Elukool voola hoolegi. Ja lapsed ei, au ja mis päev täna kalapäev täna on käes?
Niimoodi alustas. Saade käib juba ja oi kui hea veikuma stuudias jopsad jou,
jou ja ilusat neljapäeva kalapäeva kõigile kala kala,
kala, kala, kala.
Tule, Kalava la püüda. Räägime natuke kaladest ja loomadest üleüldse,
aga kõigepealt ikkagi kire arsti juurde suur vastukaja,
mida meie rahvas meie käest on küsinud ja tahab teada.
Kes kirjutab.
See kaua elas?
Vaat nii. Tere, armsad väiksed hambet.
Kirjutan teile Otepäält ja nimi on Kristiina kiku või?
Ei, vabandust. Noh, laedasi olen, saate suur, kuule, vänn,
siukse häälega kirjutab müüa suur saate kuulaja vänia.
Ütlen ausalt, et mul on viimastel päevadel olnud kõht lahti taha,
seepärast sundiski ajenduski mind teile kirjutama.
Loodan, et mõistate mind. Ega siis kõhulahtisus pole ainuke probleem
ja seeläbi asi see ei ole, iga kõhulahtisus pole häbilahtisus,
püüame aidata.
Püüame, kus oma aadressi annad, siis astume läbi.
Jah, aga inimesed, kellel on koduloomad,
kõrvad, need kiki räägime natuke sellest,
kuidas panna loomi magama, kui neil pole und tulnud.
Nonii. Kõige väiksem on siis hiir ja kõige väiksematest loom
temale piisav päike. Nipsakas kuklasse porgand, suuremate loomade puhul,
siis peaks kasutama juba väiksemaid haamrikese
või helikopteri, kui helikopterit.
Suur Karu on näiteks, kuidas panna siis karu magama,
Anderneid talle lihtsalt jah, herneid ja ütleme sihukese
imepäraselt suure Länikuga viina sisse veel riivitud
porgandit ei riivitud riivitud jäneseid,
ei riivitud, see, mis on, see lendab liblikas. Elukool voola hoolegi.
