Sellel nädalal otsustas riik toetada mitmekümne miljoni euro
eest mitut rohevesinikuprojekti saarte vahelisele liinile
plaanitakse hankida ka vesinikul sõitev parvlaev.
Samast transpordisektorisse vesinik tegelikult väga hästi ei sobi,
ütleb Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi
kaasprofessor Oliver Järvik. Ma nagu selles mõttes transpordisektoris vesiniku kasutamise
fänn ei ole väga suurt tulevikku, hetkel ei ennustaks. Vesinikuahelad tootmises tarbijani on keerukad
ning seetõttu kallid, selgitab Järvik.
Eelkõige seetõttu, et vesiniku aatommassilt kõige väiksem
element ning seetõttu on seda hoiustada keeruline. Keemispunkt on väga madal, et see on siis umbes 20 Kelvinit
ehk miinus 253 seisuse kraadi.
Vesiniku hoiustamine on tegelikult seotud päris
märkimisväärset energiakuludega. Halvematel juhtudel võib vesinikutanklates pool hoiustatud
vesinikust kaotsi minna, ütleb Järvik.
See tähendab ka seda, et vesinik ei pruugi hästi lahendada
energeetikasektori muresid kus taastuvelektrit Ancord
sõltuvat ilmast liiga palju ja kord puudu.
Elektri ülejäägi puhul saab küll vesinikku toota kuid seda
ei saa pikaajaliselt hoiustada ilma suurte energiakadudeta niine,
kus saab hoiule panna naftat või põlevkivi. Tõsi on ka see, et vesiniku tootmine nõuab palju elektrit.
Lisaks just transpordisektoris on vesiniku puhul mureks ohutus. Kütusepaagis seda vesiniku sisu hoitakse seal,
rõhud on ju, kui ma nüüd ei eksi, kuskil 200
või 300 atmosfäär, kui meil on siis siin-seal ka
mingisugused mikropraod, väiksed praod, eks ole,
kus kaudu see vesinik välja pääseb, et siis on nagu väike
staatiline elekter, on väga suur oht, et lõpebki siis plahvatusega. Vesinikuauto tankimine on ka keerukam kui näiteks
bensiiniauto tankimine. Et seal peavad olema kompressorid, mis töötavad,
siis on seal omakorda sellised vahemahutid,
mille järel jälle nii-öelda toimub siis komplimeerimine
ehk siis rõhu tõstmine ja siis on veel jahutamine omakorda
enne kui ta auto paaki läheb. Ehk vesinikupumbad on hulga keerukamad kui bensiinipumbad
ning näiteks Eestis saadaval toyota.
Vesinikuauto tankimine võtab aega umbes viis minutit.
Veoautodele võib siiski vesinik sobida paremini kui rasked akud. Ta vesinikupaake, mis ei kaalu eriti palju,
erinevalt akudest, eks ole, neid me saame siis lisada
ja sellega siis muuta seda läbi sõiduulatust.
Et kindlasti oleks ta nagu alternatiiv selles osas. Kuid eelkõige on vesinik pigem tähtis keemiatööstusele. Kindlasti seal kasutatakse seda palju, tulevikus kasutatakse
aina rohkem.
