Vikerradio. Teine maailmasõda, 1942. aasta sügis talv,
tere kuulama teist saadet eestlastest soome kaugluureüksusest,
mis tegutses Nõukogude tagalas poolteist kuud,
olles pidevalt tagaaetav.
Luureretk lõppes kõigi 13 eestlase hukkumisega.
Kuidas luurajad kinni võeti, miks päästeoperatsioon ei õnnestunud,
räägib Eesti mälu Instituudi teadur Meelis Saueauk uues saates.
Kogu selle operatsiooni taustaks oli Meelis Saueaugu
hinnangul eelkõige sakslaste ja soomlaste relvavendlus suure
sõja raames, mis siis muuhulgas väljendus ka luurekoostöös. Nii nagu aasta varem toimunud Erno operatsioonis seisid
sellegi taga, sakslased aga kindlustasid soomlased
ja läbi viisid eestlased eesotsas üksuse ülema Artur rägastikuks.
Soomlased ise on väitnud, et see oli esimene Soome armee
lahinguolukorra langevarjudessant.
See toimus praeguses Venemaa Leningradi oblastis.
Esimeses saates oli juttu ka sellest missugustest allikatest
on operatsiooni kohta infot ammutatud ja kuidas ühe
või teise poole infosse suhtuda. Sellest tuleb juttu veel ka tänases saates.
Mis on lihtsalt jutud, mis faktid ja sellest,
mis on tegelikult teada 13 Eesti luuraja saatusest.
Minu nimi on Piret Kriivan, kõneleb ajaloodoktor Meelis Saueauk. Kas siis on see lugu sellest? Et eestlased, üks rühm nendest, siis kohtusse metsas
juhuslikult onnis ühe poisikesega, kes nad üles andis,
ikkagi. See on selline, selline sihuke kui me räägime üldse selle
selle loo kajastamisest, siis seda ju Nõukogude pool varem
juba ja Vene pool ka hiljem on, on oma propagandas
Jaagitatsioonis päris laialdaselt kasutanud ja,
ja noh, seal on üheks meetodiks see, et tõeelementidega
segatult jutustatakse tegelikult valet suures osas.
Nii et et seal need detailid ma nende faktiväärtusele väga
suurt rõhku ei paneks. Et mis aga küll on, on kindel või vähemalt näib kindel olevat,
on see, et septembri lõpul siis 28. septembril saabussis
radist kriibannilt sõnum et tema siis osa crop langes
rünnaku alla ja see oli siis küllalt tõsine,
sellepärast et kaks meest said seal surma
ja grupijuht ja radist ise siis haavata.
Ja kuna see rünnak oli üllatuslik, siis vähemalt nüüd
nendele samadele vene allikatele tuginedes siis kui mitte
juba varem, siis vähemalt siis saadi kätte ka raadio sihvrid,
sest need tuli kiire taganemise käigus maha jätta. No võta sa nüüd kinni, et kas saadi siis või,
või ei saadud või saadi varem.
Mine sa tea, aga selline informatsioon vähemalt vene
allikates on.
Ja, ja see tegelikult see rünnak oli ka üks paistab,
et tõukur selleks, et hakati siis kaaluma seda,
et, et grupi ära tuua juba sealt evakueerida.
Ja seda kaalusid nii Soome pool kui saksa pool,
et seal olid erinevad võimalused, et, et kas siis uute
võitlejate toetuse kohaletoomine langevarjudessandiga
või siis jalgsipatrulli kohalesaatmine kes siis aitaks neid
toetada ja ära tuua või siis ka vesilennukiga äratoomine. Aga keegi sellega läks aega.
Et siis, kui see rünnak toimus, siis toimus ühe osa gruppi vastu.
Pärast seda hakkasid grupid jälle kokku liikuma.
Ja, ja kaheksandal oktoobril siin teatatagi vaasenisse,
et grupid said jälle kokku.
Ja ka seda, et, et siis meeste tervis oli selleks ajaks juba
halb ja, ja, ja nõuti siis ka juba kiiret evakueerimist.
Et järgmistel päevadel juba teatati, et ka toiduvarud lõppenud,
et see olukord muutus järjest raskemaks. Siiski õnnestus veel ka mõne päeva pärast kätte saada uus varustus,
saadetised, varustus, saadetiste saatmine on suhteliselt
huvitav lugu, et seda tehti siis saksa pommituslennukitega
ja pommide kujuliste konteinerite sisse oli siis varustus pandud.
Siis eelnevalt oli kokku lepitud see ruut umbes kaardil,
et kuhu see varustus saadetakse ja tundub,
et kui seda saadet, et siis see suuremas osas jõudis ka kohale,
sellepärast et Nõukogude allikates ei ole enam ettekandeid,
et need oleks langenud siis teise poole kätte. Varustusest ikkagi ühel hetkel tekkis puudus,
puudus, tekkis süvenes, siis õnnestus võib-olla midagi jälle
saada ja siis noh, kui see toiduvarud olid jälle otsas,
siis oli jälle puudus.
Et, et see oli nagu perioodiliselt selline vajadus tekkis,
me jõuame siin edasi ka, sest me oleme alles sinna oktoobri
teises pooles.
Et siis lõpuks oktoobri teisest poolest teatagi,
et eestlaste evakueerimine siis toimub 21. oktoobril ilmselt
oli juba ennem kokku lepitud, et kui see toimub vesilennukiga,
et siis saab toimuma laadža järvelt, see on päris suur järv
säänese järvest või hoonekastida pool. Tegelikult siis neljapäeva, 22. oktoobri hommikul siis
jõutigi selle evakueerimisoperatsiooni, paistab,
et sakslased, kes seda tegid, olid juba teada andnud,
et ühe reisiga ilmselt kogu grupp ei saa evakueerida,
et et sellepärast siis jagatise grupp veel ka eestlaste
poolt ise kaheks ühte siis jäi juhtima rägastik,
tema rajastatistiks oli siis Pallo ja teist gruppi siis
täheste radistki Liiwainiga. Nii et kui nüüd see saksa vesilennuk Heinkel E 115 sinna
Laadoga järvele jõudis hommikul kella kaheksa,
üheksa vahel, siis hakkas rägastiku grupi osa sinna lennuki
poole läbiveegahlama ja see järv siis selleks ajaks oli
ümbritsetud ka siis Vene poole valitsustega väidetavalt
suuremas osas sõjakooli kursantidega.
Kui nüüd need nägid, et lennuk maandus ja rahvas hakkab
sinna peale kahlama, siis nad avasid tule. Ja küll kogu see grupp siis see rägastiku grupp jõudis sinna
lennuki peale, aga ta ise sai üpris tõsiselt haavata
ja ka kaks siis saksa lennuki meeskonnaliiget said kõvasti
haavatega lennuk.
Nii et nad suutsid selle lennuki küll sealt laadse äärepealt
õhku tõusta aga mitte eriti kaugele lennata,
vaid nad maandusid siis kuskil 100 kilomeetri pärast,
siis väiksemal Jun Kooser järvel, mis on siis lääne poole,
sealt tegid seal hädamaandumise. Aga teine grupp nägi, et nad pääsesid. Teine grupp nägi, et nad pääsesid ja teisel grupil oli veel
seal ka väike kokkupõrge nende valitsejatega.
Aga küll kõik jäid terveks.
Nad saatsid veel sõnumi järgmistel päevadel,
et kõik jäid terveks.
Siis nüüd tähest osa grupis, et jäid kõik terveks aga et
teisest grupist siis teavet ei ole, et mis,
mis siis nendega sai. Aga noh, mida nägid, olid see, et lennuk sai minema,
et nad ei saanud seda teada, et tegelikult lennuk 100
kilomeetri pärast nõukogude tagalas jällegi pidi
hädamaandumise tegema.
Et sellises olukorras nad olid, et jah ja sellest episoodist
veel on Kirjanduses üks selline kummaline informatsioon,
et justkui oleks seal langenud, kas siis rägastikku radist,
Pallo selles tulevahetuses? Tõsi on see, et Pallo raadiojaam ilmselt kas siis uppus ära
või jäi ta siis jälitajate kätte, nii et tema enam pärast
sõda eetrisse ei tulnud.
Aga millest selline informatsioon võis olla,
kas sakslased ka niimoodi aru said või on see hilisem väljamõeldis,
arusaam? Või isegi on tegemist mingisuguse pette
informatsiooniga raadiomängu raames?
Seda on praegu raske öelda, mille päras Pallo surm kuidagi
teatavaks sai, justkui kellelegi. Mis nüüd soomlaste nägemus juhtunust oli see,
et ta äratoomine ebaõnnestus.
Et lennuki saatust nad ei teadnud, nad arvasid,
et see venelaste kätte nad arvasid ka, et mõlemad raadiod on
juba nüüd nüüdsest, eks ole vastaspoole kontrolli all.
Et nad üritasid saata küsida kontrollküsimusi juhtunu kohta
ja selles on sellist kahtlustavad tooni küll näha.
Nii, ühesõnaga ei olnud, ei Tallinnas sellaariusel
kabaasenis aimu, et mis sai lennukist. Küll aga teati, et üks saatja veel siis grivaini saatja
töötab aga kahtlustati, et see on juba vastaspoole kontrolli
all mistõttu ka väidetavalt ei julgetud saata vastupatrulli
ja muud abi. Ja noh, sellises olukorras oli tegelikult see grupi saatus
juba mõnevõrra otsustatud, et see oli tegelikult aja küsimus,
et millal jälitajad jõuavad nendeni kuidas see toimus siis
see eestlaste grupi osa, kes siis Juncooseroni jõudis sealt
rägastik oli nii kõvasti haavata saanud,
et tema langes, et ellu jäi neli eestlast.
Ja nendega koos olid siis veel kaks ellujäänud saksa lennuki meeskonnaliiget. See lennuk leiti siis jälitajate poolt ja hiljem ta siis
anti punalennuväe koosseisu veel ka pärast kordategemist.
Aga sellest hoolimata see grupp jõudis mööda siis Äänisjärve
minemat Voodla jõe kaldaid pidi päris kõvasti läände liikuda.
Et tegelikult kui nad lõpuks jälitajate kätte jõudsid,
mis oli siis Nõukogude allikate järgi toimunud,
siis une pealt, kui nad kätte saadi.
Et siis toimus teisel novembril 1942 Semjonov küla piirkonnas,
et see on üks küla, kust jääb hoonegani või jäänis järveni
veel umbes kümmekond kilomeetrit, ainult et kui nad sinna
oleks jõudnud, võib-olla oleks saanud leida mingisuguse
veesõiduvahendi ja üle järve saanud Soome poolele ära sõites
teisel poolel olid, eks ole, soomlased juba vastas. Seal juhtus veel selline õnnetu lugu, et sakslastest lendur
üks kes oli selle lennukivaatleja ohvitser ülem,
leitnant, tegi enesetapu niimoodi, et jälitajate kätte jäi
elusalt viis inimest, neli eestlaste üks sakslane kes siis
viidi kohe Cargopoli kus siis resideeris seda operatsiooni
kohapeal juhtiv Moskvast saadetud julgeoleku kindral Pavel,
kui Prinn tema, siis pidi toimetama nad esimesel võimalusel
ka Moskvasse. Et sellega läks veel mõni päev aega, sellepärast et teist
pool gruppi veel otsiti.
Teine pool grupp minu arusaamise järgi jäi edasi sinna Ladža
järve taha.
Colosseumi rajooni.
Alguses oodati seda kindlasti ja, ja nagu ma juba ütlesin,
oli ka raadioside veel.
Olemasolukord läks iga päevaga järjest raskemaks,
oli külm ja kohe tuli ka nälg. Et mitu päeva söödud ei olnud pidevalt, eks ole,
üritati asukohta vahetada, et jälitajate eest põgeneda. Ja viimane sõnum neilt, mis soomlased on avaldanud on tulnud
kuuendal novembril kell kaheksa.
Sõnum siis kõlab nii, et olukord on eriti raske,
mida soovitate teha, vastake? Ja see on viimane sõnum, mis on siin süverin Dakaron raamatus,
et väidetavalt et tuli ka pärast seda veel üks vähe karmima
tekstiga sõnum.
Aga seda omistatud siis juba sellesse aega,
kui, kui radist oli juba tõesti nõukogude julgeoleku poolt
kinni võetud. Kas see on see haistaga paska, Suomalaisen just. Kas see võis olla siis märk, et ta on kinni võetud,
et või oli ta tõesti soomlaste peale vihane? Kuna see väidetavalt tuli üheksandal et siin raamatus seda
sõnumit ei ole, aga kuna see tuli siis ja kaheksandal juba
kinni võeti, et siis noh on raske öelda,
et kuivõrd see väljendas tema enda tundeid
või kui palju see oli siis nüüd kinnivõtjate poolt edastatud
sõnum jätame selle lahtiseks, praegu.
Nii, aga ma vist juba mainisin, et see täheste grupi osa
siis vahistamine toimus siis Nõukogude dokumentide järgi
kaheksandal novembril Konosha rajoonis, mis tähendab siis
ida pool Laatso järve kust täpsemalt raske öelda,
sest propagandakirjanduses on mainitud, et see toimus
Tallinna ja Siljonaja küla juures. Selle kasuks räägib see, et näiteks tähest
ülekuulamisprotokollis seisab, et nad liikusid tagasi näljas
sinna kohta, kuhu algselt olid need grupid maandunud,
et leida üles veel vanu varustus, konteinereid,
et sealt midagi süüa saada.
Et see talv seal joone küla, ta ongi suhteliselt Konosha
lähedal 20 kilomeetrit läänes.
Et kui nad seal kinni võeti, siis jah, pidi see olema
suhteliselt lähedal sellele kohale, kus nad kunagi esimest
korda dessanti otsima. Siis ka nemad tõenäoliselt kohe toodi Kunoosse
ja sealt edasi viidi Moskvasse.
Nüüd paistab, sellega on veel seotud üks selline lugu,
et nagu ma ütlesin, siis kindral Pavel kuprynn oli
Konoossased neid esialgset üle kuulata, juhtida seda operatsiooni,
et tema oli siis NSV Liidu NKVD kolmanda valitsuse,
selle ülem tema siis võib-olla isegi isiklikult koos nende
vahistatud eestlaste mõlema grupiosaga, siis sõitis juba
üheksandal novembril Moskvasse nendega sest sealt siis
nõudis nende sinna toomist NKVD teine valitsus
ehk vastuluure. Ja nüüd seesama kindral kuprynn väidetavalt siis just
sealsamas hoonega järve kandis täpselt kohta ei oska öelda.
Üheteistkümnendal novembril lennukiga tulistati alla.
Et ta sai surma, et mas ta nüüd tuli tagasi sinna kohta
või mis asju ta seal ajas.
Igal juhul see on fakt, et ta lennukiga alla tunnistati.
Surmade sai see, kes mees, kes juhtis seda gruppide
kinnivõtmise operatsiooni. Mis nendest meestest, kes siis elusana kinni langesid,
mis nendest edasi sai, viidi Moskvasse kõik. Selle retke käigus siis tulevahetustes said surma neli meest.
Rägastik roots, veebel Roberg ja jälitajate kätte langesid
siis Pallo, Oskar Lutter, Voldemar randme,
Hugo Tartu, Enn Karmo, Rudolf täheste, Arnold Teder,
Harold Peterson, Josfalt kribain.
Siiamaani on igalt poolt läbi käinud informatsioon,
mis tõenäoliselt pärineb Nõukogude kirjandusest
või allikatest, et kõik need arreteeritud kohaliku
sõjatribunali otsusel juba seal kohapeal 10. novembril hukati. Et nüüd uute andmete valguses peab seda versiooni muutma.
Niimoodi see siiski ei olnud.
Paistab, et juba suhteliselt kohe pärast vahistamist viidi
nad siis Moskvasse siis NSV Liidu NKVD teise valitsusse käsutusse,
kus siis neid hakati üle kuulama ja nendega tegelema,
et mis seal täpselt toimus.
Seda Me ei tea, sellepärast et, et sellest on olemas ainult
üksikuid dokumente, mis siis Vene pool on avaldanud,
mis kajastavad nende siis süüasja uurimist. Ja tegelikult siis on ainult kaks dokumenti.
Üks on siis Rudolf tähesti ülekuulamisprotokoll
ja teine siis kogu selle arreteeritud grupi süüdistuskokkuvõtte.
Et see süüdistuskokkuvõte siis on kinnitatud Moskvas 10.
veebruaril 1943 et kolm kuud hiljem, siis jah,
nii et tollal ei olnud nad sugugi veel hukatud
ja olid hoopis Moskvas vangistatud.
Ja sellest lähtuvalt õnnestus siit Eestist leida ka kinnitus
sellele et, et kogu see meeskond sihkiga surma mõisteti. Et on olemas mõne selle grupi liikme kohta siis
erinõupidamise otsus nende surmamõistmise kohta.
Ja see erinõupidamise otsus on tehtud siis 27. veebruaril 1943.
Tõenäoliselt tehti see surmaotsus nii, nagu oli ette pandud
selles süüdistuskokkuvõttes kõigile neile 27. veebruaril
ja tõenäoliselt nad kõik siis ka hukati.
13. märtsil 1943 Moskvas. Et selline oli siis nende saatus ja et sellest veel siis
vähe oli siis sõja ajal oli siis olemas selline käsk,
et need, kes siis on hukatud selle kodumaa reetmise
paragrahvi järgi, et nende perekonnad tuleb saata asumisele.
Ja kohe, kui sind punavõim naases siia Eestisse,
siis hakati ka nende meeste perekondi otsima
ja asumisele saatma, et kes kätte saadi,
need ka ära saadeti.
