kontinenti. Ja need protsessid, mis seal ookeani põhjas näha on. Need. Seletavad siis just kõige parim ära Laanbektoonika noh,  ja selles filmis, mida hästi palju rõhutatakse,  räägitakse, on siis see uus ookeanipõhja sõnd  või formeerumine ookeani keskahelikes kus  siis vaheväe Magma pressitakse siis läbi rakude ja lõhede ookeani põhja  ookeani keskahelike keskel. Üks protsess, millest inimesed viimasel ajal on järjest  teadlikumaks saanud, puudutab tsunamisid,  kus on siis kõige ohtlikum paik ja miks? Kõige ohtlikumad kohad on just need kohad,  kus siis ookean sukeldub vahetult kontinendi alla. Ja need on siis noh, ütleme siis Lõuna-Ameerika. Läänerannik. Üks niisugune piirkond ja pikka aega oli kõige tugevamad  maavärinat teada Tšiilist Tšiili rannikult. Aga samuti siis nüüd tänapäeval. Viimastel aegadel on Indoneesia üks niisugune piirkond üldse  Kagu-Aasia ja samuti siis kõik vaikse ookeani ümbrus  mida nimetatakse vaikse ookeani tulerõngas. Mis Eestis merepõhjas peitub, kui ma nüüd sellele filmile tuginen,  siis Eestis Eesti on siis. Selfimeel film rääkis ookeanidest aga üks osa,  siis tänapäeva ookean katab ka niinimetatud mandri. Mandrilise koorega piirkondi ja Eesti on siis. Eesti meri või Läänemeri, mille ääres Eesti asub,  on siis tüüpiline selfi meri ehk meie meie Läänemere all  paikneb siis kontinentaalne kontinentaalset tüüpi maakoor. Ja kui rääkida Läänemere ja Läänemere geoloogilisest uurimisest,  siis sellega sellega pidevalt tegeletakse. Aga kui ma räägin nüüd Läänemerest siis ja naftasaadusineb naftat? Läänemere lõunaosas aga aga üldiselt võrreldes nüüd ookeanid  ja ja ookeanidega siis meie Läänemeri on,  on suht. Rahulik piirkond just vaadates neid geoloogilisi protsesse Aitäh Igor Tuuling filmi sisse juhatamast  ja vaatajaile head kuiva matka ookeani sügavustesse.
