Uudisteagentuuride järgi on tegemist ikkagi väga tugeva purskega.
Tuld on näha Reykjavikis, mis on 42 kilomeetrit sellest kraatrist. Veel me räägi kraatrist, tegelikult avanes eile öösel kuni
neli kilomeetrit pikk lõhe maapinnale ja sealt hakkas
fontaanina laava välja purskama ja tõesti väga võimas purse on,
et sealsamas Regieneti piirkonnas on nüüd kolm purset natuke
ida poole kogedudes on nagu oluliselt võimsam laava voolab
põhja poole enamast siis mis on antud olukorras hea uudised,
klinda viigikalurid, et väikelinn, mis evakueeriti juba
novembris hetkel ei ole ohustatud, kuigi ta asub laenud mõne
kilomeetri kaugusel. See neli kilomeetrit pikk lõhe, et tema ei suuda Kauks
aktiivsena olla, hakkab kontsentreeruma aktiivsus.
Tõenäoliselt tekib üks suurem kraater või käputäis kraatreid
sellised lokaliseeritud kohad, kus laava edasi voolama hakkab. Ja mida see tähendab Islandlustena või no väga võimalik
stsenaarium on see, et seal voolab laava mitu nädalat,
võib-olla mõni. Kuuhetkele võimatu öelda, aga no kindlasti ta nagu paari
päevaga ei usu, et see tegevus läbi olla. Mõni aeg tagasi, kui Islandil oli väga suur vulkaanipurse
sisse panin seisma lennuliikluse Euroopas,
praegu küll Islandi välisminister ütleb,
et seda ohtu ei ole. Ja see on iseloomult väga teistmoodi purse kui see
kurikuulus öö aastal 2010, et praegu on tegu sellise asukohaga,
et meil näiteks mingit liustiku ja liustikujääd lähedal ei
ole see jahiad, laiukut liburskes jäine liustik
ja rohkem kui 1000 kraadi kuum laava kontaktis tekitasid
seda plahvatuslikku.
Praeguses olukorras ei ole seda nagu ohtu
ja samasse laava, mis voolab praegu on oma geoloogilised
iseloomud väga rahulik, voolab üpris kiiresti,
üpris kaugele, aga ei tekita sellist, nagu plahvatusohtu seab. Teises küljes on selline probleem, et seal vabanevad
mürgised gaasid eelkõige väävliühendid, millega peab olema
väga ettevaatlik.
Aga see on kohalik nähtus, see, nagu otseselt seda
lennuliiklust ei mõjuta.
Sellisest tuhakriisist ei ole vajadust praegu rääkida.
Õnneks.
