Eestis on praegu umbes 900000 kana, nendest 70 protsenti
peetakse puuris.
Munatootja tava Foodsi juht Allan Topher ütleb,
et nii nagu kogu Euroopas, siis ka Eestis tahetakse
tegelikult tasapisi kanade puurispidamisest loobuda. Kui inimeste elatustaseme muutumist, selge see,
et mõeldakse järjest rohkem loomade lindude heaolule. Samas poes valivad üle pooled inimesed, munakarbi hinna järgi.
Kanapidamise viisile ei mõelda, seetõttu ei ole tootjatele
puuridest loobumine tasuv investeering. Seda ei osteta lõpux riiulitelt ära, et siin ka eesti teised tootjad,
kellel on võrre ja vabapidamismunad, ütlevadki,
et neil on vahel raskusi oma toodete mahamüümisele
ja on sunnitud tegema suuri allahindlusi,
miinusega, müüma. Topher lisab, et puurikanade 10 munaga munakarbi hind võib
poes olla soodsam vaid 20 kuni 40 senti. Kui siin nüüd jälgida viimase paari kuu jaekaupluste Minna võitlusi,
siis alates piimast nüüd lõpetades munadega,
siis siin iga nädal, keegi deklareerib jälle,
et ta müüb üks sent odavamalt muna.
Nii et selles mõttes tõesti see iga sent on arvel. Purikanadest loobumist on uurinud Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus.
Uuringu autor Kristiina Vain. Kogu investeeringute mahu poolest oleme meie oma uuringus
andnud väga üldise hinnangu, et see jääks vahemikku kuskil
27 kuni 31 miljonit eurot.
Eestis on hetkel neli tootjat, kes toodavad puuri mune
ja nendest üks linnu talu ongi siis juba avalikult teada andnud,
et nemad planeerivad nagunii juba puurikanade pidamisest loobuda.
2027.-ks aastaks. Tohver tõdeb veel, et pooled kanamunad tulevad Eestisse välismaalt. Mis siis sunnib meid kohalikke tootjaid hinda hoidma madalal,
et üldse saaks müüa ja seega pärsib meie võimalust ise investeerida? Imporditud munadest on see aasta 40 protsenti toodud Lätist,
ütleb regionaal ja põllumajandusministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre. Siin viimaste aastate kriisid on näidanud tegelikult seda,
et nendes kaupade vabaliikumises võivad tulla tõrked
ja seetõttu on tegelikult oluline, kui riigis endas on see
toiduvarustatuse tase suhteliselt kõrge,
et see näitab seda.
Meie toidujulgeolek on ta alati tegelikult me suudame ka
kriisiolukorras enda rahvaid toiduga ära varastada. Samas ei saa Läti suurtootjaid takistada Eestisse mune müümast.
See omakorda tähendab, et kui Eesti üksi nõuaks puurikanade
pidamise lõpetamist, kaotaks Eesti tootjad hinnakonkurentsis Lätile. Pigem on nagu see, et siis tuleks nagu kogu Euroopaga siis
üle minnes kas siis vabalt peetavate kanade peale
või sure kanade peale.
