Klassikaraadio on tulnud külla Eduard Vilde muuseumis kastellaanimaja galeriis ning mul on hea meel rääkida Piret Meos ega kes on pannud kokku ja toonud siia Eduard Vilde muuseumisse ühe väga-väga kauni ja tõesti väga naiseliku näituselooriga loorita. Ehk siis nagu see näituse nimigi ütleb, et tegu on siis näitusega, kus on esitletud erinevad loorid ja mis kõnetab meid ka väga palju sellest, milline on olnud eestlaste pulmatraditsioon. Me olemegi ennast sisse seadnud kõige vanemate looride tuppa. Piret, et kus me oleme ja mida me siin ümber näeme. Me oleme tõesti sellises näitusesaali neljandas kõige ajaloolisemasse ruumis ja kõige vanem loor meie näitusel on siin siis näha ja see on siis aastast 1919 ja see on pärit ajaloo muuseumist, nii et meie kõige vanemad loorid ongi tõepoolest pärit ajaloo muuseumist, et siin on ka kena pruutpaar, peig on aastast 1913 tema riided, pulmariided päris originaalsed ja neiu on siis aastast 1921 nii tema kleit kui tema luu, et nemad on siis Tallinnas abiellunud inimeste Need on ka teada. Aga siis on meil veel 1926. aasta luur ja edasi läheb juba uuemaks, et tulevad kuuekümnendad, seitsmekümnendad aga 70 juba teises saalis, et see siin on kaheksakümnendatel uurse väga ilus, selliste pärlite ja kunst neile, kes need on, jah, siin kõik ajaloo muuseumist pärit ja Vilde saaled näituse põhjus, mille ma pean ka kindlasti ära ütlema, et see näitus on siis pühendatud Eduard Vilde kauaaegsele elukaaslasele Linda Bildele ja tema küll omal ajal uuri kanda ei saanud. Aga ilmselt temal oleks siis olnud selline loor, mis sobis 20.-tesse, aga kuna sajandi algusloori muud oli meil üsna selline püsivalt ühesugune, ehk siis nagu te näete, olisin siit suur kett pistes tikand randiga ja ta püsis niimoodi siis kuni 1930. aastani, et siis hakkasid tulema juba ka moodsamad variandid juurde, nii et Linda Vildele ilmselt oleks olnud siis selline siitilist väga-väga õrn ja ilus loor, aga jah, nemad abiellusid 21. aastal, registreerisid oma abielu siin Tallinnas. Kas vastab tõele, et pruudid võisid valmistada oma loorid ise, aga mitte oma pruutkleit? Jah, see tõepoolest nii on, et mingil põhjusel ei peeta Eestis heaks tavaks teha ise pruutkleiti, et selle taga on jällegi need uskumused, et, et abielu ei õnnestu või lõpeb õnnetult, aga luuri puhul seda ei ole ja, ja seda võib teha, kus sõbrannadega võib paluda ämmal teha. Üks selline juhus on teada ja võib lasta õmmelda loori valmistamiseks on väga mitmeid viise ja on antud neid lõikeid erinevatele pikkustele kuuekümnendatel, kolmekümnendatel, tänapäeval jah, enam mitte, sest tänapäeval me ostame enamasti võlurid poest. Aga see tuba siin ongi siis täis tegelikult reaalseid mälestusi reaalsete inimeste Loore, kas te tegite väljakutse enne, kui see kollektsioon kokku sai? Ja me tõepoolest tegime üleskutse ja palusime abi, nii et ma olen 1000 tänuvõlg kõikidele nendele inimestele, kes lõid loorid, kes kõik pildid ja kes kirjutasid loori lugusid, et ilma nendeta seda näitust ei oleks siin praegu, aga siin toas on veel Mirdi puu. Nerdi puu on selles mõttes väga olulise tähendusega, et seda on kasutatud ka juba 20. sajandi julgusest ja just nimelt loori kaunistamiseks, et Merdist siis punuti. Kõrgvee kasutati Merdi Occini siis peiu rinnas kui ka rooli kinnitamiseks ja loori pärjana, nii et sellepärast me tõime siia kammerdi puu. See ei ole küll päris selline nagu kolmekümnendatel neljakümnendatel. Et see on sidrunmört. Et ta ei ole harilik merd, aga ta on jah siis selline taim, mis tahab tegelikult kasvada maamajas, sest ta ei talu sellist keskküttega kliimat, tahab talvel jahedat suvel õue. Aga Mirdi püük on, on väga, väga oluline, et see pandi jah, alati kasvama. Kui perre tütar sündis neljakümnendatel, siis pandi Merdi puu juba kasvama. Kui me nüüd natukene võib-olla liigume edasi, et kui sajandi alguses on, on moes sellised valdavalt ikkagi pikad loorid, siis kas see disain muutub nüüd, kui me liigume järgmisse saali? Jah, et vahepeal tuleb selline väike pausi periood, et nimelt oli siis viiekümnendad see aeg, kus, kas siis abielluda tõesti selles vanas tuuris või ei olnud üldse loori, et mujal maailmas olid juba tulnud kasutusele kunstmaterjalid ja olid sellised kaharat lühikesed loorid. Aga Eestis millegipärast ei olnud viiekümnendatel. Et küll olid need kleidid, mis kanduvad üle meil 60.-tesse ja natukene siis kalorimoejääke, et vot 60.-te traditsioonile loor on nüüd selline lühike ja enamasti siis kahekihiline. 10.-te alguses küll ühekihiline siin on, on näha tasakesi edasi, siis on selge, et 60.-te alguses on ühekülgne, et see on isevalmistatud luur. Et siit on kohe näha, et see abielu toimus Lätis ja see ongi siis ämma tehtud luu, isevalmistatud nailoniilist luuret kuuekümnendatel uurid, on, on juba nailon, tellis, tuleb muidugi juurtega gaasiašifoone kõik sellised toredad teened, materjalid, aga kõik need lühikesed on selle järgi väga hea ära tunda, üks eksitab, loor on küll siiani, see on aastast 2000 kuldtegelikult, aga kuuekümnendad on jah sellised ja siis neil on ka väike selline Diadeemi või pärja osa, millega saab, saab siis kinnitada selle krunni külge, sest kuuekümnendatel oli tabaks kinnitada luur pealaele. Et ahaa, nagu on tänapäeval, et just krunni või soengu osa tehti pealaele ja siis vastavalt sellele tehti siis kase Diadeemi ümbrus mõõdeti õige laiuse ja kõrgusega. Kas oli ka kindlaks määratud tol ajal, et missugune soeng peab olema naisterahvastel peas? Ma pean ausalt ütlema, et ma soenguid ei ole uurinud, aga soengu ikkagi tingis rohkem pruudi enda soov ja moejoon on üldiselt ka pulmades alati oluline. Moejoon lähtub sama selle ühiskonnas toimuvast kõikidest võimalustest. Nii et need kõik asjad on hästi tihedalt omavahel seotud pruutkleit, pruudiloor, soengud, et kõik see Nii et need loorid on tõesti väga erinevad, mõned tõesti ulatuvad võib-olla juustepiirini ja, ja teised on jällegi maani. Aga mida loor üldse tähendas eestlasele, mis sellisele sümbol? Ma usun, et see sümboolika või tähendus on ikkagi üleüldisemalt, et eestlased on selle jällegi mujalt üle võtnud kaugetest aegadest, et eks ta oli ikkagi selline puhtuse ja kaitsesümbol, et naise peakate üldse oli ikkagi naise kaitseks pulma peakate, oli see siis luur, oli see müts, et neid on erinevaid olnud, neid peakatteid oli see rätik aegade jooksul, et ta siiski tähendab nii-öelda staatuse muutumist, neiust naiseks ja on siis nii-öelda naise kaitse ja iluelement, nüüd juba siiski on loori tähendus, ta on selline väga ainukordne ja ilus ehe, mida saab siis kanda ainult mõrsja oma pulmas. Et see on tema ainujäis õigus. Te olete pannud siia looride juurtega pulmapildid, need reaalsed inimesed, kes seda loori on kandnud, et nii saabki näha seda loori oma eheduses ja ka pildi peal. Jah, just, ja kõige toredam on veel see, et tõepoolest see uskumus on liikunud ka Eestis ringi, et luuran võinud ka laenata mitte ainult ise teha, vaid ka laenata ja neid luure, mis meil siin näha on, päris mitmed nendest on olnud koguni kolm korda kasutuses. Et see konkreetne üheksakümnendatel uud näiteks kaks korda, et on lihtsalt täiendatud ja muudetud natuke loori moodi. No on saanud teda kasutada ka teine pruut ikka samast perekonnast, vahel samast perekonnast ja vahel sugulastele-tuttavatele üldiselt jah, laenatakse loori välja ja kindlasti ka sõpradele. Te olete illustreerinud näitusega ühe vahva pulmatordiga. Jah, et ühes õiges pulmas peab küll selline kõrge tort olema, et see on jah ka hilisem nähtus, et isegi veel seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel sellist mitmekihilist torti ei olnud, aga meil on näitusel ka tore sponsor, pagaripoisid, kes istub meile õhtuseks avamiseks suure ilusa pulmatordi Jon siia näitusele andnud meile välja, siis Burmad muide, lõhnab. Täiesti tordi lõhn on olemas, nii et isegi pulmatordi lõhna saab tunda ja lilled loomulikult tulevad ka. Ka siin on üks selline kleit, kus on sees ka pisut roosad Et selle kleidiga nüüd see lugu ristimiskleit tegelikult, aga see oli loor, mida te siin näete, et see on tõepoolest olnud peas ühel daamil, kes abiellus 54. aastal, siis on see suur olnud hiljem peas veel kuuekümnendatel ja nüüd siis on valmistatud sellest ristimiskleit, sest üks kõrvalteema, mis siis siia näituse juurde tulla veel? Uuri taaskasutus, et vähe sellest, et tütarlapsed selle lapsepõlves ära mängivad, et tõesti looridest tehakse nukukleite ja tehakse ristimiskleit, sest et ta on niivõrd ilus õrn materjalile väga ihaldusväärne väikestele tüdrukutele. Et see on siis tõesti ära kasutatud. Tere ristimiskleidis sellel lipsul siin on roosa ja bussi jaoks on siis olemas selline sinine lips, mis siia külge õmmeldakse, ja mütsike on meil ka. Nii et see on üks ilus näide luuri taaskasutusest. Siin on küll üks tõeline tänapäeva, võiks ütelda pulmakostüüm. Jah, et see on siis toreda inimese oma, kes elab siin Kadriorus ja kes on abiellunud aastal 2004 ja ja temaga oli meil siis kinovestlus loorist ja tema ütles, et aga miks ma ei peaks looriganud üks kord elus on mul see võimalus ja nii läks. Et see tõesti, mida ta ütles, et see oli väga ilus ja ta tõesti tõi meile siis kogu oma pulmakleidi siia näha. Ja peale selle on teil siin hulganisti infot seintel üldse pruudiloori tähendusest ja kandmise traditsioonidest, millega saab siin kenasti ennast kursi. Jah, et kallid inimesed, varuge aega, sest et näituse teksti lugemine võtab üksjagu aega, siin on kõik aastakümned lahti kirjutatud, siin on õpetused, kuidas loori kanda nii omaaegset kui kaasaegsed siinse vaadata pilte ja siin saab lugeda luuri lugusid, mis on, on väga vahvad ja mida on täiesti üks jagunenud tõesti, tuleb varuda aega ja lisaks tuleb veel muusika ja meil on ka video, et on vanad videod ja siis on ka nüüd selle näituse jaoks tehtud küsitlused, mida inimesed arvavad luuridest, mis on väga põnev. Nii et tulge ja nautige. Ja veel, lõpetuseks tahaksin ma ära tuua selle erkpunase väga dekoratiivse loori, mis on teil siia esimesse tuppa sätitud ja see on küll nüüd tellimus. See on nüüd tõepoolest valmistatud Ivo Nikkolo poolt ja ta ise nüüd täpselt ei osanud määratleda, kas on 1989 või 1990. Et mina jah, pigem pakuks, et see on 90, sest siis olid moes sellised luuri liidest roosid ja see on siis valmistatud moemaja kollektsiooni jaoks punane pruut siis koos pruutkleidiga, luur ja selle me leidsime, jah, tänud sellele, et hakkasime otsima Eesti moeloojate jooniseid, kange himu oli neid siia näitusele välja panna, sest meil on nii palju toredaid moeloojaid ja kõik on ju loonud nii-öelda ka pulmarõivaid. Ja õnnestus toetada neid ainult mari kanasaarelt, et kuna need siluetiaegsed on, on kõik kuskil arhiivides ja neid ei olnud nii lühikese ajaga võimalik leida, kui neid üldse olla saab, siis selle otsimise käigus saimegi teada, et meie teatud ja tuntud ja armastatud moekunstnik Ivo Nikkolo teinud punase pruudi, nii et väga-väga Ilosandasin näitusel. Lisab värvi sellele väga helgele ja väga malbele valgetes õrnades toonides näitusele aitäh Piret selle ringkäigu eest ja ma usun, et ka raadio vahendusel ei olegi võimalik kõike haarata, mida silm näeb. Ja sellepärast peakski iga huviline ikkagi leidma teesi ja Eduard Vilde muuseumisse. See näitus jääb nüüd. Tuks, kui kauaks täispikaks ajaks, nii et 20. juulini, nii et kõik pulmahuvilised luuri huvilised, kellel on olnud pulmad, et tulge, meenutage, vaadake ja võtke nii edasi, šnitti, et kellel veel see sündmus ees on, siis daatasid täieliku ülevaate. Ja lisaks veel on ka tüdrukute õhtute veetmise võimalust tüdrukute õhtul te saategi teada, kuidas valiti kaasasi kahekümnendatel ja saate siis ise valmistada pruudipärja luuri, et selline tava tõesti olid pruute raatsinud ju oma ilusat loori ometigi ära anda pruudi nii-öelda pärja saajale vaid selle jaoks valmistati siis teine luur, nii et seda saab siin meie juures teha. Aitäh, Piret, veel kord.
