Välikohus on erakorraline sõjaväeline kriminaalkohus
rahutuste mahasurumiseks sõjatandril, eriolukorras
või sõjaseisukorra ajal.
Vabadussõja ajal tegutsesid väli kohtus ka noores Eesti vabariigis.
Tartu Ülikooli arhiivinduse nooremteadur Toivo Kikkas ütleb,
et ametlikult pidi välikohus tegelema eeskätt väejooksuprobleemidega. Kui vaadata, et millega tegelikult tegeleti,
siis tegeleti ka poliitiliste vastastega,
ehk siis Enalastega, et nende siis õõnestustöö kannaks välja
sõjaväes ega ka ühiskonnas laiemalt, et just see riik
toimida saaks.
Samas küllaltki palju tegeleti ka tegelikult siis
tavakuritegevusega ehk siis kriminaalkuritegudega. Oma värskes artiklis uuris Kikas välikohtute tegevust just
sõjaväeteenistujate seisukohast.
Kuna Nõukogude Venemaa okupeeris rohkem kui kuuks ajaks
poole Eesti riigist, uuris Kikas võrdlevalt ka Vene ajutist
sõjakohust ehtšekad.
Selleks võttis ta ette nii välikohtute aluseks võetud
seadused kui ka mitusada mõlema vaenupoole kohtuotsust. Siis ma vaatasin kummaltki poolelt sadakond konkreetset juhtumit,
üksikisikud, seal on siis juba see näha,
kuidas tegelikkuses protsess toimiks ja sealt tuleb see
tohutu kaos välja, mis on iseloomulik sellele sõjaajale.
Sisenende amatööridest, kohtupidajate tööle. Välikohtus pidi kiire otsuse langetama kaadriohvitserid,
kuna viimased Eestis napis ja vähestel otsustajatel puudus
õigusteaduse taust, olid otsused mõnes kohas karmimad
ja teises leebemad.
Eesti väiksuse tõttu jätsid omavahel tuttavad inimesed mõnel
poolametliku kohtumenetluse tegemata.
Mida aeg edasi, seda rohkem õigusi tekkis ka kahtlusalusel
enda kaitsmiseks. Tegelikult see on täpselt risti vastupidi sellele,
mis oli ju olnud varem väli kohta mõtet tulla võrdlemisi kiiresti,
eks ole, kokku nelja õnniga või siis kahe ööpäevaga kus iganes.
Et siis langetada see otsus, eks ole, aga siin siis asjad venisid,
võib küsida, et kas ka näiteks tahtlikult,
kohati. Enamlaste džigaa tegutses seevastu kiiresti arreteerimine,
ülekuulamine ja otsus kanti siis ühe päeva jooksul.
Kui Eesti välikohus püüdis tunnistajate toel asjaolusid täpsustada,
siis Chica mõistis enamlaste vastaseid üldjuhul kiirelt surma. Välikohtutes mõisteti surma kui nüüd võtta kõige karmima
karistuse kokku vabadussõja jooksul kuni 300 isikut ka siis
džikistid suutsid ainuüksi natuke rohkem kui ühe kuuga.
Mis nad siis võimutsesid poolel Eesti alal oluliselt rohkem
inimesi surma saata, tsirka võib-olla 600.
