Kui inimestelt küsida, mis emotsioonid neil iga värviga seostuvad,
on vastused erinevad.
Seni oli teada, et näiteks kollase värvi seos rõõmuga sõltub
inimese kultuuritaustast.
Tallinna Ülikoolilingvistika ja tõlketeaduse dotsent mari
uusküla toob 30 ühte riiki hõlmanud uuringu valguses välja
ka mitu kultuurideülest seost. Kõige emotsionaalsem värv on punane ja seda siis seostatakse
viha ja armastusega ja siis hästi tugev emotsiooni season
veel kollane ja rõõm siis veel on hästi tugev on tegelikult
roosa ja armastuse seos ja siis on veel musta
ja kurbuse seos on ka suhteliselt tugev. Uues uuringus huvitas uusküla ja tema kolleege,
kas sellised seosed kehtivad eri kultuurides
ja igas vanuses inimeste jaoks 16 kuni 88 aastaste vastajate.
Ka küsitlus näitas, et nooremate searühmades on eelnimetatud
värvi seosed tugevad kuid vanemas eas need tuhmuvad. Mida vanemaks me saame, seda vähem emotsionaalset hakkavad
olema meie jaoks värvi näiteks vanemaealistele Ena punane
seosku vihaga, et tumedad värvid siis kaotavad tegelikult
oma emotsionaalsust, mida vanemaks me saame? Ainsana jäävad peale seitsmekümnendat sünnipäeva ikka veel
tugevalt püsima seosed punase armastuse ning musta
ja kurbuse vahel.
Uusküla sõnul võib siin kehtida psühholoogiast tuntud hüpotees,
et inimesed muutuvad vanusega leplikumaks.
Teisalt võib oma osa mängida silmafüsioloogia. Meie silma tundlikkus väheneb juba alates 20.-st eluaastast,
see on väga hästi viidav tagasi nendele tulemustele,
et 16 kuni üheksateistaastased inimesed tajuvadki neid
emotsioone ja värve hästi erksalt või eredalt tõttu.
Nendel on kas suured ja tugevad emotsioonid,
mis on sellega seotud. Ehkki tegu oli alusuuringuga, leidub sellel uusküla sõnul
võimalikke rakendusi.
Näiteks pakuvad tulemused mõtteainet värviterapeutidel.
Samuti saaks värviseoseid paremini mõistes luua meeldivaid
emotsioone tekitavaid kunstiteoseid.
