Ja. Kodu üleüldiselt on mulle hästi-hästi oluline oluline koht  ja ja see nurgake siin kase all on just selline. Kus ma oma päeva alustan, nii suvel kui talvel,  kuna valgus on just siis siitpoolt ja see taim,  mis on minuga ka kaasas, käinud tegelikult lapsest saadik,  et, et oli meie lastetoas, kui ma pisike olin. Ja siis nüüd on need Oma noh, üle 30 aasta siis ikkagi ikkagi nii-öelda meiega olnud,  et siis ta Kuidagi loob selle hästi mõnusa mõnusa. Tundsin, et. Tekib kodune tunne, tekib turvatunne. Ja, ja siin on mõnus tööd teha. Olen viimasel ajal mõelnud, et mis, mis siis on  siis minu nagu see kõige suurem? Ma ei tea, vajadus või igatsus elus, et,  et ma arvan, et ikkagi pidev, see püüdlusekuidagi tekitab  enda see turvaline koht ja see turvaline tunne  ja see ja see koht ei ole. Ainult seotud noh, mingisuguse materiaalse kohaga,  et, et ma tõesti olen, olen elanud erinevates kohtades  ja kõik need kohad on mulle olnud need turvasadamad  või turvasaarekesed, ehk et ma oskan, oskan teha kodu sinna,  sinna, kus, kus ma parasjagu olen, et, et ma leian  tegelikult need kohad ülesse. Minu jaoks selle turvatunde loovad. Paljud erinevad asjad kokku. Kindlasti on valgus hästi oluline, see on selline asi,  mida ei märka, kui kui see on õige ja sa saad kohe aru,  kui see on vale, et sa tunned, et sul on ebamugav selles  ruumis olla. Samamoodi värvid, sest valguse värvid mängivad koos. Et ei pea olema jah, rauduks majal ees, aga,  aga seal peab olema mõnus, seal peab olema selline tunne,  et, et sa saad tõmmata ennast seal kerra,  kui on vaja, sa saad ennast laotada lahti,  kui on vaja ja, ja see kõik, see keskkond toetab seda. Ja see keskkond on. On asjad ka minu ümber, inimesed minu ümber. Koduloomad minu ümber, et ka minu koer, kes on mul  tegelikult ka loob seda mõnusat, mõnusat tunnet. T? Oma loominguga samamoodi üritan siis pakkuda teistele seda turvatunnet,  mida ma ise vajan ja tegelikult. Kõik, mida ma teen, ma teen ka mingis mõttes endale et kui  ma hakkan tegema taldrikut vaagnat, vaasi,  kruusi, siis ikkagi eelkõige ma lähtun iseendast  ja ma mõtlengi selle peale, mis minule tekitaks  selle hea tunde, lootes siis et et see mõjub teistele  samamoodi kui mulle. Vahest muidugi, kui on tegu tellimustööga,  et siis ma üritan ennast selle inimese Koju ette kujutada, et, et kuidas temal võiksid seal need  asjad olla või, või mis sealt on näiteks puudu,  et, et see tasakaal tekiks, et selles mõttes on see nagu  põnev jah, et minule näiteks väga meeldib teha tellimustöid  just sellepärast, et mulle meeldib siis ennast paigutada  nendesse erinevatesse kodudesse kohtadesse  ja siis Luua seal ka justkui nagu endal, aga olles keegi teine Mulle tohutult meeldib tarbekunst, et see ei ole minu jaoks  mingi piirang, see on pigem minu jaoks väljakutse,  sellepärast et palju lihtsam on teha nii-öelda noh,  ma ei saa nüüd öelda, et palju lihtsam, aga ütleme nii,  et kui teha vabas Vormis kunstieset savist siis, siis ta on kunstiese,  aga tarbe esemele tuleb juurde see, et ta oleks. Kasutuskõlblik, et ta oleks pesta, et ta oleks  nõudepesumasinas pesta. Et tal ei tohi olla mikroparagr, mitte midagi,  et kus hakkab mustust, eks ole koguma, et minu jaoks on see  tegelikult põnev väljakutse, see, see tehniline  ja mingis mõttes mulle meeldib, et mul on mingid raamid nagu olemas,  sest et noh, muidu ma kardan, et see maailm on minu jaoks  nagu liiga suur ja lai ja siis ma jääkski ainult munema seda,  et mida ma nüüd teen selle vabadusega, mina õudselt naudin  seda tarbeset ja, ja, ja ka selles mõttes mitte ainult nagu tegijana,  vaid ka tarbijana, sest et mulle on oluline,  et et need asjad, mida ma iga päev kasutan,  et nad oleksid ilusad Esteetilised, et nad on kellegi tehtud, et,  et ma tean, kes nad teinud on, et nad ei,  nad ei tule kuskilt nimetust kohast nimetust. August ja, ja ma ei tea, kuidas nad on siia ilma ilma tulnud,  et kui ma saan ikkagi valida, siis, siis,  siis mulle meeldib. Meeldib, et sellel tavalisel tarbeesemel on see oma oma hing  sees ja seda ma püüan siis oma töös ja oma loomingus  nii-öelda teistele ka edasi anda. Minu jaoks on see Loomingu alustamine üsna nagu raske, et. Et ma kas mõtlen üle, et ma mõtlen nagu mingi idee niimoodi läbi,  et ma lõpuks jõuan sinna punkti, et mõtlen,  et mul ei olegi mõtet üldse seda teha või  siis tuleb seal veel mingisuguseid takistusi ette,  ehk et tead, et see alustamine on mulle nagu keeruline,  et mul peab olema üsna selline. Vaakumisolek ja hästi palju seda tühjust  ja oma aega ja oma ruumi, aga kui juba töö jookseb,  et, et see, see mulle nagu väga meeldib ja sellepärast mulle  meeldib ka jätta. Asju pooleli, et sealt edasi minna ja siis midagi uut alustada,  mul palju lihtsam kui see, et mul on olnud mingi pikk,  pikem paus, noh näiteks ma kujutan ette,  ongi, et kui nüüd sügis hakkab ja ma olen siin suvel näiteks  mingi kaks kuud teinud teisi asju, siis ma tean,  et see september oktoober on niisugune munas kana,  et ei oska mitte midagi endaga peale hakata,  et et nagu tahaks midagi teha, aga ei tea täpselt veel  mida ja, ja siis tuleb veel silgune, süüme,  piin, et aa mul on. Mul on kõik võimalused olemas, mul on, mul on äge ateljee,  noh paljudel kunstnikel ei ole seda luksust,  eks ole, teevad kuskil põlve otsas tekivad süümekad,  et ma raiskan seda ressurssi, ressurssi,  et mul on kõik olemas ja ja nüüd kohe midagi ägedat ei tule sealt,  et. Et see on jah, mulle kuidagi nagu vaevaline,  et noh, on läinud nagu aastatega lihtsamaks,  et ma olen iseendaga ära harjunud, ma tean juba,  et ma olen selline, et ma saan sellest punktist üle,  et ma sellele enam ei jää nagu peatuma või et noh,  ma ei hakka seda nii õudset analüüsima või  siis nagu muretsema, et et nüüd nii on ja  nii jääb. Et, et ikkagi nagu lihtsalt nagu pihta hakates ma  saan nagu sellest punktist üle ja ma hakkangi lihtsalt Lihtsalt hakkangi näiteks tegema taldrikut,  ma ei tea veel, mis sinna peale tuleb ja  siis töö käigus lihtsalt nagu mida, midagi,  midagi sinna tuleb. Ja kui mul vanasti oli ka see Nagu mure, et mõtlesin, et ma saan igat motiivi igat asja  teha ainult üks kord, sest see on nüüd justkui nagu ära tehtud,  siis nüüd ma olen õnneks sellest nagu ka vabanenud,  et ma teen ühte sedasama motiivi, tegelikult  ka kordan hästi palju. Ja, ja see enam ei häiri mind, et ma seda kordan,  sest ta tuleb alati natuke teistmoodi, ta tuleb alati. Noh, mingisuguse teistmoodi lisandiga, sest et see hetk on  natuke teistmoodi kui see esimene hetk, võib-olla ma ise  olen natuke teistmoodi. Ja kõik need väiksed asjad kuidagi mängivad rolli,  kuidas see käsi jookseb, et isegi kui nagu kaugelt vaadata  ja et see on jälle see kirssidega kauss. Aga siis mina ikkagi näen seal seda noh,  seda erinevust, et kuidas mul mis pintsel mul on olnud,  kui paks või õhuke, see värv on olnud, millega ma olen maalinud,  et et on alati ikkagi natuke teistmoodi. Ja. Selle savi töö puhul on Aeg hästi oluline faktor, sest et üldiselt läheb. Kulub valmis asja tegemiseks hästi palju aega  ja sellepärast on selle tegemise protsessis. Erinevaid momente on neid. Rohkem kui üks vau-efekti ja on ka täiesti niisuguseid  monotoonseid hetki. Mulle kindlasti meeldib see moment, kui mul. Oma peas vähemalt tekib mingisugune mõte,  ahah. Et võiks seda teha, aga ongi see see,  kui sul on see idee tasandil, siis täpselt tuleb,  tuleb mängu see nii-öelda see tehniline võimekus  ja see, mis, mida siis see savi ja mida see kuumus  ja kõik välja välja nii-öelda kannatab ja  ja mida ka minu kaks kätt oskavad noh, nii-öelda teha lootes muidugi,  et ma pidevalt arenen. Ehk et see esimene vau efekt võib saada väga kiiresti  niisuguse külma duši, et aa, et aa tegelikult see üldse ei  toimi nii hästi nagu nagu ma tahaksin, et see toimiks,  siis hakkab sealt nii-öelda august välja ronimine,  mingisuguste lahenduste leidmine. Ja siis ongi, et. Kui siis nii-öelda see toorest peast, see asi saab valmis,  Sa oled rahul, sa jätad ta kuivama, noh,  siis tuleb see pinge, need põletused on ju,  et kui ma kasutan kulda, siis mul on kolm põletust,  et see ese on ahjus kokku 10 päeva, ehk et seal on hästi  palju pinget, et kui see ettepõletus läheb hästi,  siis on nagu väike võit. Õnneks noh, jäi terveks. Ja siis see kõige hullem on see Glasuurpõletus, sest seal on kõige kõrgem temperatuur,  et seal võib alati midagi juhtuda ja, ja ongi  nii teinekord et sa teed oma selle oled juba natuke selles õndsas,  tundes, et äkki ma nüüd saan selle kohe varsti valmis  ja siis see asi lihtsalt põleb katki. Ja, ja on ka juhtunud, et ta kullapõletuses põlevad asjad  katki ja, ja, ja ka enam neid nii traagiliselt ei võta. Nüüd ma lihtsalt ohkan ja ütlesin, okei,  et hakkan otsast peale, et sest selle keraamikaga on kahjuks  selline lugu, et seda põletatud. Põletatud asja enam nii-öelda saviks tagasi kuidagi ei,  ei moonda. Ja no minu jaoks on heli hästi-hästi oluline. Et ma kuulan ka tohutult palju muusikat,  et ennast siis mingisugusesse õigesse energiasse saada,  et kas tõmmata rahulikumaks, anda vunki juurde. Kuidagi olla positiivsem, anda mingit rõõmu,  et, et ma tõesti seda muusikat kasutan iseenda häälestamise  instrumendina väga-väga palju. Ja noh, ka kõik loodushelid on, on ka olulised  või noh, ütleme, et võtan neid positiivselt toetavana,  et mul on majas kodus üks selline nurk, et kui tuul puhub  ühe nurga alt, siis seal näiteks viliseb  ja vihiseb Samamoodi on, eks ole, katuse katusealused toad,  et see vihmasadu on hästi-hästi mõnus, et täpselt oled seal  soojas toas keras ja siis vihma mõnusalt krabiseb,  et või, või ka see, et ma elan küll keset linna,  aga mul on hästi palju lind linde näiteks siin oma aias,  et mul niisugune metsik aed, et et noh, kevadel nad on sellised. Tõsised päästjad, et kui juba tundub, et see talv ei lõpe  mitte kunagi ära, siis see tihane ikkagi tuleb  ja puhub seal eluvaimu jälle sisse, et et  ja Elidel on hästi-hästi suur roll minu elus ja. Ja paraku heliga on natuke teistmoodi kui visuaaliga,  et et kui sa saad valida, mida sa vaatad  ja mida sa ei vaata, siis see, mida sa kuuled  või kuule, et seda nagu kontrollida ei saa. Heli saab olla ka väga häiriv, täiesti destruktiivne,  noh, saab täiesti täiesti hulluks ajada inimest,  et mul ongi siin nüüd. Kodu ja ateljee kõrval. On rajatud mänguväljak, mis on kasvanud hästi suureks spordiväljakuks. Nii et, et ma olen täiesti allergiline juba noh,  korvpallipõntsude peale, mis siin põhimõtteliselt ei lõppe  ja see on see tunduda selline hästi triviaalne  ja väike ja nagu tühine asi võrreldes sellega,  mis maailmas toimub, kus nälg, kus on sõda,  aga loomingut ma siis teha ei saa, et tegelikult see on  ka üks põhjus, miks ma suvel ateljees tegelikult proovin  ka mitte olla, sellepärast et see heli lihtsalt ei lase mul  keskenduda ja tööd teha, et täppistöö käsi peab olema kindel  ja kui tuleb ikkagi niisugune ebakorrapärane põnts vahet pidamata,  siis, siis lihtsalt tekib see noh, pinge tekib kehasse  ja siis keha ei ole enam sinu kontrollitav tööriist,  et ta ei tee enam seda, mida sa tahad. Et see ikkagi nagu jõuab igale poole, jah. Just. Mulle väga värvid meeldivad. Et tõesti, mida rohkem seda. Seda parem. Kui ma olin laps, ma mäletan ühte Ühte juhtumit, kus meile tuli külaline, külaline,  kes mulle väga ei sümpatiseerinud oma isa sõber. Ja isa siis ütles, et tõenäoliselt nüüd kuidagi jalust ära saada,  et kuule, et Liisu, et mine, mine joonista üks pilt külalisele. Ja siis ma mõtlesin, et, Pagan, et mul üldse see mees ei meeldi, et joonistan talle  hästi koleda pildi. Ja siis valisin enda meelest valisin selle värvi,  mis mulle noh, üldse ei meeldinud, valisin kollase,  joonistasin talle kollase pildi, kõik oli kollane. Ja siis noh, pilt sai valmis ja siis niimoodi läksin seda  poolkavalalt pidulikult niimoodi üle andma. Palun. Ja siis külaline ütles, et oi kui ilus, kollane on mu lemmik  värv ja siis ma ütlesi, et issand, et nagu täiesti nagu ma  üldse seda nagu ei oodanud, et üldse seda seda reaktsiooni  ei tahtnud, et aga noh, külaline oli järelikult arenenum kui  mina tol hetkel, et ikkagi, et ei olnud vastumeelsust  kollase kollase suhtes, mis, mis minul sel hetkel nagu oli,  et praegu nagu näha, siis. Siis mulle väga kollane meeldib ja, ja kõik muud värvid  ka ja. Ja neid kokku panna, et et noh, me elame,  elame sellises piirkonnas ja sellises kliimas,  kus meil on hästi palju pimedust ja halli ja,  ja pori, et minu arvates peaks just vastupidi olema,  et ei arvata, et need erksad värvid kuuluvad lõunamaade juurde,  kus on seda kirkust ja, ja värvi niikuinii,  et, et need erksad värvid võiksid ka tegelikult meil siin  Eestimaal olla, olla võib-olla rohkem nähtavad  ja kui vaadata noh Nii-öelda võõra pilguga või vaadata ringi  ja vaadata teisi inimesi, siis. Mul on tekkinud mulje, et väga paljud inimesed tegelikult  kardavad värve. Hästi palju minu inspiratsiooni tuleb, ma arvan. Igatsusest. Ja mingisugusest puudujäägist, mis, mis mul endal  siis sel hetkel Võib-olla on ja sellepärast ma ikkagi valin värvid  ka siis vastavalt sellele, mis siis minu natuke sellist,  võib-olla. Meil on hoolset iseloomu natuke toetavad  ja hoiavad mind vee peal, siis need Need hallid hallid kuud, mis meil, mis meil siin. Mis meil siin on ja teine koht, kus ma arvan enamus  kunstnikke saavad inspiratsiooni on ju, on ju,  eks ole, loodus, et ja minu puhul hästi meeles,  on mul minu vanaema ja vanaisa ojatalu aed,  nende mälestus on hästi nagu soe ja sügav minu sees,  et selline. Hästi nagu vanadest või vanaaegsetest lilledest. Poolmetsik aed ja kuidas siis tõeline selline kevade elevus  ja niisugune suveootusi, kui olid esimesed võililled  ja selline meelespeade väli, et, et ka justkui nagu umbrohud või,  või sellised mitte väga. Võib-olla hinnatud. Lilled. Aednike poolt, aga aga mis mulle hästi sümpatiseerivad,  et just niisugused nagu väiksed märkamatud,  aga noh, tohutult ilusad ja erilised oma oma värvide poolest  ja olen neid taimi ka oma töödesse toonud. Et ja kindlasti on see loodus ja nii metsik loodus kui  siis ka see inimese loodud aed suureks inspiratsiooniks  ka koos oma putukatega, mida ma ka väga armastan. Et. Et samamoodi, et nad on niisugused väiksed  ja märkamatud, aga kui neid nii-öelda lähedalt uurida,  siis noh, täiesti fantastilised, et et noh,  ongi kui öeldaksegi, et või vaadata kuskil,  et keegi on väga kummalised värvid kokku pannud,  siis. Siis looduses tõenäoliselt ei ole. Noh On kõik need kombinatsioonid. Ja hullupööra veel kümnekordselt nagu läbi tehtud,  et tegelikult ei ole ja selles mõttes on inimene ikkagi nagu  hale oma nagu püüdlustega jäljendada või  või kuidagi siis midagi loodusest võtta,  et me oleme ikkagi jah, nagu ainult köömes. Ja. Ma arvan, et mina ja kogu mu pere, kes me tegeleme  loominguga ja loome midagi siis selline mingi eesmärk ongi,  eks ole. Tekitada inimestes positiivseid tundeid,  häid mõtteid anda, anda lootust, tekitada rõõmu. Helgeid hetki. Aknaid võib-olla kuskile sellistesse ilusatesse maailmadesse,  mis, mis aitaksid siis jälle toime tulla  selle argipäevaga ja igapäevaraskustega,  aga kunst võib ka tekitada hoopis ka vastupidist reaktsiooni inimestes,  et isegi kui see taotlus on, on hea ja, ja eesmärk on  tekitada midagi positiivset, siis siis paraku ei saa me  kontrollida seda, kuidas, kuidas kunst või looming teiste  poolt vastu võetakse. Et, et vahel on see jah, see reaktsioon hoopis vastupidine. Noh, mis iseenesest ei ole halb, et ega,  ega siin ju paljud räägivadki, et tõeline kunstnik oledki  alles siis, kui sa saad oma esimesed sõimukirjad või,  või niisugused kurjad fännid, kellele, kellele on miskit pidi. Siis see teema või või ese või, või või mõte kuidagi vastukarva,  et ta, et ta tekitab nii ägeda reaktsiooni Mul endal isiklik kogemus on naise ja mehe seeriaga,  mida ma olen tegelikult teinud ka läbi aastate hästi pikalt,  juba tegelikult ülikooliajast olid mul need esimesed Esimesed naise ja mehega vaagnad ja, ja see on  nii kummaline, et kuigi see on Kreeka kunstis hästi tavaline,  see on akt üleüldse on kunstis väga-väga tavaline teema,  mida käsitletakse pidevalt. Ja siis miskipärast nüüd, kui ma olen need pannud taldrikute peale,  et siis siis on mõned inimesed väga niimoodi. Pahaseks saanud ja isegi täitsa agressiivselt kuidagi reageerinud,  et aga meie loogikad ongi nii erinevad, et ma ei ole isegi  ise isegi täpselt aru saanud, et mis see on,  mis, mis siis nagu ärritab, et. Ma võin lihtsalt oletada, aga, aga jah, kuna see loogika on  hoopis teine, siis, siis ma tegelikult ise ei mõista seda,  sest minu taotlus on ikkagi vastandid, mis  siis tasakaalustavad. Teineteist, et on naiselik, on mehelik, on must,  on valge, on ninon, jan. On öö on päev, et, et mina, jah, näen selles sarjas. Seda teemat, millele ma olen keskendunud,  et et isegi kui ma olen jah seda nii-öelda võib-olla veidi  provokatiivselt esitanud, siis see on ka selles mõttes taotluslik,  et oleks. Puust punaseks nii-öelda kõigile arusaadav,  et on vastandid, et me saame aru, et üks on naine ja,  ja teine on mees, et hästi sellises oma ürgses ürgses  ja algses olekus jah, ja erinevates nendes vormingutes,  kui ma olen korranud seda teemat mingis mõttes,  siis siin nagu on, kas mõnikord lisandunud midagi mõnikord? Võib-olla nagu. Noh, tehtud ruumi mõnele muule mõttele, aga et algselt oli  mul ka see taust hästi oluline sellel naise  ja mehe teemal, et see esimene näitus, mis mul,  mis mul sellel teemal oli Et vahel ma kukun nii kiiresti, et mul on tunne,  et ma lendan siis see tegelikult oligi natuke. Selles mõttes nagu võibolla kelmikalt lähenetud,  et et kui inimene näeb ainult seda Naist või meest seal siis tegelikult minu lugu oli kõik  selles taustas, et niisugust hästi väikest väikese mustriga  oli siis nii-öelda see võti seal, millest,  millest just siis see lugu räägib, et kas ta on siis. Kas ta on siis teravam lugu, kas ta on pehmem lugu,  kas ta on müstilisem lugu, kas ta on lihtsam lugu,  romantilisem lugu, et ehk et see taust oli  siis siis hoopis see nagu see päris lugu sellel taldrikul,  kus siis ees oli siis kas suurelt mehe või naise kuju,  et. Ja, ja siis ma jah, mängin selle teemaga aeg-ajalt jälle,  kui, kui see mulle nagu mõttesse tuleb. Ja. Muidugi kõik minu looming ei ole võib-olla sellise. Nii suure nagu mõttega või või süžeega, et,  et väga palju asju ma teen lihtsalt selleks,  et et oleks seda värvi, oleks seda rõõmu  ja helgust läbi siis värviliste nõude, et,  et neil ei ole sellist sellist sügavamõttelist tausta,  et ja kindlasti need asjad. No on võib-olla lihtsamini ühesemalt mõistetavad,  et need ei tekita selliseid. Selliseid suuri negatiivseid emotsioone,  et, et pigem ikkagi see tagasiside ja vastukaja on,  on kõik positiivne, et nii nagu ma olen tahtnudki seda teha. Ja. Ja kui tulla veel tagasi, siis nende teemade juurde,  mis siis võib-olla puudutavad inimesi mitte selliselt,  nagu ma olen soovinud, siis siis noh, ma ise tunnen,  et alati on ju vaba valik, et kunst ei ole üldse nagu kohustuslik,  et ei vaadata, ei seda endale koju soetada. Et et kui ei meeldi, siis käi mööda ja ära peatu  ja ja ei, pea, võib olla. Kui sellest aru ei saa, siis ei pea seda nii-öelda võib olla  viha või frustratsiooni alati nagu. Niimoodi nagu välja elama, et vähemalt kunstniku peal,  mina ma olen ikkagi niisuguse õrna hingega ka,  et, et eks mul ikkagi läheb teinekord hinge ka,  kui, kui keegi kommenteerib asja sellest otsast,  mida ma ei ole nagu planeerinud, aga samas ongi nii,  et kui sa juba selle asja teed ja lase ta lahti,  siis ta elabki oma elu, et seda ei saa kontrollida,  et. Et aga noh, suures valdavas enamuses on mul õnneks ikkagi Inimesed, kes siin käivad ja seda tööd hindavad,  on ikkagi. Pigem nagu oma inimesed, et kes. Kes ikkagi näevad seal seda? Seda nagu head energiat ja, ja hindavad seda. Ka sellisena, nagu see on välja kukkunud.
