Nädal aega on Harjumaal Juminda poolsaarel tegutsenud
elektrilevi tellitud kopter, mis elektriliini ümbrust
okstest ja puudest puhastab.
Kuna see on kaitsealune piirkond Lahemaa rahvuspargis,
ei saagi siin teisiti tööd teha.
Selle liini vahetus läheduses Kolga Aabla külas elab Tiiu,
kelle majapidamises on täna elekter juba neljandat päeva.
Ta ei ole aga rahul põhjendustega, miks ta on alates
oktoobri algusest pidanud pidevalt taluma elektrikatkestusi. Kogu aeg räägitakse ainult lumest ja tormidest,
mis on, aga tegelikult ju neid ei ole.
Oli küll see suur paks lumi, aga mingit tormi
ja tuisku ja sellist asja ju olnud ei ole,
praktiliselt, ehk siis probleem on ikkagi selles,
et liinid on vanad ja ilmselt liinid on vanad
ja me oleme siin elanud 15 aastat ja ma ei ole näinud,
et neid oleks nii kangesti siin korrastamas käidud. Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm tõdeb,
et meie elektrivõrgust neljandik on tehnilise elu
ja ületanud Aga hetkel peamine probleem on olnud ikkagi selles,
et need suured puud on kukkunud ka väljastpoolt liini
kaitsevööndite lõhkunud, siis liinid, juhtmed
ja nende parandamisega oleme pidanud tegelema. Mihkel Härm ütleb, et tänaseks on suurem osa rikkeid
likvideeritud kassaga, elekter on olemas ka nädala pärast,
seda ta garanteerida ei saa. Vaatame neid kohti, kus on mõistlik panna liin maa alla,
kus on mõistlik teha siis investeeringud,
kaetud juhtmesse, õhu liinidena ja ma saan kõikidele
klientidele lubada, et me võtame statistika
ja statistika alusel me siis teeme prioriteedid ümber selliselt,
et investeeringud läheksid sinna, kus on rikkeid olnud kõige rohkem. Juminda elanikud küsivad ka, miks tegeleb elektrilevi alles tagajärgedega.
Mihkel Härm kinnitab, et liine hooldatakse pidevalt kuid
raha kõigiks töödeks ei ole piisavalt. Jah, me oleme viimased aastad investeerinud üle 100 miljoni
euro aastas samal ajal tariifist Me saame investeeringutest
34 miljonit hooldustegevusi me sellel aastal teeme umbes 30
miljoni eest tariifis, samal ajal saame 21,6 miljonit.
Nii et me oleme juba igal aastal teinud rohkem nii
investeeringutoit kui hooldustöid, kui ta rihm meile
vahendeid annab. Ühe ennetustegevusena hakatakse kõikjal laiendama liinikoridore,
et need järgmise kahe aastaga lubatud maksimaalses laiusesse
ehk 20 meetrini viia.
Looduskaitsealadel on ajalooliselt olnud liinikoridorid
kitsamad ning laiendamiseks on vaja kokkulepet keskkonnaametiga.
Alates homsest aitab Elektrilevil liinikoridore korrastada
riigimetsa majandamise keskus 150 töötaja
ja alltöövõtjaga, selgitab RMK juhatuse liige Erko Solmann. Nad eemaldavad likvideerivad ohtlikke puid eelkõige riigimaadega,
siis piirnevate liini koridorides esialgu hinnanguliselt
aasta lõpuni.
Oleme elektrilevi kas lihtsalt kokkuleppe teinud,
võtab töödest osa RMK töö vaid et abil siis 25
metsalangetustraktorid ja sealjuures ka giljotiini.
