Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt oleks
Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt tehtav.
Seda eeldusel, et tuumajaam planeeritakse õigeaegselt,
tagatud on piisav rahastus ning poliitiline
ja rahva toetus.
Töörühma koordinaator Reelika Runnel ütles,
et isegi siis, kui kõik taastuvenergia lahendused on välja arendatud,
jääks tuumajaama jaoks Eesti Energia portfellis siiski veel ruumi. On väga palju käimas taastuvenergiaarendusi,
mis on vajalikud ja mida kindlasti ei tohiks pidurdada,
aga taastuvenergia puhul paratamatult ikkagi tekivad tootmislüngad,
kuna need energia tootmise viisid on sõltumata
ilmastikutingimustest ja et olemasolev nii-öelda
salvestustehnoloogia suudab neid lünkasid katta ainult väga
lühiajaliselt ja et tuumaenergia on nii-öelda baaskoormuse
katmiseks on siiski olemas väga suur potentsiaal. Ja kuna nii-öelda siis energiatarbimine erinevate sektorite
elektrifitseerimine tulemusel Eestis ikkagi kasvab,
et siis on vajadus uute tootmisvõimsuste järgi,
mis siis suudaks toota elektrienergiat puhast
elektrienergiat iga ilmaga igal ajahetkel. Seda, kuidas loodav tuumajaam mõjutaks elektri hinda,
töörühm ei osanud järeldada. Kui ma Eesti kontekstis räägime ikkagi ainus nendest
niinimetatud väikestest moodulreaktorite,
st et siis ei ole veel nii-öelda neid andmeid,
mille põhjal saaks täpselt öelda, et mis on
tuumaelektrijaamas toodetava elektri hind,
on, on tehtud analüüse, mis näitavad.
Ta oleks taastuvenergia lahendustega konkurentsivõimeline
ja võib-olla osadest taastuva tõrkeliikidest ka soodsam. Aga et täpselt seda elektri hinda hetkel prognoosida ei saa,
sest see sõltub lõppkokkuvõttes väga mitmetest teguritest,
millest kõige olulisem on ükstele tuumaelektrijaama
ehitushinna maksumust. Töörühm leidis, et tuumajaama ehitamiseks kuluks Eestis
üheksa kuni 11 aastat.
Kui valitsus ja riigikogu tõesti otsustavad,
et Eestile on tuumajaama vaja, siis tuleks järgmisena
alustada töörühma hinnangul Eestis õigusraamistiku ettevalmistamist,
pädevuste arendamist ning tuumaelektrijaama asukoha valikuprotsessi.
Tuumaenergia ohutuse reguleerimiseks tuleks aga luua uus riigiasutus,
kus töötaks jaama käitamisperioodil kokku umbes 80 inimest. Lisaks olemasolevatele 18-le keskkonnaamet kliima-
ja kiirgusosakonna töötajatele tuleks sinna juurde palgata
üle 60 uue töötaja sealhulgas paarkümmend
tuumaenergiavaldkonna spetsialisti, kellest osad tuleksid
vähemalt esimestel aastatel välismaalt.
Riigieelarvelised kulud oleksid alates tuumaprogrammi
rakendamisest kuni tuumaelektrijaamas elektri tootmise alguseni.
Selle üheksa kuni 11 aastase perioodi peale kokku 73
miljonit eurot.
