Tere hommikust. Kui minult hiljuti küsiti, kas ma tean, mis jook on mõdu  siis ma arvasin teadvat küll. Ma arvasin, et tegemist on sellise kaljalaadse joogiga aga  päriselt see nii ikka ei ole. Tänases saates me läheme mõdukotta ja tutvume  selle joogi hingeeluga. Ja me läheme küll, aga jõuluvana preedikule,  sest mis oleks üks maahommik ilma jõuluvanata. Head vaatamist. Ja. Ja. Mõduteost üks väga suur osa ja väga väga tähtis osa on see,  et puhtus, ks hoitud koristamine ja puhastamine on. 70 protsenti ajast. Siis on ootamine ja siis on see mõdu nautimine  ka pärast mõdu on. Iidne iidne meejook oleks võib-olla kõige täpsem öelda et  mõdu on selline jook, mis. Mis on väga kaua inimestega koos olnud? Ja väidetavalt on see ka kõige vanem kääritatud alkohoolne jook,  mida maailmas on tehtud isegi enne veini õlut  ja mis teeb siis mõdu erilisemaks nende veinide õllede  ka võrdluses on see, et mõdu tehakse meest Eestis vähemalt  teatakse mõdu, kui mee õlut aetakse see kogu aeg segamini ja,  ja meie nagu see eesmärk on tutvustada siis kombinatsiooni  neist kolmest, ehk siis, et mõdul oleks oma definitsioon  ja et mõdu oleks midagi, mis oleks siis nii-öelda Eestile  Eestile omane või oleks siin konkreetselt meie meie  piirkonna meest tehtud eraldijook, ehk siis keegi teine  maailmas sellist meie teada ei tee. Ja. Karoliina nöösgeri mõdukoda asub Roosna Allikas. Ja Roosna Elikule tõi meid tegelikult perena juba  aastakümneid tagasi see, et minu vanaisa on siit pärit Ta  kui ta noor oli, siis oli siinsamas mõisa kõrval kasvas siin üles,  käisin põhikoolis ja siis pärast seda kolis Tallinnasse,  aga 30 aastat tagasi kolis siis tagasi uuesti siia  ja siis sellega, kui me hakkasime mõtlema,  kuhu enda mõdukoda teha. Meil esiteks tuli kohe see seos, et see mõis siin see  Roosnaliku mõis, selle ilusa ajalooga, minu vanaisa on  ka isegi siin mõisas mõned kuud elanud, et see oli üks seos  ja teine, me hakkasime mõtlema, et Roosna -Allikult saab  alguse Pärnu jõgi ja juba see ka, et siin on puhtad allikad,  et see oleks super. Vesi on mudu juures väga oluline. No täpselt, et iga mõdu koostisosad mõjutab mõdu tohutult  palju ja see, et roosnallikul on tõesti need värske,  puhta külma veega allikad meile tundus super hea võimalus  just seda siin ära kasutada. Kas mõdul ja sellel mõisal on ka mingi seos? Tead, selles mõttes on, et Roosna, Alliku ise sai oma nime  ka sellest, et siin elasid kunagi Rosanid  ja siis pärast seda tulid siia Stakelbergi  ja Stakelbergid, on katsetanud mitmeid erinevaid mõdu retsepte. Me ise proovisime ka ühte neist järele teha  ja tegelikult väga maitsev tuli, me jagas me seda  ka mitmetele juba proovida, nii et me loodame,  et me saame ise ka neid vanu traditsioonilisi retsepte taaselustada. Sest noh, tõesti, Eestis on mõdu ajalugu  ka väga pikk, lihtsalt seda ei teata nii hästi. Ehk et kui mina olen arvanud, et mõdu on nagu kalja sarnane jook,  siis ma olen nagu täiesti eksinud. Me oleme andnud, andnud proovida inimestele oma mõdu  ja siis on tulnud ütlema meile, et oh kui hea mitte  alkohoolne jook, kuigi selles joogis on sees näiteks 13  protsenti alkoholi, et et see on niisugune. Inimeste peades on hästi palju siis kinnistunud see,  et mida nad mõdunad näevad või mida nad sellele on  siis tõlgendanud. Ja meil on lihtsalt olnud pikalt-pikalt on turul olnud  selline selline lihtsalt mõdude puudus või erinevate  valikute puudus mõdudel. Ja seetõttu, nagu see vana arusaam on jäänud väga pikaks  ajaks pikaks ajaks siia süüvinud, et mis see,  mis see siis mõdu olla võiks. Mitu erinevat maitset siis suudate teha,  või teete? Me oleme testinud umbes, ma arvan, mingisugune 40 retsepti läbi,  et mis asjad toimivad. Ja siis oleme neid parimad pala oleme turule lasknud  või turule toonud. Enne siis praeguse mõõdukoja siis tekkimist teiste juures  teiste juures tootes. Seda nimetatakse siis lepinguliseks pruulimiseks. Ja, ja turule on meil tulnud erinevaid, praegu vist neli  või viis. Ja need, mis me turule oleme toonud, esindavad  siis seda varieeruvust selles et, et milline mõdu saab olla ülimagus,  mesine jook versus versus hästi kuiv näiteks mulliga  niisugune šampalaadne jook, ehk siis nagu kogu see varieeruvus,  ehk siis meil on olnud noh, meie taust on õlletootmises  olnud aastast 2015, see mõdu tuli nagu orgaaniliselt sinna järgi. Ja tooraine on teil eestimaine? Ehk siis rääkides me või sellest vabandust,  mõdu toorainest siis meil on lihtne jook,  mesi, vesipärm kokku panna, lisada mingisuguseid lisandeid,  näiteks vürtsitai marjad. Siis saame gi nagu mõdu mõdu juba tegema hakata. Kuulge, aga jõuludeni on ju tegelikult ainult nädal,  kas mina jõuan oma mõdu valmis teha? Aga valmis ei saa ja. No ma ei soovitaks seda juua nädala aja pärast,  aga ütleme niimoodi, et me saame selle käärima panna,  järgmiseks jõuluks on siis kindlasti isegi väga. Veel parem ja, ja et mida kauem, seda parem,  nii, mis vaja on. Nii kõigepealt me peame. Tünni puhtaks tegema. Kohe tahad kõik meie sisse panna. Aga kõigepealt teeme niimoodi, et siin on. Siin on vaja see Selle pesuainega tünn puhtaks võõrduseinad. Palun. Siis veelkord, et puhtus nagu sa ütlesid 70 midagi protsenti,  see on kõige olulisem koguaeg puhastad, teine osa puhtuse,  st on siis sellega. Ja siis. Ootad natuke ja hakkad skoopima, sellega mett ma sisse assisteerida,  natuke võin sulle anda ka? Nii mitu liitrit, see on? Ja palju siia mett peab panema. Tavaliselt see kõige lihtsam loogika on,  et 25 protsenti mett ja, ja siis 75 protsenti vett. Kuna see on kaheksa liitrit ja siin on umbes kaks pool kilo mett,  siis tuleb kangem, lihtsalt. Paljudes retseptides on nagu see kaks ühele ka. Vot, ma olin matemaatika tunni ajal haige,  ega ma hea, et te siin olete. Ei oskaks panna. Sellest konkreetsest. Panen ära ja. Ja praegu on veel talvine aeg. Õige mesi ikkagi suhkrustub. Aga? Aga samal ajal on ta mitte kivikõva ja. Ja see on kõige õigem mesi, et sa tead, et see on eestimaine,  see on. Nii palju, kui me oskame kontrollida seda  või nii palju, kui me teame, siis see on. See on täitsa täitsa õige mesi. Mis sa arvad, mitu mesilast on Tegelenud selle meie poti täitmisega. Hea küsimus. Ma olin ka botaanikatunni ajal haige. Ma olin, ma olin põdura tervisega kooliajal. 50 kilo on 50000 grammi 50000 mesilast ehk  siis üks mesilane, üks gramm. Oluline faktor. Kunagi, kui mõdu tehti Kunagi, kui üks tapuha, mis jooke tehti näiteks  ka õlut, siis õlu tänapäeval on ka, et keedetakse läbi. Mõdu keedeti ka läbi. Mis aga meega juhtub, kui see läbi keedetakse? Siis ta kaotab oma aroome oma tervist, vad mõjud,  see juhtub juba umbes 40 kraadi juures. Ja seetõttu meie Kuna meil on tänapäeval kasutada piisavalt head  puhastamistehnikat siis me oma mõdu Ei keeda läbi. Ma olen kuulnud küll, et et teie sisse, ära pane kohe mett,  kui. Asju nii me paneme siis mesi on olemas, vesi läheb  ka ja pärm. Ja pärm ja see on. Praeguseks kõik. Aga olgu, me paneme selle käärima ja kui ma mingil hetkel  näiteks ma tahaksin mustikamaitselist mõdu,  kuidas ma siis käituma pean? Eks neid lähenemisi on erinevad, et mis hetkel,  mida lisada. Meie oleme üldiselt. Selle esimese käärimise lasknud nagu lõpuni minna. Ehk siis. Kristjan, mida, millal sina soovitaks mustikaid lisada? Kasikas ongi siis, kui on täpselt see esimene käärimine on  nulli ära läinud. Aga erinevatel lisanditel on erinev lisamisaeg. Jah, ja kui kaua nad on mõdu sees käsitöö,  puhas käsitöö. Saab ilusti järgmine asi, no lükkame selle korraks natuke  siiapoole ja teeme siis selle teise toreda asja,  et paneme siia nüüd vesi, maitse. Ja maitseka imeline. Teeme siis sellise asja, et paneme. Pärmi kodustes tingimustes on ka võimalik seda ikkagi teha,  eks see näide, mis me praegu teeme, ongi sisuliselt koduse  näide ja et kuskile kinnisesse tünni jääb ta  siis käärima ja jah, et see on viis grammi pärmi. Veini pärm. Saab teha õlle pärmiga, saab teha isegi leivapärmi ga  ja kõik see asju on proovitud. Paneme siia veel selle vee veehulga juurde. Sellesama samaga segada, t ja oluline on nüüd see,  et siia rohkem vett ei panegi. Siia läheb siis see pärmilahus ka peale ja see jääb nüüd seisma,  kui kaua? No see esmane käe Sellises koguses toimub umbes 10 14 päeva,  no maitseme siis ka. Kuulaasi ja siin on meil üks, üks mõdu. See ebaküdoonia ga tehtud mõdu, mis on, see on  siis kerge mulliga ja, ja 13,3 protsenti mõdu saab  siis olla ilma mullita natukese mulliga ja paljumulliga saab  olla kuiv poolmagus või poolkuiv ja, ja siis  ka magus. Aga enne küsisid, et kuidas üks mõdu maitsta võib,  siis see päris autentne ei ole, selles mõttes,  et ebaküdoonia on ka sees aga meie hinnangul see annab  juurde nagu sellise. Sellise hea hea meki sellele ehk siis nagu kui me oleme nagu  oma õllesid ka teinud kogu aeg, siis, siis need on olnud  alati mingisuguse kiiksuga nagu kuusevõrsed  või midagi sellist. Maitseb. Mulle tõesti maitseb, aga et mõdu ikkagi jõululauale ju  sobib väga hästi. Aga selline konkreetne sobib väga hästi ja see sõltub nagu millega,  millega seda pearida, et me oleme teinud selliseid nagu? Eksperimente ja üritusi ka, et millise toiduga,  kuidas sobitada neid üks teine mõdu, mis meil on väga magus,  et see on nagu siis selline, mis. Sobib ka desserdi juurde ja see on siis vaarika mõdu. Mõju on üldiselt selline mõdu, mis mõdu võõrale inimesele  noh esimese esimese kokkupuutena nagu kõige kõige meeldivam Ikka dessertesse. Ja ja siis. Väga vaarikane, et siin on ikka tõe ga vaarikane,  vaarikat on siia korralikult lisatud. See see on ka see muidu, mille kohta on ühesõnaga arvatud,  et see on alkoholivaba jook. Ja just, just jah, tõsi. See on jah, tegelikult 12 protsendiline jook Kuulge, aga aitäh ja siis ilusat seda jõuluootus aega. Edu on jõulujook, see on küll jõulujook. Au. Ja et me peame saama alla sinna tatte sisse panna,  ilusti aitäh, et. Ikka oleks kaugele kuulda ka. No jõuad või Martin? Okei ja ma olen ka. Annab turne. Ree peal on see tekk ka vaja. Priit aga kust see niisugune väga eriline jõuluvana masin No sai alguse aastatel siin käia küll traktoriga  ja ja võetud selliseid sadulautosid, aga et lastele rohkem  rõõmu pakkuda, siis hakkasin otsima sellist väljapaistvat. Aparaati ja kuna ma ise olen Hästi selline skaanja huviline siis sai ka välja välja  otsitud juba selline vana skaanja, lihtne leida pole neid,  et neid on tänapäeval ikka väga väheks jäänud. Hakkasime teda ehtima ja iga aasta oleme natuke juurde tuuninud,  nii et eelmine aasta tegime selle jõuluvana reidikuid siia ette. Et oleks nagu aru saada, kes ikka ringi sõidab. Ja. Ülevaatusel on läinud, see masin peab ülevaatusega läbima,  aga jõuluvanale vist allahindlust ei? Ei selles suhtes ega jah, et ei ole ka kombeks sellele  ülevaatele kommipaki anda, et selles suhtes on läinud niimoodi,  et me ikkagi oleme pidanud puhtalt läbi saama  ja ma olen turvalisuse kaalutlusel ikkagi see aasta,  käisime ka, olime auto, oli kaks nädalat meil kaanias sees  Rakveres ja ja vaadati kõik asjad üle. Miks omal ajal see jõuluvana Preedik üldse sündis? Noh, sellega on vist selline lugu, et, Et sellel Priidul on olnud selline Kogu mu läbi ja mu elu on kuidagi lastega olnud selline  hästi positiivne läbisaamine ja. Ja seal mäletan, kui ma olin mingi 16 17  siis mul. Kõik soovitasid ainult ühte, et õpi lasteaiakasvatajaks,  aga seda ei juhtunud ja sai hoopis traktorist,  et et aga õnneks. Õnneks siis nüüd vanemas eas on tekkinud see võimalus ennast  ikkagi lastele panustada ja seda enda aega  ja tegevust, et. Ja seda projekti saab ikka vist siis ka ainult teha,  kui sul on toredad sõbrad ja on niisugune hea kogukond  ja maal enamasti see kogukond toimibki ju ikkagi väga hästi. Jah, ma, ma võin siin tuua ühe sellise väga toreda näite,  et me eelmine aasta käisime Tallinnas ühe pere juures,  kes siis vajas kiiresti jõuluvana, kuna isa oli isa,  oli haige ja ja oli nagu selline viimane aeg seda jõulurõõmu  pakkuda ja sain selles projektis kaasa lüüa. Ja kui me sealt ära tulime, siis me läksime nagu Tallinna  linna vahele, et, et lähme siis jagame Tallinna linna vahel  ka neid pakke, et seal on ka lapsed ju soovivad,  aga, aga see maaelu on kuidagi hoopis teise kultuuri  või sellise olemusega, et, et siin ükskõik,  mis auto ma kinni peatan, ükskõik, mis lapse ma kuskilt näen,  et ma lähen talle jõulukinki viima, siis  siis Tallinnas enamus inimesed jooksid minust eemal,  et et kes sa, kes sa siin oled, et miks sa. Et mis sa, miks sa võid nagu taga ajad on ju,  et et võib olla. Ma arvan, et siin maal ongi seda sellist südamlikkust  või natukene rohkem inimestes, et nad on,  on kogukonna, see hing on nagu kõigil Mis? Toas otsib sõpruskond välja töörõivad, et hakata maiustusi pakkima. Toetajate abiga ostetud kommid lähevad lastele,  keda jõuluvana preedik ringi sõites kohtab. Just see teebki jõuluvana preediku eriliseks,  et teda ei saa raha eest koju tellida. Preedik otsustab ise, kuhu ta sõidab ja kellele kingituse. Tänavu plaanib preedik üle vaadata ka hulga külaplatse. Tema meeskond lihtsalt tahab lastele jõulurõõmu tuua. Meil on jah, hästi palju toredaid abilisi,  kes tulevad alati hea meelega appi ja iga aasta tuleb uusi,  kes ise avaldavad soovi, et et just ükspäev oli üks naine küsis,  et et kas ma saan ka see aasta tulla pakkima. Tõesti oma küla inimene. Aga mitmendat aastat? Pakkimise töö siis enne jõulu ettevõtta tuleb pommipakkimine,  meil on nüüd kolmandat aastat. Jah, seekord on kolmas kord, algul me ostsime lihtsalt valmispakid. Aga. Nüüd me jah, pakime, sest preedik arvas,  et tal võiks ikkagi oma pakk olla. Ja see nüüd on meil see aasta, on meil uus uus kujundus,  kaks aastat oli, meil oli meil niisugune heledam heledamate  toonidega ja teise pildiga, aga see aasta on täiesti uus pakk. Kas siis kõik nädalavahetused enne jõule. Ehk siis need advendiaja pühapäevad ja laupäevad lähevadki  selle peale, et kingitusi ja komme pakkida pakkimine on meil  olnud tavaliselt üks nädalalõpupäev, laupäev,  kus inimestel on puhkepäev ja nad tulevad siia,  alustame hommikupoole kuskil 10 aeg ja no kuskil kaheni,  neid on hästi palju. Siin see tuba on täis rahvast. Ja ja siis siis pärast muidugi istume ja mõnuleme  ja kui palju neid pakke tänava valmis tuleb jõuda. See aasta teeme, on plaan teha 1500 pakki. Tuba on töö tegijaid täis, mis siin selle laua taga  siis toimub? No siin me siis täidame laste erisoove, kus jõuluvana idi  projektil on iga aasta olemas selline kaks lemmikperekonda,  keda siis jõuluvana välja valib ja sellest Siis tingituna on nende peredel võimalus preedikule saata kiri,  et mis siis nende kingikotid peaks sisaldama  ja siin on vaikselt jõudnud juba esimesed soovid laua peale,  siin me need siis vaikselt pakime, et. Et oleks see tõeline emotsioon lastel olemas  ja selline auto peatamine ongi just selline hästi emotsionaalne,  et nad kunagi ei oota seda, see tuleb kuskilt nurga tagant. Järsku kargab välja jõuluvana, kes siis toob kommipaki  või siis mingi kingi, et seal. Olen. Ütleme siin kaks, kolm aastat tagasi sai nagu seda suuremalt  tegema hakatud, siis olen ikka näinud väga palju neid töinavaid. Vanavanemaid seal seal autoroolis, et et eks see on üllatus kõigile. Aga see liigutab ju ilmselt jõuluvana ennast ka. No eks see jõuluvana seda sellepärast teebki. Kui teie, Priit olite väike, siis kas teil olid jõulud  või olid näärid ja millised need olid? No Priidul olid ikka näärid ja seal oligi aeg selline,  et ega kuna minu vanemad töötasid kolhoosis  ega siis sel ajal oligi lapsele. Ette nähtud üks kommikarp ehk kommikott,  mis sa siis said sealt jõuluvana käest ja me olime kõik  selle üle nii õnnelikud, sest sel ajal ju teadupärast kommi  olnud saada niimoodi, et ja seda enam veel šokolaadikommi,  kui seda juhtus sees olema, siis, siis oli see puhas rõõm ja,  ja samamoodi ka kinkidega on ju, et ega,  ega seda ei olnud, et vanaema tuli ja vanaisa tuli veel oma kinkidega,  et ikkagi oli üks king pere pere pere poolt lapsele mõeldud  ja see andis ka selle nääri emotsiooni kätte. Aitäh. Jõuluvana preediku päkapikkudele annab hea pühade tunde see,  et tehakse üheskoos midagi toredat. Pärast pakkimistööd saab korraks aja maha võtta  ja oma tehtud jõulumajust proovida. Priidul aga tuleb preedik üles leida, sest kui masin  sõiduvalmis ja kommid pakitud, tahaks juba teele minna. Nii võtsid kõik asjad ka, sest eks ole. Hinge kinkega jagutume. Mine sa tea, me võime siin näha. Juba varajases jõuluajas palju palju lapsi. Ära aita. Jõuluvana ka seal üleval külm ei ole. Noh, täna on meil selline tõeline talveilm,  et täna võib isegi natuke hakata. Aga küll me varsti saame tee peal sooja,  sest et me saame ju üles-alla ronida, sest lapsed,  lapsed ootavad kindlasti meid kuskil tee peal. Siis saame jälle sooja ja siis natuke aega külmetame ja. See käib asja juurde. Väga vähesed saavad sellist sõitu kogeda,  mis tunne on jõuluvana olla? Tunne. Mul oli sellel nädalal juhus. Mu käest küsiti, et, Kas jõuluvana on olemas? Ma ütlesin, et aga te näete, jõuluvana on meil iga inimese südames. Vaata, see on lund maha tulnud. See on päris talve võlu maa siin kohe. Oi, tere, lapsed, tere. Kus te nüüd siis lähete? Vanaema vanaisa juurde või. Mis te teete seal vanaisa vanaema juures? Jõuludeks külla? Muidugi. Sa oled ikka suureks kasvanud. Olid pisike poiss. Mäletan küll sind. Pisarid, Georg Robin nimi, sul, liha. Tere patsu tee na. Tulid tuuled tulid, tuisud jänes ostis uued uisud,  sõitis päev, sõitis kaks, vaatas peeglisse,  hiika paks. Seda sa tead ja kuidas su puuris läheb. Hästi, läheb. Sporti teed? Sporti teed kergejõustikut ja jalgpalli nublu. Nii. Tule siia, vaata kui tubli poiss, salm peas ilusti ja. Näe, palun, Georg Robin, ole ikka sama tubli edasi  ja et saaks tugev sportlane, olge tublid. Järgmine aasta näeme jälle. Aitäh. 10 aastat tagasi ilmus Katrin Lukel üks väga põnev raamat  nimega korilase aastaring ja kui muidu me mõtleme  ravimtaimede korjamisest kui suvisest tegevusest,  siis just see raamat annab juhtlõnga, kuidas teha seda aastaringselt. Lähme vaatame, kuidas Katrin siin Karepa ravimtaimeaias  siis ka talvel elab. Tere, Katrin. Tulime sulle külla vaatama, kuidas siis,  kuidas siis see korilase aastaring tegelikult käib. Ta. Nii kevadest talveni, aga mis me täna teha saaksime,  mida siit loodusest leida oleks? Läbi on kuuseokaid männipungi, kevadel nad muutuvad kasvuks  aga praegu on nad vaigused ja pisikesed,  hästi vaigused. Siis nendest saab teha salvi, saab inhalatsiooni teha,  siis neid männipungi võib ka köhateesse jahvatada,  aga hästi vähe, sest nad on väga vaigused. Sookailu saab metsast pohlalehti, leesikalehti. Islandi sambliku köha jaoks Kuusevõrsed on ju tegelikult kevadine kraam,  aga praegu sa viib meid ikkagi täitsa talvisele. Kuuseoksi saab talv läbi korjata ja talvistes okastes ongi rohkem. Toimeaineid on eeterlikke õlisid, rohkem on C-vitamiini  rohkem klorofilirohkem aga sellisest kuuseokast saab teha  siis noh, meie me jahvatame, ta kuivatame ära,  jahvatame peeneks ja paneme metsamaitse soola sisse. Aga tegelikult me lõikame ka neid tippudest,  plenderame veega ära ja saab niisuguse rohelise joogi. Ja korjamine on hästi lihtne. Mina võtan neid käpakesi. Sellised. Käpad ja, ja hea on, kui sul on käärid, millega naksata,  kuivavad nad siis toatemperatuuril ja siukesed väiksed  käpakesed ja neid võib siis terve aasta läbi korjata  ja kasutada võib koos, siis noh, vartega et lihtsalt ainult  niimoodi natukene pooleks lõigata. Metsamaitse ürdisool käib nagu ahjuprae maitsestamiseks,  aga võib ka šnitsleid ja muid lihatoite ja mina segan ta  koos rukkijahuga ära ja paneerin selle liha pehmeks taotud  liha seal. Temaga ära ja siis läheb õli sisse ja. Kõlab maitsvalt ja männipungasid. Sarjame siis jah, oi ja sa seda ja mina siis lõik. Võetakse siis niimoodi. Külje okstelt, meie teeme nendest köha ja ninasalve,  ninasalv on siis nohu, köha, salv on külmetussalv tegelikult  meil nime poolest aga määritakse siis rinna peale  ja lisaks võib panna sinna hauduma veel tüümiani. Või salveid? Või kes teevad liigeste salvi, näiteks soopihla juurega,  ka sinna võib neid juurde panna, aga mis su  selle salvi põhjaks on? Meie teeme viinamarjaseemne õli baasil, aga tehakse  ka kookosrasvaga ja searasvaga. Noh, teed võib teha, aga sinna tee klaasi kohta pannakse üks  või kaks punga, ainult on intensiivne. Männikasvud ei ole nii vaigused, et noh,  et männikasvusid võib lusikatäie panna peenestatud  männikasvusid aga tema on üks-kaks-kolm punga,  oleneb sellest punga suurusest. Ja siis auru teha, et noh, et kui on kange köha  ja nohu, eks ole. Et siis käed topsi täis, peaaegu valada üle keeva veega  ja seda auru sisse hingata. Ja hea on, kui nad on kausi sees. Katad rätikuga ära selle, lähed sinna rätiku alla,  nii nagu vanasti tehti. Ja see noh, mõjub nagu tervele näole. Ja siis peale seda võid veel salvi peale määrida. Hästi kodune spaa. Mitu aastat sa siin karekal tegutsenud oled? Noh, ravimtaimeaed on kuskil paarkümmend aastat,  et enne me korjasime metsast ja müüsime lihtsalt apteekidesse. Aga kollektsioon aega aeda hakkasin rajama kuskil  paarkümmend aastat tagasi. Aga kuidas sina oma tee ravimtaimede kasvatamise korjamise  ja nüüd siis ka müügi juurde üldse leid? Otsid no. Korjamine ja see huvi tekkis sellest, et mul olid endal  tervisehädad ja ma ei saanud nendest noh,  nendele abi, et ma olin radikuliidiga, olin noorena hästi  hädas ja ja sellest ma sain näiteks soopihlast,  sain abi ja varemerohust, et soopihla jõin  ja varemerohuga määrisin ja sellest tekkis see huvi. Alguses käisime, müüsime appi apteeki, siis hakkasime  laatadel käima ja kuna inimesed küsisid,  et minuke see taim välja näeb ja minuke teine taim välja näeb. Ja siis mul sai siiber sellest, et Ma vedasin kogu aeg neid  taimi kaasa, et näidata inimestele minuken,  pajulill või minuka mailane, eks ole, harilik mailane. Ja siis lõpuks Otsustasin, et ma teen siia Karepale aia,  kus nad kõik olemas on ja tulge siis ja vaadake Millest me alust? Nendest võib siis teha ürdi soola, mida varem nad on  siis korjata, seda parem nad tahavad, kuivata  toatemperatuuril üsna tükk aega. Neid siia kuivatisse ei pane. Mina ei ole ise pannud, aga ma arvan, et kahe 30 kraadi  juures võib-olla proovida võib. Ja siis võib nad vaikselt niimoodi ära rapistada kausi kohal,  et sinna tuleb lisada siis punet ja midagi hapukat,  et meie oleme alati pihlaka lisanud. Aga tänavu aasta pihlakaid ei ole. Täna teeme astelpaju marja jahuga, selleks me peame võtma  siis köögikombaini ja need okad kõigepealt ära jahvatan,  et pune on mul juba ennem ära sõelutud. Aga kuuseokast. Ei ole. Nii nüüd tuleb lasta tal maha. Rahuneda järgmiseks me paneme siis kolm komponenti  segamisnõu sisse ja noh, taimed me panemegi enam-vähem  võrdsetes kogustes nii kuusk läheb esimeseks ja. Ja noh, nüüd võib juba nuusutada, ta on siin selline  niisuguse hea, mõnusa, tugeva kuuselõhnaga,  tõesti tekitab kohe sellise hea jõulutunde see kuuseokal  siis umbes sama palju läheb punet ja astelaju marjajahu. Kui sul on umbes liiter taimi siis valadki liitri soola peale. Ja nüüd siis kurgu peale. Tundub, et on ilusti segi läinud, näeb täitsa sellise  maitsesoola moodi välja küll. Nii, kas ma tõstan need siia ja võib lusikaga tõsta,  aga vaata, mis on veel parem kui töötubades,  siis saab nendega panna ja ongi kohe sellised mõnusad  kinkimiseks valmis? Jah, purgid siis võib ise meisterdada mõne toreda sildi peale. Ja ongi teil olemas. Ja mõnele, kes siis on natukene väiksem küpsetaja võib teha  kingituseks ühe jõulutee mis on head jõulutee komponendid. Noh, kõik sellised taimed, kellel on eeterliku õlisid,  head maitset, ilusat värvi ja et nad siis kokku sobiksid. Et meie oleme oma jõulud eesse pannud piparmünti,  musta sõstart, vaarika lehti võib panna,  kellele meeldib, võib basiilikut panna kõik õunad,  marjad, mis te olete suutnud ära korjata  ja kuivatada, kõik käivad sinna sisse, kellel ei ole oma kuivatatud,  siis võib osta aastal pajujahu või siis hiviskust,  mida meil kaubanduses müüakse, kõike selle ühtlustab  siis need maitsevürtsid, mis me siia lisame. Et inimesed kasutavad erinevaid, et minul on niisugune klassika,  et nelk ja kaneel ja ingver. Et siis ta on selline soojendav ja nendel on  ka viirusevastane mõju kõikidel nendel vürtsidel  ja millest me alustame? No panemegi nad kõik järgemööda. Nii, ma võtan piparmündi ja valame lihtsalt kokku. Siiski puitsamarjapurk, anna mulle sealt poolt. Karjad. Nii kas õunu läheb ka õunu läheb ka? Ta on selle kibuvitsamarjadel on siis seemned siit eraldatud? Unet läks ka päris unetaks ja õunu paneme  siis silma järgi. Aitab natuke võib veel? Jah, nii, nüüd vist siis ja siis segame kokku,  näeb tõeliselt ilus välja ja ta jääbki niisugune,  noh, need õunatükid on niisugused heledad  ja nüüd, kus ta on enam-vähem segamini, siis segame omavahel ära,  vürtsid selle kausi sisse lähebki umbes lusika täis igat  ühte ja siis saputad siia sisse ja saputan sisse  ja segan ära veel kaneeli ma vist panen veel natuke juurde rusikatäie. Paneeliga on jah, ei tasu jõulude ajal koonerdada  ja muidugi pakkida võib teda ilusa purgi sisse,  kui kinkima lähete või siis ostate kuskilt pakendikeskusest,  näiteks sellise ilusa paki paneb igi ta siia koti sisse. Ja on olemas jõulutee. Aga kui panna ta lihtsalt purki, siis ta  ka purgis väga ilus, nii et. Sobib kinkida küll. Et iga kingisaaja on sellise tee üle väga-väga õnnelik,  ma ise ka oleks. Igal aastal erutab inimesi üks ja sama küsimus,  eriti jõulude ajal. Mis on igavesti rohelise jõulupuu saladus. Kõige rohelisem ja kõige parem jõulupuu on muidugi kunstijõulupuu,  see on igavesti roheline, kui ta just ei ole kuldne. Aga kui ma lähen nüüd ostma poest päris puud  või siis metsast otsima puud, mida ma siis peaks valima,  kas ma võtan kuuse, kas ma võtan nulu või ma võtan midagi  hoopis kolmandat kõige õigem või noh, meie jaoks kõige  klassikalisem on muidugi see harilik tavaline kuusepuu temal  on see õige kuuselõhn ja temal on need toredasti maha  kukkuvad okkad, mida te saate veel lõpuks  ka jaanipäeva ajal kuskilt voodri voodri vahelt korjata ja,  ja madratsi alt leida. Minu meelest on sellel oma väike võlu. Tänapäeval müüakse poodides aga ka juba nulge  või kuusemüügi platsidel, mis on siis kuuse  ja nulu vahe? Kuuse ja nulu vahe on eelkõige muidugi käbides. Niimoodi neid süstemaatiliselt eristatakse,  aga nulukäbisid me sageli ei näe. Ja kui te vaatate looduses, et kas see on kuusk  või nulg siis käbide järgi on kõige lihtsam vahet. Kuusekäbid ripuvad, nulukäbid on alati püsti nagu küünlad  ja teine vahe on see, et käpid kukuvad tervena alla. Nulukäbid pudisevad aga puu otsas laiali  ning nulukäbisid nulu all, kunagi ei näe. Kuusepuuna või jõulupuuna on aga nulg natuke parem lahendus. Tal ei ole küll sellist mõnusat kuuselõhna kuid tema okad  püsivad väga hästi paigal. Ja seal on siis üks selline mõnus botaaniline eripära. Miks see niimoodi on? Et kui ma siit võtan nüüd korvist meie hariliku kuuseoksa? Siin on nüüd ilusasti näha need rippuvad kuusekäbid  ja kui ma vaatan jumala auda, et kui ma vaatan siit lähedalt  seda kuusevõrset, siis ma näen seda, et iga okas on  kinnitatud väikese varrekese otsa. Neid kutsutakse lühivõrseteks ja kui kuusk hakkab kuivama,  siis ta pillutab selle lühivõrse otsast. Need okkad maha. Nulul seevastu on kuuse okkad väga ilusasti kinnitunud otse  võrsele ja tema okkad püsivad võrsel palju paremini paigal. Nii et kui te tahate igirohelist jõulupuud,  siis valige parem nulg. Kui te tahate õigesti lõhnavat jõulupuud,  siis valige kuusk. Tegelikult on olemas ka kolmas variant, mida Eestis veel  senini küllalt sageli ei kohta. Aga maailmas on see üks kõige levinum jõulupuu liik. See on siis ebatsuuga ja tema oma võrseehitusel meenutab  eelkõige kuuske. Tema puhul on hea vahet teha, kui me vaatame seda võrse tipupunga. Et kui kuusel on see selline natuke pontsakas nulul on ta  lausa ümmargune ja paksu vahakihiga kaetud,  siis ebatsuugapung on terav ja värtnakujuline. Nii et selle punga järgi on ebatsuugat väga lihtne ära tunda. Ja ebatsuugal on ka erakordselt dekoratiivsed käbid. Ebatsuuga käbi on selline tore ja karvane. Et kui vaadata seda ebatsuuga käbi, siis iga käbi soomuse  alt ripuks välja kui väikene lisend. Loomu poolest on ebat suugad, hiigelsuured puud,  Nad võivad kasvada isegi kuni 100 meetri kõrguseks  ja nende tüvi on paet kaetud paksu korbakihiga. See on nii paks, et kui metsatulekahju üle käib,  siis ebatsuuga reeglina tuld ei võta. Ja siis selle lisendi kohta on näiteks Ameerika indiaanlastel,  Põhja-Ameerika indiaanlastel. Kust siis ebatsuuga pärit on. Väga kihvt legend. See käib niimoodi, oli olnud tõsine metsatulekahju,  väikene hiirekene jooksis paanikas mööda metsa  ja palus kõikide metsapuude käelt käest abi. Küsis ta seda kaselt, küsis ta seda tammel,  küsis ta seda vahtralt, küsis seda männilt,  aga keegi metsapuudest ei olnud nõus hiirekest aitama. Lõpuks jõudis hiirekene siis ebatsuuga juurde  ja palus tema käest abi metsatulekahju üle elada. Ebauga arvas ja, ja vaatame, et sa poe mulle siia käbi  soomuse alla ja küllap me siis sellest metsa tulekahjust  ka võitu saame ning saidki, nad jäid mõlemad ellu. Kuid mälestuseks, sellepärast kui te vaatate seda käbi,  siis siin iga käbi soomuse all oleks otsekui kiiretagumised,  jalad ja saba. Ongi tänased pikad lood teile ära näidatud  ja jäänud nipinurk mida nipinurgas teha,  kui on käes detsembri keskpaik, tuleb hakata tegema jõulukaunistusi. Ja meie siin hakkame nüüd voltima, et teha nagu väga lihtsat tehnikat. Voltida saab kasvõi ajalehe paberist värvilised paberist  jõupaberist vanadest pakkepaberitest kasutada ära  kõikvõimalikud paberid ja sellise tähekese noh,  mida on ju väga tore akna külge riputada. Sellise tähekese tegemine on ülimalt lihtne. Võtke paberit endale, siis sobivad. Lõigake välja selline. Riba vaadake, kui kui suurt tähte te tahate,  kui lai ja siis siis selline riba. Ja hakkame seda voltima nagu lehvikut. Ühtepidi. Ja teistpidi. Kuni lõpuni välja. Nüüd lõikame otsad ära, et jääks sellised teravad tipud. Murrame selle keskelt täpselt pooleks. Nüüd võtame väikse jupi nööri, millega saaks seda siis. Hiljem riputada endale sobivasse kohta. Mina panen selle nööri siia lihtsalt kinni. Ja paberiliimi. Liimime need ääred kokku siit. Ja selle nööri jätame ka siia. Liimi sisse. Nüüd on meil juba pool lehvikut, on valmis. Ja sama teeme ka alumise otsaga liimi. Liimisime teistpidi kinni. Ja palun väga. Selline tore jõulukaunistus teie koju. Teie nippe me ootame aadressil maahommikuerr.ee. Jõulud on juba peaaegu nädala pärast ilusat laupäeva  ja kohtumiseni. Ja.
