Esimest korda mainib ÜRO kliimaleppe COP 28 fossiilkütuseid
ning eesmärki neist loobuda kuid leppes sõnastuses on seda
eesmärki oluliselt lahjendatud, räägib Eesti
kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Eks seal on alati kompromisside otsimise koht Euroopa liit
ja Ameerika ühendriigid ja ja väikesaarte liit näiteks väga
seisis selle eest, et fossiilkütuseid puudutav sõnastus
oleks veel ambitsioonikam, et lepitakse kokku ka
konkreetsesse kuupäevast, millal siis fossiilkütuste
kasutamine ära lõpetatakse. Eestimaa looduse fondi kliimapoliitikaekspert Laura Vilbiks ütleb,
et kokkulepe on pettumus, nõustuti vaid sisutühjas retoorikas,
mitte tegudes. See näitab, kui piinlikult madalal see latt on,
et maailma riigid pole suutnud 30 aastat välja öelda,
et kliimakriisi peamine põhjustaja on fossiilsete kütuste
tootmine ja tarbimine ja et see tuleb kiirelt lõpetada.
Lõppteksti jõudis selline üsna lahja sõnastus,
et kutsub riike üles panustama üleminekule
või eemaleliikumisele fossiilsetest kütustest. Siiski seab Dubais sõlmitud kliimaleppega muid eesmärke.
Klas selgitab. Kõige olulisem, isegi ma ütleks, on see,
et ülemaailmselt nuku lepiti kokku, et taastuvenergia
tootmisvõimsuseid kolmekordistatakse energiatõhusust,
kahekordistatakse siis aastaks 2030. Klaas ütleb, et Eesti otseselt Dubais uusi kohustusi võtnud,
küll võib see lepe mõjutada seda, milliseid eesmärke Euroopa
Liit tulevikus võtab või ka Eesti iseendale seab. Me oleme siis lubanud, et me vähendame fossiilkütuste kasutamist,
see, et kuidas siis vähenemine toimub, siis lepitakse kokku
kliimaseaduse koostamise käigus. Vilbiks siiski täiendab, et Eesti panustab ÜRO
kliimafondidesse kuid vähe. 50000 eurot Kliimakahjude hüvitamise fondi rohelisse
kliimafondi üks miljon ja noh, üldiselt jah,
Eesti jaoks COP ei too mingit uut kliimapoliitikat,
kuna need seal saavutatud kokkulepped on kõvasti nõrgemad
kui need, millega Euroopa liit muidu nõus Kokku panustavad arenenud riigid ÜRO kliimakahjude
hüvitamise fondi umbes 700 miljonit eurot lisafilmiks. See on ainult 0,2 protsenti sellest, mis hinnanguliselt
läheb üldse vaja.
Vaja oleks kuskil 400 miljardit. Tegelikult võiks kaaluda, kas naftariikidel nagu
ühendemiraadid võiks üldse olla õigus kliimakonverentsi võõrustada,
ütleb Felbiks. Eesistujariigil on tohutu mõju lõpptulemusele sel aastal tõesti,
OPECi naftaliit mõjutas hästi palju lõpptulemust. Arvestades, et leppele kirjutas alla ligi 200 riiki,
jäi Eesti kompromissiga siiski rahule, ütleb Klaas. Me jäime selle tulemusega rahule sellepärast et
fossiilkütuseid puudutavad punktid olid nii konkreetselt kui
võimalik ja see annab meile investeerimiskindluse,
oskame paremini pikaajaliselt planeerida erinevaid siin poliitikameetmeid.
