Vikerraadio. Keelesaade. Otto Wilhelm Masing, õ-tähemärgi kirjakeelde tooja,
19. sajandi üks väljapaistvamaid keelemehi
ja pastor temast räägime tänases saates,
et tähistada väga teeneka eesti keelemehe 200 kuuekümnendat sünniaastapäeva.
Tartu Ülikooli keeleteadlane, rakenduslingvistika
kaasprofessor Kristiina Praakli.
Tere. Tere.
Minu nimi on Piret Kriivan. Otto Wilhelm Masing, Äksi pastor oli isa poolt eestlane,
ema poolt sakslane.
Aga tema südameasjaks oli maarahva harimine.
Või pean ma ennast tegelikult ise kohe parandama
ja ütleme, et ja tema südameasjaks oli maarahva harimine,
oli see tema elu sisu ja mõte? Ja kindlasti seda saab niimoodi öelda, et Masingu puhul
tuleks kõigepealt alustada sellest Taali valgustuslik kirjutaja,
seda nii keeleuurija ning keelearendajana,
aga ka ajakirjaniku ja trükiste väljaandjana dollastele valgustus,
ideedele toetanud haridus- ja keeletegevus väärtustas väga
hariduse andmist aru rahvale ja pidas oluliseks teha seda
siis nende keeles ja ka Masingu oma tegevuses lähtus just
nendest ideedest. Jaa, Masingu tegevuse kohta saabki öelda,
et seda saatsid puht praktilised eesmärgid.
Et ikkagi, et kuidas siis taru rahvast maailma asjades harida,
kuidas nende silmaringi laiendada, kuidas nende mõtlemist arendada.
Samuti tead, kuidas toetada nende lugemise kirjutamise oskust,
aga et seda kõike tuleks siis teha nende enda keeles
ja nende enda keelast pärit keeleliste vahendite kaudu.
Nii et, et see on tegelikult see vundament,
millele Masingu tegevus toetub. Aga kui alustada kõige alguses, siis kõige esimene raamat
oli ABT ehk lugemise raamat lastele.
Ja see oli juba 18. sajandi lõpus, ilmus raamat. Jah, tõepoolest, et selle raamatu andis Masing välja 1795.
aastal ja Masing oli sel ajal 30 kaheaastane
ja millega on selle raamatu näol tegu, et,
et see on niisugune lastevanematele koostatud metoodiline
juhendmaterjal näiteks selle raamatu eessõnas pöörduta
lastevanemate poole väga, vägagi selgesti
ja selle pöördumise sisu on, et, et kuidas siis ikkagi lugemispropageerida,
kuidas lastes lugemisharjumuse tekkimist tekitada. Ja Masing ütleb selle raamatu lõpuosas ka ühe väga olulise lause,
mis võib-olla võtabki väga paljuski kokku Masingu enda Enda
lähtekohad ja mõttemaailma.
Et kui ma Masingut praegu tsiteerin, siis ta on öelnud,
et sest maailm läheb ikka päevast päevani targemaks
ja meie peame kõik tänuga õppima, mis läbi meie paremaks,
targemaks ja mõistlikumaks saada võime.
Aga mida see raamatuke endast kujutab, see on Masingu
lugemisõpetuse metoodika, mis algab siis tähtede bemisest
järgneb siis ülevaade selle kohta. Ta kuidas siis häälega veerida, kuidas sõnu kokku lugeda
ja sisu poolest sisaldab see mitmesuguseid tekste,
et, et seal on nii vaimulikke kui ilmalikke tekste.
Sealt leiab näiteks 10 käsku meieisapalve aga seal on siis
ka erinevaid lühijutte. Kuidas see õpetus oligi nüüd, et maailm läheb iga päevaga
targemaks ja mida meie peame tegema, mulle tundub,
et see tasub kordamist, sellepärast et, et see on nii
tänapäevane ja tänapäeval nii vajalik. Sest maailm läheb ikka päevast päevani targemaks
ja meie peame kõik tänuga õppima, mis läbi meie paremaks,
targemaks ja mõistlikumaks saada võime, eks ole,
et monumendi on absoluutselt aktuaalne veel ka veel ka praegu,
üle 200 aasta hiljem. Ja see käis siis nii laste kui ka täiskasvanute kohta,
sest et sel ajal tuli ka täiskasvanuid ju lugema,
harjutada. Absoluutselt, sest, et kui me Masingu tegevuse peale mõtleme,
siis masingul olid tegelikult väga sihtrühma kui nii
tänapäevast sõnavara kasutada, mida ta silmas pidas,
et mõned Masingu materjalid, trükised on väga selgelt
suunatud saksakeelsele lugejale ja mingi osa nendest jällegi
suunatud eestikeelsele lugejale.
Nii et nendel trükistan on võib-olla natukene erinevad eesmärgid.
Sest et saksakeelset lugejat silmas pidades seadis Masing
esiplaanil ikkagi selle, et ka saksa keele kõnelejad eesti
keelt rohkem oskaksid ja kui ta pöördus oma trükistas
eestikeelsete lugejate poole, siis käib siis lisaks
lugemisõpetuse metoodikale seal, et läbi ikkagi ka ka siis
Masingu ideoloogia ja Masingu selgitused,
et, et miks, miks üldse on vaja lugeda, mida see annab,
milliseid uusi teadmisi annab aga tõepoolest eraldi
sihtrühma siis või lugejaskonna Masingule siis moodustavad
veel ka täiskasvanud lugejad. Ja siis pühapäeva vahelugemised ja Maarahva nädalaleht need
olid siis ikkagi täiskasvanutele mõeldud. Ja pühapäeva vahelugemised, et pigem ikkagi täiskasvanud
lugejale ja pühapäeva vahelugemised on minu hinnangul üks
põnevamaid Masingu trükiseid üleüldse.
Ilmunud on see 1818. aastal ja see on selline 170
leheküljeline väike trükis ja seda teost on ju nimetatud
eestikeelse populaarteadusliku kirjanduse esikteoseks,
aga selliseks Talurahvaentsüklopeediaga.
Aga mida see siis sisaldab ta sisu poolest? Sisaldab siis kaugemate maade ja rahvaste kirjeldamist
või kirjeldamisi, näiteks leiab sealt ülevaate India kohta
Aafrika kohta meie meile lähemate maade kohta.
Ta leiab sealt taga soome kohta kirjelduse.
Samuti räägib seal Masing eksootilisemates loomadest,
seal on taimedest jutu loodusnähtustest maitseainetest
ja samuti käsitleb ta seal ka keeleteemasid.
Ja võib-olla nüüd eesti keeleteadlaste seas ongi see raamat
nüüd üks tuntumaid selle poolest, et et see oli üks neid trükiseid,
kus siis Masing avab ka tema enda eesti keele oskuse tausta. Ja pool, mis siit ka välja tuleb, on, on ka esmakordne kirjuti,
so tähemärgi kohta siis eestikeelsetele lugejatele,
sest et saksakeelsetele lugejatele on ta õhutähemärgist
varem juba kirjutanud.
Aga eestikeelsetele lugejatele teeb ta siin seda esimest korda.
Üleüldse Masingut trükiste puhul need ees kõned
või eessõnad on, on sageli see kõige põnevam materjal,
sest Masing nendes sisse juhatavates tekstides vägagi
põhjalikult selgitab alati seda, et miks ta midagi teeb
ja milliste eesmärkidega üks või teine raamat siis
lugejateni on jõudnud. Ja Masingu alati viitab ka sellele, et missuguseid vigu
sellest raamatust või mingist raamatust võib leida,
et näiteks sellesama pühapäeva vahelugemist puhulgi ütleb ta ka,
et ärge minuga pahandage, kui ta siit neid trükivigu leiate,
aga et parandage need veakesed ise ära, kui ta siit miskit
miskit leiab. Kas neid pühapäeva vahelugemisi on võimalik lugeda tänapäeva inimesel,
et kas need on niimoodi välja antud või ponnistama seda vanaaegsed? Või võib alati võtta endale sellise väikese väljakutse
lugeda seda nii nagu originaalis on kirjutatud
ja see originaal on ilusti kättesaadav.
Et ei pea tegema muud, kui sisestada pühapäeva vahelugemised
ja sealt Tigarist ja paarist teisest andmebaasist tuleb see
väga ilusti välja.
Ta on küll võtta selle trükise ette ja lugeda kas
või seda, et mida Masing kasvõi taga Soome kohta kirjutab,
et Masingu terminoloogias ta kasutab sellist sõna veel nagu
laplased ja kuidas ta siis nendest kirjutab
ja kus nad elavad ja millega nad tegelevad. Aga igasugust muud põnevat materjali leiab sealt veel. Kõlab tõesti põnevalt.
Aga see Maarahva nädalaleht, sellest on ju ValveLiivi Kingissepp,
Masingu uurija on ju andnud suisa sõnastiku välja,
et seal on üle 8000 märksõna ja seal on ilmselt ka väga
palju põnevaid sõnu. Ja, ja mulle väga meeldib ka see, mida ValveLiivi Kingissepp
on ühes oma tekstis öelnud.
Kui ma nüüd ei eksi, siis ValveLiivi Kingissepp on Maarahva
nädalalehe sõnavara uurimisega tegelenud vist üle 50 aasta
ja ta on ühes kohas nimetanud seda siis selliseks sõnavara
metsas kas siis liikumiseks või ekslemiseks.
Aga tõepoolest, 2019. aastal see sõnastik ilmus
ja see hõlmab siis kõike Maarahva nädalalehes olnud sõnu. Ja nendele sõnadele on siis, nendel on alfabeetilises
järjekorras ja on siis lisatud juurde ka see kasutuskontekst
ja mõningate sõnade puhul mille tähendus erineb siis
tänapäeva kasutusest on juurde lisatud ka sõnade tähendused.
Näiteks mõned sellised sõnad, mille võib seal näiteks tuua,
on noh niisugune nagu nagu seesama aabits näiteks et mida
see sõna siis on tähendanud ja kuidas seda on kasutatud.
Samuti leiab sealt mõningaid laensõnu, näiteks leiab sealt
niisuguse sõna nagu viski, et Masing esitab,
siin on ka selline kontekst välja toodud,
et kuidas siis Masing on seda selles Maarahva nädalalehes
kasutanud ja lisab juurde ka siis selle selgituse,
et mida siis see viiski näiteks tähendab,
aga käivad läbi ka niisugused sõnad nagu nõumees
ehk siis nõuniku tähenduses linnupuuaed tähendab siis
mesilat ja siis muidugi Masingu kuulus sõna kontmees
ehk kuivik ehk siis ta skeleti tähenduses. Et tasub ka seda sõnastikku lehitseda ja muidugi ka seda
sama Maarahva nädalalehte ka originaalis lugeda.
Kõik lehenumbrid on ilusti kättesaadavad.
Ja see Maarahva nädalaleht ju hõlmas sisu poolest samuti
ikkagi sellist igapäevaelu-olu, et sealt tulevad ka välja
väga selgesti Masingu tegevuse eesmärgid ikkagi,
et kuidas siis seda talurahvast harida, kuidas tema
silmaringi laiendada. Ja ma vaatasin kodus, et millest Masing siis 200 aastat
tagasi detsembrikuus Maarahva nädalalehes kirjutas näiteks
ühes numbris kõige jämedamates tammedest,
mis meie maa peal nähakse, samuti leiab seal ülevaate
viimase aja tulekahjudest ja siis igasuguseid väiksemaid
selliseid teadaandeid.
Et see leht oli hästi mitmekülgne, muidugi,
sealt leiab ka Masingu keelealaseid ja haridusalaseid tekste
ja väga kuulus on ju Masingu 1822. aastal ilmunud tekst,
kus ta siis selgitab seda, et miks ikkagi kirjakeelt vaja on
ja mida need kohalikud keelad või kohalikud kohalikud murded tähendavad,
miks need kirjakeeleks ei sobi. Ja samamoodi siis käsitleb seal ka keele varieerumist selles mõttes,
et kui erinevalt Eesti eri piirkondades üleüldse suheldakse keelt,
kasutatakse, Nii aga Otto, Wilhelm Masing ja teised kaasaegset keelemehed,
et kui ta kirjutas ka kirjakeeltest ja murretest
ja miks üks või teine sobib või ei sobi kirjakeeleks,
siis kui palju tal olid kaastöötajaid.
Üks neist oli muidugi kolleeg Rosemplanter aga eks see oli
ka vastaseid. Leo Anvelt ja Juhan peegel on need inimesed,
kes on siis selle teemaga kõige põhjalikumalt tegelenud.
Ja kui ma nüüd lähtun nende andmetest, siis kaastöölisi on
Masingule olnud 20 30 ringis, need andmed natukene erinevad
aga arvatakse, et siis 11 on teada siis ikkagi nimepidi,
et Juhan peeglil on õnnestunud loetleda need inimesed ka nimepidi.
Ja kes on võib-olla tuntumad kõrando Kaarel,
kes oli siis korjanduse külakoolmeister ja kes siis on ka
oluline inimene selle õ-tähemärki loomeloo juures,
aga tõepoolest, pastor Rosemplenter oli siis üks neid inimesi,
kes kaastööd tegi Mikvitš Lihulast, aga et,
et see, mis on teada, et need enamasti olid siis koolmeistrit,
pastorid, väidetavalt ka üks mõisnik ja keelte poolest on
siis teada, et neli on olnud eestlased ja ülejäänud sakslased. Aga kuna need kaastööd on ikkagi anonüümselt ilmunud,
siis autorluse väljaselgitamine ei ole olnud lihtne
ja samuti tuleb seal arvestada seda, et et tegelikult Masing
ikkagi neid tekste väga palju toimetas väga palju ühtlustas.
Et kui nüüd võtta ka need tekstid eraldi ette,
et hakata seal näiteks isikute vaheliste keelekasutuse
erinevuste põhjal niimoodi jälgi ajama, et kes võiks olla
mingi teksti autor, siis see on tegelikult hästi keeruline ülesanne,
sest Masing ikkagi seisis selle eest, et,
et, et see leht oleks siis ikkagi tema nägu leht keelelise
väljendusviisi poolest. Ja põhilise töö ikkagi tegi Masing ise ära,
et Juhan peegel ongi väga hästi öelnud, et tegelikult
sellise personaalse ajakirjanduse suurepärane näide. No ilmselt vastased Maarahva nädalalehe sõna ei saanud,
aga kas ja kui palju oli tal vastuseisjaid,
no me jõuame natukene nüüd ka tähemärgi juurde. Ja et Masing oli, oli selles mõttes küll.
No väga selline, noh, kui ma nüüd lähtun sellest,
et millest kõnelevad Masingu kirjad, mille ta
Rosemplenterile saatis, sest et see on üks põhilisi allikaid,
mida siis väga palju ikkagi kasutatakse,
siis nende kirjade põhjal võib üsnagi paljuga järeldada
Masiku isiku kohta tema iseloomuomaduste kohta.
Et ta on olnud vägagi kriitiline oma oponentide suhtes,
ta on väga nõudlik, ta avaldab väga jõuliselt oma arvamust,
seisab enda seisukohtade eest omajagu konfliktne,
ilmselt nii et kirjadest tulevad need jooned vägagi selgelt välja. Aga kui ma nüüd mõtlen selle õ-tähemärgi loomisloo peale,
siis tõepoolest seal joonistuvad ka väga selgelt välja
Masingu vastased ja ikkagi see piir jookseb ikkagi sealt,
et et Masingu oponendid või need ö tähemärgi suhtes
kriitilised isikud olid ikkagi need, kelle keela suulisest
keelepruugis häälik puudus.
Ja sealt tulevad ka need etteheited Masingule,
et no näiteks kui siin kedagi nimetada ja kes on ka Masingu
oponentidest üks tuntumaid on seesama Kuusalu pastor Hirschhausen,
kes siis Masingule heitis ette seda, et ta kasutab hõõr
liiga palju kasutab noh, seal, kus seda ei esinegi. Ja Masing jälle ise vastas sellele, et Hirschhausena ei oska
eesti keelt, et seadis siis tema eesti keele oskuse kahtluse alla.
Jaa, Rosemplenter muidugi oli Masingu üks suuremaid
mõttekaaslasi ja tema siis Masingut tema tegevuses väga-väga toetas.
Ja kui nüüd mõelda hilisemate keeleuurijate peale,
siis näiteks Eduard Ahrens, Kreutzwald, Faehlmann on kõik
siis Masingule just sellesama ö tähemärgi osas väga palju
toetust avaldanud, nad kõiges võib-olla lõpuni temaga ei nõustu,
aga neist mitte keegi ei sea kahtluse alla seda,
et öö puhul on siis tegemist eraldi vokaaliga
ehk siis tähendust eristav afoneemiga ja et seda tuleks siis
ka kirjas märkida. Ja mis siis nendesse vastastesse veel puutub,
et võib-olla siis tasuks eraldi välja tuua,
võin nimetada siis ka Lõuna-Eesti pastoreid,
et kelle kriitilisuse kriitika Masingu suhtes lähtus väga
palju ikkagi sellest, mida siis Masing arvas lõunaeesti keelekujudest. Masing ikkagi arvas, et põhjaeesti keel peab peale jääma.
Ja nii ahnus ka Liivimaa talurahvaseadus ilmus
põhjaeestikeelsena tõlkes.
Ja õ täht õnnestus masingul läbi suruda.
Ilmselt teame Masingut kõige rohkem just nimelt selle õ-tähe järgi,
aga tegelikult tema tegevus on ju tohutult palju suurem
ja laiem kas või juba nimetatud lehed ja,
ja talurahva lugemisoskuse arendamine või sõnavara
ja siis peame ikka jälle tulema ka pooleli jäänud töö juurde
ehk eesti-saksa sõnaraamatu juurde. Jah, saksa-eesti sõnaraamatu koostamisega Masing samuti väga
aktiivselt tegeles siin erinevatest allikatest on läbi
käinud ka, et et see töö olla kestnud võib-olla,
et lausa 40 aastat tema elust.
Igal juhul on tegemist siis niisuguse tööga,
mis siis Masingu ajast Nad väga-väga suure osa.
Aga kahjuks on see sõnaraamatu käsikiri kaduma läinud.
Ja kui nüüd tahta lugeda selle sõnaraamatu kaotsimineku
kohta põhjalikumalt, siis Eva Haamer on 1984. aasta Keeles
ja Kirjanduses seda kadumamineku lugu põhjalikult käsitlenud. Nii et arvatakse, et selle tervikliku käsikirja maht on
olnud 70 trükipoognad, aga säilinud on sellest ainult siis
üks proovivihik kokku siis 26 lehekülge,
et masingulisele saatnud Peterburi Vene Teaduste akadeemiale lootuses,
et ta saab selle sõnaraamatut trükki anda.
Aga kui ma nüüd tulen selle kadumisloo juurde tagasi,
siis ega täpselt ei olegi teada, et mis siis juhtus.
Aga see sõnaraamat on siis kaduma läinud Masingu
haigestumise ja matuste vahelisel ajal. Näiteks tollane saksakeelne ajaleht on avaldanud
või siis täpsemalt öeldes, et maakohtunik on avaldanud
sellise teadaande lehes.
Surnud praost, Masingut, ese ja laste nimel kutsun ma
südametunnistusele koputades tungivalt üles seda,
kelle käes on Masingu poolt suure vaevaga koostatud eesti
sõnaraamatu käsikiri.
Olgu siis, et kadunu sellele mõnele sõbrale usaldas
ja nii edasi. Et samuti seda, et, et kes ehk asjast midagi teada võiks
sellest lesele või minule otsekohe teada anda.
Aga et, et see teadaanne vist on jäänud siis vastukajad,
siis ongi arvatud, et et kas võis juhtuda nii,
et, et, et võib-olla siis see kogemata Ta põletati ära,
et nii nagu juhtus siis Masingu paljude teiste materjalidega
või siis ikkagi on Masing ise andnud selle käsikirja
kellelegi puhtaks kirjutamiseks. Teksid, käib läbi ka keeleuurija fanyannu nimi.
Et, et mitu sellist hüpoteesi selle kohta,
et mis siis selle käsikirjaga juhtuda võis.
Aga see, mis siis säilinud on, need, mida sellest Ta on siis teada,
et seal umbes seitse lehekülge saksa-eesti sõnastiku on seal
taimenimetusi kohanimesid.
Aga jah, selline lugu selle käsikirjaga,
et kadunuks on jäänud. Palju aastaid olid Masing ja Rosen Panther kirjavahetuses,
see on enamasti säilinud, millest nad kirjutasid omavahel
kas ilma asjust niisama kodustest asjust
või põhiliselt ikkagi keeleasjast. Ja et see on ka üks väga väärtuslik materjal kõikidele
keeleuurijatele ja mitte ainult see kirjavahetus hõlmab siis
aastaid 1814 kuni 1832 ehk siis kuni Masingu surmani
ja algatus tuleb Rosen Brenterilt ja neid kirju on siis kopp
kokku 230 ringis.
Ja tähendab see siis seda, et, et Rosen,
Brenteri Masing on siis kirjavahetuses olnud 18 aastat,
mis on väga-väga pikk aeg, kirjutasid nad enamasti saksa keeles,
aga mõned kirjad on siis ka eestikeelsed
ja näiteks Masing aeg-ajalt siis harjutas eesti keeles kirjutamist,
et ta on ise ka siis öelnud, et, et miks ta,
miks ta seda teeb, et just, et praktiseerida eesti keeles
kirjutamist ja arendada eesti keeles kirjutamisoskust. Ja rääkida tulekski nendes kui siis Masingu kirjadest Rosen
blenterile sellepärast et need vastuskirjad on kaduma läinud
ja jällegi, et et on õhus, siis see üks,
üks oletused, et, et väidetavalt siis omaksed on need kirjad
põletanud Äksis pärast Masingu surma, et noh,
teadmata, et mis, mis nende kirjade tähtsus on olnud.
Ja seetõttu on tegelikult väga paljud Masingu seisukohad
võib-olla natukene ka arusaamatut, sellepärast et vahetut
tagasisidet ei ole. Et Masingu oma kirjades, kui me mõtleme näiteks keelealaste
küsimuste peale siis temalt tuleb igasuguseid,
et neid igasuguseid ettepanekuid Rosemplenterile,
aga just seda vahetut tagasisidet ei ole
ja näiteks õhu puhul on see ka väga kohati nagu suureks probleemiks.
Aga et millest nad kirjutavad, tegelikult tuleb öelda,
et Masing kirjutab absoluutselt kõigest.
Ja neid kirju on hästi hea lugeda, sest Masing on need
kirjad väga hästi struktureerinud. Ta kirjutab niimoodi, et igas lõigus on üks kindel teema
ja see võimaldab väga hästi jälgida siis eri teemade käsitlemist.
Näiteks kui ma võtan kas või sellesama kuulsa õ kirjagi
ehk siis see on see 1800 seitsmeteistkümnenda aasta
veebruaris kirjutatud kiri, kus siis Masing esimest korda
räägib nendest tähemärkidest.
Et seal on kõigepealt siis juttu üleüldse eesti keeles kirjutamisest,
siis ta räägib seal enda keeleoskusest siis Rosemplenteron
temalt palunud siis midagi siis bait reeges avaldamiseks,
siis Masing, siis kirjutabki seal oma nendest alfabeedi
märkidest ja samuti on nendes kirjades väga palju siis
kriitikat oponentide aadressil, siis on seal igapäevase
elu-olu kirjeldamist. Masing ei hoia ennast ka selles osas tagasi
ja öeldakse räägib seda, et, et noh, mis tal kodus toimub,
kus ta ise on käinud, kes tal külas on käinud
ja tegelikult mida edasi, seda võib-olla intiimsemaks selles
mõttes need kirjad ka lähevad, et Masing jagab ikkagi ka
vägagi intiimseid tervisemuresid Rosenblenteriga.
Aga nende kirjade kohta on öeldud ka seda,
et kuna neid vastus kirju ei ole, et siis tõepoolest,
et mitmed teemad jäävad võib-olla sellise vahetu
tagasisideta ja ka see, et, et kui mõelda näiteks ka
erinevate selliste vastuolude kirjeldamise peale,
et need on ainult nendes Masingu arusaamad
või tema nägemus sellest, et missugused vastu arutel
kellegagi olnud on. Otto Wilhelm Masingu tegevus pastorina võib pealtnäha arvata,
et keelesaatesse ei puutu aga tegelikult ilmselt puutub vägagi,
sest et ma kujutan ette, et tema jutlused olid väga värvikad
ja tema põhimõte oli ju, et rääkida nii,
et maarahvas aru saaks. Jah, niimoodi see on olnud ja missis Masingut tegevusest ka
väga selgesti välja tuleb, on see, et ta suhtles maarahvaga
väga palju ja ta on ka teadlikult otsinud maarahval ka
tagasisidet enda keelelisele tegevusele ja nendes samades
kirjadeski ta väga palju siis jagad ka enda tähelepanekuid
ja märkamisi nii selle kohta, kuidas ja millist keelt
talurahvas kasutab, kui ka siis seda, et,
et missugune on ühel või teisel teemal olnud siis kellelegi arusaam,
kellega ta on suhelnud. Nii et, et Masingule oligi tegelikult väga mitu kanalit,
mille kaududa inimest nii jõudis, et üks oli tõepoolest tema
tegevus pastorina.
Aga samamoodi siis oluliseks kanaliks olid ju kõik tema trükised,
kõigepealt siis Maarahva nädalaleht plussis,
muud eestikeelsed väljaanded ja siis muidugi see vahet otsesuhtlus.
Ja jällegi, kui tõukuda nendest kirjadest siis Masing oli
väga avatud suhtlusele, oli väga uudishimulik
ja väga-väga ootas seda tagasisidet talurahvalt enda
tegevusele enda mõtetele. Ja seda kõike taga roosamplenteriga usinasti jagas,
et näiteks seesama kõrando Kaarel, kellel on ka väga-väga
suur roll selle õ-tähemärgi loomise juures,
et temal ta peatub vägagi tihti. Masingut on nimetatud ka rahvuskeele ette valmistajaks,
kuidas seda mõista? Seda võiks mõista niimoodi, et Masingu oli ikkagi,
kas neid kõige aktiivsemaid eesti keelega tegelejaid
ja ta oma tegevuse kaudu lõi siis ikkagi väga soodsa pinnase
edasiseks arendustegevuseks.
Ja tema oponendid võisid Masingust küll arvata,
mida nad, mida nad arvasid, aga Masing oli ikkagi see inimene,
kes näitas teistele teed, julgustas, näitas,
et saab ka teisiti, inspireeris teisi ja ka oma võib-olla
kohati sellise oponentide hinnangul siis vastuolulise
tegevuse kaudu ta igal juhul ta ärgitas inimesi kaasa
mõtlema ja ka ise sõna sekka ütlema. Ja muidugi ta oli hästi järjekindel selles kõiges,
mis ta tegi.
Ta oli väga selge argumenteerija, ta tundis väga hästi kogu
keelevaldkonda ja muidugi tema eeliseks oli väga-väga hea
eesti keele oskus.
Nii et, et ma arvan, et, et Masingu puhul võib küll öelda et
tänu temale keela arendustegevus ja ka ja ka haridusteemadel sõnavõtmine,
et see kõik lükkas keelega tegelemist palju-palju-palju
kiiremini edasi ja see vundament, mille Masing oli loonud,
see oli, see oli lihtsalt nagu nii tugeval pinnasel,
et sealt oli järeltulijatel palju lihtsam edasi minna. Ja kui mõelda nende hilisemate autorite peale,
et näiteks Faehlmanni peale Kreutzwaldi peale Hurt Hermann,
kes veel hiljem tulid, et kõik need vaatavad Masingu
tegevusele tagasi ja astuvad sest temaga enda trükistes siis
uuesti dialoogi.
Aga muidugi siin Masingu puhul muidugi ei saa mööda vaadata
ka sellest, et et milline positsioon tal ikkagi oli,
sest et oli pastor, tal oli ka selline tarvilikke
ühiskondlik positsioon, mis siis andis talle ka
keeleküsimustega tegelemiseks sellise vajaliku autoriteedi. Ja muidugi ka see, et ta valdas eesti keelt,
kuigi ta oli enda eesti keele oskuse suhtes hästi kriitiline.
Tegelikult, et kui nüüd mõelda Masingu vanuse peale Masing
oli ju viiekümnendates, kui ta hakkas aktiivsemalt tegelema
keeleküsimustega ja hakkasite nendega aktiivsemalt tegelema
siis kui ta Äksi tuli ja ta ütleb pidevalt enda kohta,
et ma olen ainult 30 aastat keelega tegelenud.
Et ta oli, oli küll väga enesekriitiline enda eesti keele
oskuse suhtes, aga tegelikult tähendas ikkagi tema eesti
keele oskus seda, et ta tundis Eesti eri piirkondade
keelepruuki tabase ära või, või sai, sai paremini aruga
sellest talupoegade talurahva mõttemaailmast. Et siin oli tema puhul ikkagi üsna mitu-mitu asjaolu veel,
mis kõik tema tegevust toetasid ja, ja noh,
muidugi ametikoht, sissetulekud, et mis siis,
mis siis võimaldasid tal oma teoseid trükkida. Nii et veel kord, mitte ainult õ-täht. Jah, mitte ainult Õ täht.
Jaa, kuigi siis Õ täht on ilmselt, on tähtis,
on tähtis ja laiemale avalikkusele ilmselt kõige rohkem tuntud.
Ja ka Masingu on ju tegelenud ka palatalisatsiooni,
ka ta on teinud enda ettepanekuid selle kohta,
kuidas palatalisatsiooni märkida, kuidas märkida eesti
keeles välteid sest et, et mis Masingu puhul tema
keelealastes tegevustes kõige olulisem oli oligi siis
kirjaviisi küsimus ja, ja seal siis mõned sellised
spetsiifilisemad teemad, et ikkagi, et seesama ortograafia,
et milline peaks olema see üldkasutatav kirjaviis
ja see, mida Masing taotlus oli ikkagi siis sellise
häälduspärasema kirjaviisi kasutamine ja siin tuleb jälle
mängu Masingu väga-väga hea eesti keele oskus,
sest et Masing tabas ära, et nii u vokaali nagu siis,
kui need muud hääldusnähtused nagu see palatalisatsioon
ja välted, et, et nad eristavad tähendusi
ja kuidagimoodi tuleks siis neid tähendusi eristada ka kirjas. Ja see, mis siis sellesse õu tähemärki puutub,
siis tegelikult noh, selle taga ongi ju Masingule ainult
nagu see see mõte, et et kuna suulises keeles on siis vokaal,
mis nüüd tähendusi eristab, et siis tuleb leida ka see viis
kuidas siis seda märki, kuidas siis seda häälikut,
siis me saaksime ka kirjas siis tähistada
ja mis sellele siis vastata võiks? Kaasprofessor Kristiina Praakli.
Suur aitäh.
Aitäh. Otto Wilhelm Masingu laiast keeleteaduslikust haardest
rääkis Tartu Ülikooli keeleteadlane Kristiina Praakli.
Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja soovitan,
kellel suurem huvi ikkagi just õhutähe vastu,
siis varamust ta Tartu Ülikooli emeriitdotsent ValveLiivi
Kingissepa saade sellest, kuidas ja miks
ja millal Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda.
Missuguseid raskusi ja takistusi tuli tal ületada tähemärgi
väljamõtlemisel ja kuidas uus tähtkirjakeelde kinnistus. Kõike head kuulmiseni.
