Riigiteede teehoiukavas perioodiks 2024 kuni 2027 on öeldud,
et olukord, kus riigiteede hoiuks läheb lähematel aastatel
vaid üle poole vajalikust rahastusest võib see kaasa tuua
teede seisukorra halvenemise ja olukorra,
kus endise seisukorra taastamiseks on vaja veelgi rohkem raha.
Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salm ütleb,
et võrreldes selle aastaga on paaril järgmisel aastal näha
rahastamise osalist paranemist, aga tegelikult
ega sellest ka ei piisa. Me vaatame rahastusel lõikes siis teedevõrgu säilitamise vahend,
kuidas on, kas kiirem, aga samas selle võrra jällegi on
investeeringute poole pealt pigem vahendeid,
kas samas suurusjärgus või ka näiteks, kui 2027 aasta
riigieelarve strateegiat vaadata, siis päris suur kukkumine. Teedest rääkides peetakse tihti silmas suuremaid
linnadevahelisi töid.
Aga 4000 kilomeetrit ehk ligi veerand kogu riigi teede
pikkusest on kruusateed ja nende asfalteerimist lähemal ajal
loota ei ole. Jah, kruusateede tolmuvabaks ehitamise vahendeid järgnevaks
neljaks aastaks suuresti ette nähtud ei,
ei ole, et kruusateede seisukord küll Nende kruusateede remondina,
need vahendid on ette nähtud, et tagada olemasolev olukord,
aga jah, mustkatete alla viimist nendes eelarve vahendite
raames paratamatult tuleb valikuid teha,
et kui me vaatame, millised on teehoiu korraldamise põhimõtet,
sest me lähtumegi sellest, et säilitada kõigepealt
ja tagada siis teedel sõidetavuse ohutus
ja kui me vaatame näiteks riigiteede seisukord üldiselt,
siis see eesmärk on ennast väga hästi õigustanud,
kuna üldine riigiteede seisukord on aasta-aastalt paremaks läinud. Ehk et need valikud, mis väheste vahendite juures on tehtud
just fokusseerituna olemasoleva hoidmiseks mitte uute arendamiseks,
kui vahendeid on vähe, et see on ennast õigustanud. Sarmo ütleb, et hoolimata raha vähesusest on viimastel
aastatel suudetud teede olukorda isegi parandada aga see
võib muutuda. Kui täiendavaid vahendeid teehoidu ei tule,
siis tulevikuvaates võib täna saavutatud olukord pigem
halvemuse poole hakata liikuma.
