Au kätte on jõudnud esmaspäev ning Nova alustab rõõmsas jõulumeeleolus. Täna saates uudistame piparkoogimaania jõulunäitusel. Räägime, mis juhtub teismeliste kehadega. Aga murdeiga on selline sild lapsest täiskasvanuks. Saamisel või, või täiskasvanu ellu jõudmisel? Ja saame teada, miks on tigu limane. Ka sel aastal toimub piparkoogi maania jõulunäitus. Kohe vaatame, mis teemalise piparkoogid sel aastal  küpsetatud on. Ah. Tere täna oleme tulnud galeriisse, kus kõik on tehtud  piparkoogist ja kui mu kõrvale vaadata, seisab siin Charlie  Chaplin ja taga muidugi Batman. Ning sellega võib aimata, et kõik on filmiteemaline. Selle aasta piparkoogi maanja teemaks on film,  et miks just selline teema oli. No sellepärast, et film on, on kuidagi kõigile inimestele oluline,  et kas mingisugused filmid, mis neile lapsepõlves eriti  meelde jäid või, või muidu mingid huvitavad filmid,  et tegelikult filme ju vaatavad kõik ja tänapäeval mitte  ainult kinos, vaid kasvõi siis nutitelefonist  või arvutist või. Vanamees on tehtud ühe hästi toreda grupp inimeste poolt,  kes on juba ammu-ammu meil osalenud, kes on tegelikult  ka arhitektid. Nad tegid sellel aastal koos oma lastega ja,  ja see vanamees on nüüd tõesti üle nii söödav,  et siin sees ta ei ole tervenisti piparkoogist,  sest piparkooki ei saa niimoodi küpsetada niimoodi,  siis ta lihtsalt vajub kokku. Aga see pealmine kiht on piparkoogist ja  selle sees on tehtud nagu see paisutatud nisu ja,  ja vahukommi sulatatud vahukommi segust,  selline mass. See autor ehitas seda tööd hästi kaua ja see Vanamees oli tal köögilaua peal, alguses tal pead ei olnud  otsas ja siis lapsed käisid iga päev närimas seda söömas,  seda seepärast. See oli väga maitsev, see. Sisu ja, ja enne nad ei lõpetanud, kui vanamehele tuli juba  nagu nägu ette, et siis nad said aru, et see on ikkagi olend  ja suhtusid aupaklikult, et selline lõbus lugu. Aga nagu siin näha on, et teil on tõesti palju neid teoseid  see aasta, et kui palju teil üldse tainast kulus,  et kõike seda teha? Meil iga aasta kulub 300 kilo piparkoogitainast  ja sel aastal on täitsa rekordarv töid on 70,  lausa. Nii, aga ma näen, siin on mingi plaabu, kes see seal. Lugu on väga tuntud multifilmitegelane sellest ajast,  kui mina väike olin. Ja siin on üks hästi tore töö, mille on teinud ema  ja tütar 13 aastane koos ja on tehtud siis  selle klaabi multifilmi nagu kaadrid, kus see klaabu  siis nagu liigutab siin kõik see joonistus on tehtud  selle tütre poolt. Aga kas te ise olete piparkooke juba sel aastal teinud? Jah, ma olen aga ainult nii palju, et ma testisin tainast,  et kuidas see käitub, et kas see sobib selle näituse jaoks,  aga kurb lugu on see, et terve see näitus algas sellest,  et minule meeldis, kui ma olin väike ja,  ja ka juba õpilasena mulle meeldis teha hästi erikujulisi  piparkooke ja see oli minu kõige toredam aeg. Aga nüüd, kus see näitus on juba kaheksateistkümnendat  aastat ja ma pean seda kogu aeg korraldama ja,  ja kõik nagu vaatama, et kõik sujuks, siis mul endal ei jää  üldse aega piparkooke küpsetada ja mis on veel,  kõige kurvem on see, et mul ei jää ka aega,  et siia ise teha näitusele töö, mida ma väga tahaksin. Mis filmis see siin on? No kuna meil on filmiteema ja filme on ju igasuguseid,  on ju siis see konkreetne töö on juutusfilmist,  see on niisugune klassikaline õudusfilm,  selle nimi, sheining ja seal on üks jube koht,  kus nagu liftist ja purskab nagu verd või välja. Aga mis teil siis siia pan? Vanasti, kui filme veel ei olnud, siis kui siit piludest  nagu sisse vaadata, siis on näha, nagu poiss hüppaks  niimoodi kaader haaval, see siis keerutab  ja see tekitab sellise liikumise illusiooni. Selle näituse on teinud inimesed, kes tegelikult töötavad  hoopis teisel alal näiteks arhitektid, kes projekteerivad  maju või keraami, kes muidu teevad savist asju et mitte  keegi ei ole küpsetamist eraldi õppinud. Aga kuna need on kõik loovad inimesed, siis nad on kuidagi  välja mõelnud, kuidas oma seda ideed teostada. Ja seetõttu on meil aastatega tekkinud hästi põnevaid nippe  ja viise, kuidas piparkoogi saa teha, sest piparkoogist saab  tegelikult teha kõike. Aga kas need teosed on siis tehtud tavalisest  piparkoogitainast ja see on tehtud täiesti söödavast piparkoogitaignast? Sellisest nagu me oleme harjunud jõuluajal sööma aga näiteks  Poolas on olemas sellised piparkoogid, mida võib hoida,  ma ei tea, 25 aastat, et seal on näiteks täiesti erinevad piparkoogid,  on ühed on siis nagu kaunistuspiparkoogid  ja teised on söömispiparkoogid. Nii et meil on ikkagi see söömispiparkook ja,  ja piparkoogiteos on üks ja sama. Jah. Aga kui see näitus läbi saab, et siis mis nende teostega  siis saab? Noh, siis tuleb suur pidu ja, ja kõik, sööme need ära. No tähendab, tegelikult see niimoodi ei ole,  et see võiks nii olla, aga kahjuks peale seda,  kui tuhanded inimesed on käinud siin seda näitust vaatamas,  need tööd ikkagi enam süüa ei kõlba. Ja me anname tagasi kunstnikele need, mis veel on jäänud terveks. Ja, ja kui me teeme kodus piparkooki või piparkoogiujusid,  siis me saame need kindlasti ära süüa. Teismeliste kehadega hakkavad toimuma igasugused muutused. Kohe räägib Kristina Pirk Vellema, nendest lähemalt. Aitäh. Tere, Kristina, tere. Mis toimub meie kehadega, kui jõuame murde ikka. Tegelikult valmistab meie keha meid murdejaks,  et isegi varem enne seda, kui me ise tajume,  et me oleme murdeid ka jõudnud et meie ajus selline piirkond  nagu hüpotalamus valmistab ette hormoone,  selleks, et nad saaksid hakata. Või et meie keha saaks hakata valmistama hiljem suguhormoone,  on need siis meessuguhormoonid või naissuguhormoonid,  testosteroon või östrogeen ja progesteroon. Jah, ja nüüd tuleb selline natukene pikem  ja keerulisem jutt, võib-olla tegelikult ei olegi  nii keeruline, on munasarjad. On munandid ja need toodavad siis suguhormoone  ka neeru pealsed toodavad suguhormoone ja need suguhormoonid  on need, mis meie kehas panevad selle murdeea niiöelda möllama. Hääl läheb jämedamaks, seda olenemata sellest,  kas on poistega või tüdrukutega tegemist,  lihtsalt ühtedel on seda rohkem tunda ja tajuda,  kui teistel karvad hakkavad kasvama. Higilõhn hakkab tugevamalt tunda olema, kuigi seda juba  ka varem. Niimoodi numbriliselt või statistiliselt öeldakse,  et poisid jõuavad murde ikka seal kusagil vahemikus üheksa  kuni 14, ehk siis üheksa on selline eelmurdeiga  ja tüdrukud vahemikus kaheksa kuni 13, ehk  siis natuke varem see toimub. Nii eelmurde ikka jõudmine kui murdeikka jõudmine. Aga murdeiga on selline sild lapsest täiskasvanuks. Saamisel või, või täiskasvanu ellu jõudmisel  ja lisaks sellele, et meie keha teeb paljusid asju,  ma ei tea, menstratsioon hakkab toimuma,  rinnad hakkavad kasvama, karvadest juba sai räägitud higilõhn,  ma ei tea rasu tootmine, kasvuspurt, et need on kõik  sellised kehalised muutused, aga meil ju toimub  ka palju emotsionaalseid muutuseid, mille taga jah,  ühest küljest on ka need hormoonid ja öeldakse,  et oh teismelistel hormoonid möllavad, aga päris palju  ka siukest segadust. Ma arvan just nimelt see, et, et kes ma nüüd olen,  kas ma olen liiga väike või olen ma piisavalt suur,  et ühest küljest täiskasvanud ütlevad, et ma ei ole veel  piisavalt suur, teisest küljest panevad järjest rohkem  vastutust ja ootuseid. Et sellised emotsioonid ka ikkagi päris palju möllavad  ja on ka selline mõiste nagu sotsiaalne staatus,  ehk siis kuidas siiskond sind näeb ja arvab,  et sa peaksid olema, et see on täpselt sama asi,  et just kui ei ole veel piisavalt suur, et iseenda eest otsustada,  aga teisest küljest kogu aeg saad sõnumeid,  et kuule, sa oled juba nii suur, kuidas sa  siis aru ei saa, ongi segane aeg, aga ausõna,  see aeg elatakse üle. Mis vanusega siis läbi saab? Murdeiga? No tavaliselt öeldakse, et või mis tavaliselt öeldakse  inimest peetakse täiskasvanuks vähemalt siin Eestis,  kui ta on 18, aga see ei tähenda seda, et kõik need  tormilised muutused oleks selleks ajaks möödas  või et noor on täiesti täiel määral valmis vastutust võtma,  see ei käi niimoodi üleöö, et nipsust, et eile oli veel laps,  täna juba täiskasvanu ja tegelikult aju ju areneb edasi,  ma ei, ta öeldakse ka seal, et 25.-ks eluaastaks me võime öelda,  et see on nüüd küps aju. Ja noh, ma ei tea, ma arvan, et see ei ole väga vale,  et mõni mõni inimene võib-olla 22 aastaselt küpsem kui mõni  42 aastaselt. Et jah, murdeea muutused kõige tormilisema,  nad tõesti lõpevad ära seal 18.-ks seitsmeteistkümnendaks eluaastaks,  aga selline ühiskonnas mingisuguse uue rolliga harjumine  võtab ikkagi päris kaua aega ja ma arvan,  et seda on ka oluline mõista, et see ei käi üleöö ja,  ja kui me murdjast räägime, siis siin ka on hästi oluline  iseendale kuidagi kinnitada seda, et me kõik oleme erinevad,  see kõik on individuaalne ja et ta ei käi täpselt numbri  pealt kõik teel ühtemoodi, et siin on ka erinevused täiega normaalsed. Saara käis Tallinna loomaaias tutvumas hiigelsuure teoga  ja sai ka teada, miks on teod limased. Tere, mis teil täpsemalt hetkel käes on? No on selline tore mullusk, nõnda teda tsoloogiliselt  nimetatakse ehk siis ahhatiintigu. Ja kui sa nüüd vaatad, siis on otsustanud ennast kojast  välja ajada, tasakesi piilub oma pikkade silmadega,  uudistab, kas on ohtlik või mitte. Aga miks teod üldse end hoiavad, tavaliselt sellise teokarbi  sees nii-öelda? No see aitab tal keha kaitsta, see on selline päris päris  tugevast materjalist kiinist kest ja see,  et teda võib olla elukad, kes seda tahaksid süüa ei saaks  seda puutuda, sest nagu sa näed, on mul praegu käe peal. Ja ta on ennast parasjagu koja sisse tõmmanud peitu. Aga miks teod limased? No lima aitab tigudel parasjagu liikuda,  see on nende eripära ja ühtlasi on see teataval moel  ka kaitse erinevate kahjurite eest, kes teda  või kahjustada. Tal on võimalik selle limaga nii-öelda enda pealt maha pühkida. Halvad asjad, mida teod söövad, teod valdavalt on nad taimetoidulised,  aga selleks, et neil kasta kasvaks peale selline hea kena  paks koda, siis neil on kindlasti vaja kaltsiumit,  kaltsiumist, nad saavadki loodusest ka ringi rännates nõnda  ja otsides kaltsiumirikast toitu. Aga miks teodel see teokarp on niisugune siiruviiruline? No kaks erinevat põhjust on üks on see, et see on liigi omane,  see tuleb geneetikast. Ja teine on siis see, et sõltub paljuski,  mida ta parasjagu söönud on ja selle kasvu ajal,  et ta ju väikse teona, kui ta koorub, siis ta on niisugune pisikene. Ja siis ta kasvab suuremaks ja näed, erineva laiusega on  need triibud ka. Ja see räägib sellest, kas ta siis piisavalt kaltsiumi saanud,  natuke vähem kaltsiumi saanud selleks et koda ehitada. Aga kas tigu kasvab terve elu või tal jääb kasv? Konkreetselt selle teo liigi puhul, eks neil on ikkagi  looduse poolt antud maksimaalne kasv, kui suureks nad kasvavad. Aga siin on nüüd ka hea teada, et seda tigu peetakse tihti koduloomana. Ja kui teil on kaks tigu koos ühes puuris,  siis suure tõenäosusega ei kasva nad maksimaalse suurusega. Sellepärast et siis neil kulub päris palju energiat paljunemisele. Nii et kui seda tigu pidada ühekaupa puuris,  siis kasvab ta kindlasti maksimaalselt suureks,  ehk vast isegi pool korda suuremaks kui see,  mis minu käe peal on isend. Aga kus see tigu elab? Need ahhatiinteod elavad siis tegelikult Aafrikas,  et väga sooja sooja kliimat saaksid nad oma elutegevuseks. Aga mis juhtub siis, kui sa teo liiga palju süüa? Suure tõenäosusega ta ei söö seda lihtsalt ära. Kindlasti ei söö ta ennast lõhki. Kõhuvalada sellest ei saa, aga noh, see toit lihtsalt rikneb. Aga kas tigudel on terve elu sama koda? Konkreetselt selle liigi kohta võin öelda,  et on küll sama koda tema väikses kojas,  kui ta sünnib kasvab selle koja siis suuremaks  ja siin on siis vastavalt selleni, kuni ta ükskord hinge eid  kogu aeg ühes oma majas. Aitäh vaatamast, näeme homme. Ja.
