Kui viis aastat tagasi suleti sünnitusosakond Valga
ja Põlva haiglas, siis suurenes sündide arv Võru lähedal
asuvas Lõuna-Eesti haiglas tõustes isegi 2021. aastal üle 500,
kuid juba eelmisel aastal Kagu-Eesti ainukeses
sünnitusosakonnaga haiglas sündis 450 last
ja sellel aastal on sünnituste arv veel umbes 100 võrra langenud,
ütles Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agne Saart. 300 sünnitust võib-olla on tõesti see miinimumpiir,
millest me räägime, et kui alla selle on,
siis sünnitusosakonna pidamine nüüd haiglavaatest kindlasti
ei ole, ei ole kuidagi mõistlik ja seda turvalist sünnitust
abi tagada on väga keeruline. Arti sõnul tuleks selliseid otsuseid teha väga kaalutletult,
sest see mõjutab paljude kohalike inimeste jaoks ka teiste
raviteenuste kättesaadavust. Paraku naistearstid nendest piirkondadest,
siis kaovad ka ära kuskil sünnitusosakonda ei ole,
et see valved, valvetöö ja 24 tunnised valved on ikkagi need,
mis võimaldavad siis neid eriala spetsialiste siin
piirkonnas kinni hoida, et tihtipeale siis kaob ka naistearsti,
selline ambulatoorne teenuse vastuvõtt. Sünnitusabi teenust pakutakse 12. haiglas,
kuid neis kõigis on sündide arv viimastel aastatel vähenenud.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. Alla kolmesajased numbrid olid 22. aastal veel ka Järvamaal
Kuressaare haiglas, Viljandi haiglas ja Narva haigla,
nii et need on, need on sellised väikeste numbritega üldhaiglad,
kus tõesti need numbrite vähenemise trendid on nagu kõige
selgemalt nagu võtnud selle suuna alla ja alla 300 juba,
nii et et kindlasti on nende haiglate juhtkondade
ja kindlasti ka omanike oluline mõtlemise koht,
kuidas seda teenuste paketti niimoodi edasi kujundada,
et et siis Köik näebki nii, nii personaliressursikasutus kui
ka ütleme, haigla majanduslik hakkamasaamine oleks pikast
perspektiivist tagatud.
