Loomsete kõrvalsaaduste töötlemise tehase rajamise taga on
Eesti väiketapamajade liitu kuuluvad ettevõtted mis hakkavad
uues tehases töötlema teise ja kolmanda ohutusklassi
loomseid jäätmeid, milleks on näiteks sigade,
veiste ja lammaste seedekulglas või inimtoiduks sobimatud siseelundid.
Lihalõiked ja kondid.
Liidu juhatuse liige Mikk viisak ütleb, et kui Väike-Maarjas
põletatakse loomseid jäätmeid kõrgel kuumusel,
siis Kahalasse rajatav tehas saab olema oluliselt keskkonnahoidlikum. Tehasest väljuvast biomassist saab toore teistele toodetele. Kui me võtame madalama ohukategooriaga materjali,
siis sellest on võimalik toota energia tootmise sisendit
biogaasijaamadele rafineerida koguse materjal siis
ja lahutada algkomponentideks ehk et valgud rasvad
ja toota nendest uusi tooteid.
Variant, see on hüdrolüüs, mis siis annab võimaluse kasutada
jääkprodukte ka inimtoidu kõlbelise materjali tootmiseks. Järva vallas on loomsete kõrvalsaaduste tehase rajamiseks
vajalike dokumente menetletud üle kahe aasta.
Valla arendus- ja majandusosakonna juhataja Triin tippi ütleb,
et kuna uus tehas keskkonda olulisel määral ei mõjuta,
jättis vallavalitsus algatamata ka keskkonnamõju hindamise. Tuleb koostada eelhinnang ja me selle eelhinnangu tegime,
saatsime ka keskkonnaametile ja põllumajandus
ja toiduametile kooskõlastamiseks ja ka nemad andsid vastused.
Sellisel objektil ei ole vaja keskkonnamõjusid hinnata,
et eelhinnang ütleb seda, et see mõju keskkonnale on nii vähene. Nii et kohalikud elanikud mingit haisu saastet kartma ei pea Ja ei pea, sest tegemist on kinnise süsteemiga hoonesisese
süsteemiga ja ei toimu põletamist.
Nüüd me oleme jõudnud ehitusloani.
Me teame seda, et ehitusluba on 30 päeva aega vaidlustada.
Ja peale seda ma loodan, et arendaja hakkabki ehitama. Päike tapamajade liit loodab ligi viis miljonit eurot maksva
tootmiskompleksi avada aasta pärast taas kord.
Mik visak. Tuleb leida kõige sobilikum ehitaja tuleb valida välja kõige
sobilikum tehnoloogia pakkuja 60 protsenti on planeeritud
panustada omakapitali ja siis laenuraha kaasates
ning 40 protsenti on bioressursside väärindamise
investeeringutoetuse meetmest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk,
Paide.
