Tere hommikust, homme on jõululaupäev, kindlasti on teil  kapsad juba haudumas, piparkoogid kaunistatud  ja aeg on omadega kokku saada. Ka mina ei jää siia kauaks enam üksi, sest maahommiku  seltskond saabub mulle külla ja sel aastal on maahommiku  jõulusaade päris teistsugune. Head vaatamist, t. Seekord otsivad sellid Kerlile jõuluks kuuske  ja selleks haaras RMK metsaülem Margus meid endaga metsa  kaasa ning näitas, kuidas see riigimetsas kuusevõtmine õieti käib. Kuidas kuuse valimine käib ja mis selleks üldse? Tegema peab. Kuuse peate muidugi ise valima, ega kes täiesti ikka valib,  selleks peab kõigepealt tööriist olema ja  siis tuleb kõigepealt muidugi metsa kohale tulla  ja siis metsa minna. RMK loodusega koos ja sealt saab siis saab  siis seda kuuske saab kirja panna, aga seal  siis kuidagi on mõõdud või asjad ka, mille järgi seal seda valida. Kõige olulisem on see, võtke RMK kaart sealt lahti  ja sealt näete, kus RMK maatükid on, looduskaitsealused on  natuke teise värviga, sinna ei maksa minna,  siis saab trahvi. Jah, näed, siin on meil olemas too jõulupuu riigimetsast,  vajutan peale ja riigimetsakaart ja võtame,  toimetan selle lahti ja suurenda, suurendame siit  siis näed jumala õige koha peal näed täitsa siin servas  ja siit läheb see rass trassi otsas metsa nurgas,  ilus, suur riigimetsamassiiv, kus me saame kindlad olla. On õiges kohas. Näete, seal on riigimetsaselts, see on kohe esimene asi,  mis näete, et kindel saab olla, et siin taga on riigimets. Aga muidugi hea on seda äppi ka vaadata,  sest mine sa tea, kauaks, palju seda riigimetsa siin jagub,  võib-olla siin 500 meetrit ja on juba otsas. Ahah, et saab võib-olla teinekord ruttu otsa  ka ja, ja, ja et ta ei pea ju ainult seda silti vahetult  siin sildi taga on muidugi riigimetsa, aga no seal kaugemal  ei pruugi enam olla. No selge, aga meil sai äpiga juba vaadatud  ja siis nüüd on vaja, siis oleks tööriista vaja. Tööriist on hea kuus jõulukuuse kojutoomiseks,  hea on. Mitu tööriista pakkuda, valige ise, kumba tahad. On oksa käärid ja on. Oksasaag oksasaag, aga kas sellel on mingi erinevus ka,  et kui ma nüüd tahan tuua meetrist kuuske  või tahan tuua neljameetrist kuuske? No neljameetrise kuuse saad oksasaaga, käärid ärika ei saa  ja on liiga, võtame igaks juhuks oksasaa,  äkki on, äkki äkki on Kerlile vaja jäme kuusk,  jäme kuusk, no viime jämedama kuuske. Räägime siis selle loo ka siin ära, et kust kuuske võtta võib. Praegu me tulime siia liinitrassi alla, lähme vaatame,  kas me siis liini trassi Leiame kuuse ja miks see liinitrass parem on  ka vaadata? See on selles, et ta ei ole mitte parem,  ta ei pruugigi väga hea olla, aga siin see kuusk suureks  kasvada ei saa. Sest see võsa niikuinii niidetakse siin ükskord maha ja. Koos kõikide kuuskedega ja sellepärast võib siit alati  kuuske võtta, just teine koht, kus võib võtta,  on kraavide pealt ja vanametsa alt ütleme nii,  et kui selle ära võetud kuuse kõrgus on ikka juba noh. Vähem kui üks viiendik selle olemasoleva metsa kõrgusest,  siis võib selle kuuse sealt ära võtta, et  ega ta ikka ülarindes seal on või sinna. Üle. Ja temale jääb toitaineid ja valgust vähem ja. Kas siis selle, see tähendab, et see sellega tehakse pärast  harvendusraiet ja võetakse nagunii jälle maha  või ma arvan, et seda ei võeta isegi harvendusraieeas enam maha,  et see lihtsalt suured ära näe. Ega see loodusliku kuuse otsimine ei ole no peaaegu sinu pikkune. Aga see on väga ilus ja see on tõesti ilus. Tele nii laiali oksad on. Natuke kurb grammi veel edasi. Meil on siis valikuvariante. Kui palju aasta ses RMK-st neid kuskil RMK metsadest kuuski  üldse kodudesse tuuakse, on seda statistikat  ka tehtud? No eks üle 10000. Aasta tehakse iga aasta tehakse ja seda vaadatakse  selle äpi tellimuste. Aga see on nagu hea tulemus või niisugune oodatav või. Ma ütlen, see on väga hea tulemus, et iga tulemus on hea  selles mõttes, et peaasi, et inimesed looduses käivad  ja jõuluajal, ja see ongi see eesmärk. Just seda ütlesid, et seda tahad ja see läheb. Nii. Aga ma siis hakkan saagima, kui kõrgelt või madalalt ma seda  siis kui sa sealt ka saad, seal ei ole väga vahet. Ei ole vahet. Nii. Nii selle korra siia. Et see võiks küll minna, siia saab, sina ulatad  selle tähe ka panema sinna ülesse. Mina saan siia allapoole paar seda inglikest panna  ja ja ongi kõik. Tegelikult on äge. Mina küll vist ütleks, et, Ülemiste juurest ma ei tooks kuusk, et see elamus siin Näed, jänese ja kitsejälgi ja. Ja. Nagu öeldi enne, siis tulge metsa. Üle hakkamegi vist jõudma või on tunne küll,  jah? Oh kas Gerlil ikka see see kuusejalg oli? Ja ma ükspäev viisin talle selle kuusejala. Väga hea. Näeme siitsamast siit. Mine sina ees. Muidugi. Oi, tere, Ge. Tere. Me tõime sulle kuuse Nii kuuse jalg on siin ja selle sa tõid. Mul enne ei olnud, mina ei osanud, ma ei oska sellega midagi teha,  ega ma täitsa tore kuusk ja näitab mulle Me hoolega valisime hoolega, valisime, et oleks ikkagi oksad  natuke niiöelda kõrgustesse ülespoole ja et Hendrik ulatub  siis jõulude taha ka panna sinna ülesse,  saime head. Nõu ka. Nii väikse, nii. Alguses siia ära kuuse siis ei ole praegu  ja oota, hoia nüüd sirgelt seda. No kust ma tean, kui sirge on, no hoia praegu lihtsalt nii,  kuidas on, ja siis me saame. Seks kas ma lähen kaugemalt vaatama, ta ei ole sirge,  praegu tõmba natuke. Asi. Jeesus, oota, mul on tunne, et. Kes see ostab endale kuuse, koju ei saanud või? Elama peab. Endas on ju sinu oma. No ma kasutasin seda viimati, ma ei tea,  millal, laske lahti korraks, vaata mis saab. Seisab veel ei no täiesti seisab, täiesti seisab  ja siis ma sain ta kinni. On ka. Küll ta on Väga kena, ei, on sirge ka no esimese korraga. Aga? Selle külje peab ära püütma, vaat see kuused on alati ju see  koledam külg ka. Kas, et kingid alla mahuvad, sest ma ikkagi ootan jõuluvana  ja päkakõik käes toovad mulle kingitusi. Ma olen hea On, eks ole. Palun? Jõulude ajal tekibki sageli inimestel selline tung viia  metsloomadele ka head ja paremat metsa ja muidugi uusaastal  samamoodi muidugi kõik tahavad süüa ja tegelikult ju kõige  parem on viia õunaporgandit, kartulit ja banaan tasub vist  koju jätta, aga noh, muidu ikkagi asjad,  mis endale ka maitsevad täpselt ja just nendesse kohtadesse ka,  kus loomi siis ka käib. Me teame, et siin metsas on siis kitsi, jäneseid,  isegi paar põtra aeg-ajalt satub ja ja ka metssigu alla nähtud. Nii et ma arvan, et me oleme täitsa õiges kohas,  ei tohi unustada ka linde. Et meil on elu sees mis kõik kokku segasid,  siia korvi, kuule, ma panin siia tangu ja kruupi  ja mõnusat Herkulat ja ma arvan, et hästi ma ise teeks  sellest sellest segust ühe hea hommikupudru küll,  nii et peaks, peaks sobima kõigile. Ei tea, meil on sihuke buffet, valiksin täiesti nagu. Kusjuures ma tean, et see on ülipaljudel koolidel  ka traditsioon, et käia klassiga koos koolilapsed viivad  või siis lasteaiarühmad viivadki. Ja tuleb välja, et selle metsloomadele toidu viimisega ongi  seotud ju vana soome ugri tava et väga põnev on tunda,  et, et midagi, nii ürgset on meil siis säilinud. Vaatame, kas saame ühe lõkke ka siia üles tehtud? Päris hea plats. Naised metsas. Oota, muidu ei oleks see, et see võiks nagu kolmnurgas. Paberi alla mu isa oskab väga hästi lõket teha  ka talvel metsas on hästi metsa tund ja kui kuigi ta on  näitleja ise Aga oskab ühe tikuga, kas tahab proovida,  tuleb ühe. Nii suur vastutus saab, peab. Proovime. Sütti sütti tuli ja muide kaadite teist teisel pool,  siis on mitmest mitmest kohast ja korraga. Kui see lõke nüüd ka põlema ei lähe, siis no ma ei tea Igast küljest, nagu antakse kuuma Kusjuures minu lemmik jõulutraditsioon ongi see,  kui saab ühel hetkel siis sealt jõululauast Õue mindud ja üks metsatiir tehtud. Et see, see annab jõulude kuidagi teise teise tunde sisse. Meil on tegelikult täna ideaalne kompo, sest meil on siin ju  elukutseline jutuvestaga kaasas. Kuskohast sinu lugude armastus üldse peale hakkasid ikka perest? Mulle räägiti väga palju lugusid ja loeti väga palju raamatuid. Kas jõulude ajal on, kui erilised jõulujutud  või detsember on see aeg, kui inimesed tahavad tõesti tunda seda,  et, Võlu on olemas, et imed on olemas, et see kõik juhtub  ka päriselt, et see ei ole lihtsalt midagi,  mis on kaugel meie reaalsest igapäevasest maailmast. Aga Polina, milline sinu kui jutuvestja siis argipäev üldse on? Sa sõidad üle Eesti väga-väga palju ja satud  nii metsa kui linna. Kuidas su sellised tavapäevad välja näevad? Mul ühtegi tavapäeva Kõik kõik päevad on hästi erinevad, et mind kutsutakse  nii põnevatesse kohtadesse üle terve Eesti  ja ma olen käinud sellistes pisikestes väikestes külade  ja kohtades, kus ma arvan, võib-olla paljud inimesed ei  olegi isegi sattunud kunagi ja seal on raamatukogud,  seal on kultuurimaja, seal on kohalik kogukond täiesti  fantastilised inimesed, kes seal elavad ja hästi palju noori,  kes kolivad nüüd linnadest maale ja kes ka tahavad lugusid kuulata,  et jah, see maaelu on hästi hästi-hästi,  kirev. Nii äge, siis sul on ju väga selge selline ülevaade üldse,  kuidas Eestis elatakse. Maili aitäh. Oi. Kui hea aga muidu mul on ka selliseid vaiksemaid,  koduseid päevi, kus ma loon uusi lugusid,  kirjutan muusikat ja mõtlen lugusid välja üldse mõtlen elule,  et mul ongi sellist kaks, kaks tavalist olekut,  kas ma olen teel? Kohtun uute inimestega, küsin nende käest,  kuidas nad, nemad, milliseid lugusid nemad tahavad kuulata. See, see on ka nii tähtis, et minu meelest on see  nii huvitav, et erinevad inimesed erinevates kohtades  tahavad kuulata erinevaid lugusid. Näiteks ma käin ka rahvusvahelistel festivalidel. Ja kui ma nüüd küsin näiteks, milliseid lugusid teie tahate,  mina teile räägiks, mul on väga palju lugusid,  näiteks Türgis, ma olen saanud vastuseks,  räägi meile vabadusest vabadusest. Marokos, kus ma käisin nüüd veebruaris, rahvusvahelisel  jutuvestide festivalil, seal mulle ütles üks mees,  räägi meile naistest, kes saavad ise enda eest otsustada,  saavad ise otsustada, valikuid teha. Ja viimasel aastal ma olen küsinud Eestis  ka iga kord, kui me räägime lugusid, siis ma alati küsin  kuulajate käest, millest mina võiksin teile rääkida. Tead, mis see kõige tihedam küsin, vastus on. Räägi meile ajast. Räägi meile sellest. Aega on, kui aeg on piisavalt, kui ei pea kiirustama,  kui meil oleks aega, ma mõtlen, see on nii huvitav,  et kõik need asjad, mis me meie, meid ümbritsevad,  elus need just mõeldud selle jaoks, et teha meie elu palju  mugavamaks ja kiiremaks. Aga inimesel on aina vähem aega. Meil on vabadust. Meie naised saavad iseenda eest otsustada. Aga aega, kui seda aega saab. Vot. Aga Poliina, kas meie maahommikuga võime sinult  ka ühe sooviloo tellida midagi jõulust jõuludest? No muidugi ma arvan, et ma räägiks ühe loo,  mis on ka seotud tänase meie kohtumisega. Et me viisime toitu loomadele Kuna mulle väga meeldib muusika ja ma mängin muusikat lugude saateks,  siis see on üks Aafrika kalimba, seal on  nii maagiline heli. Nii et. Jah. Raiu räägin teile, see juhtus sügaval sügaval metsas  samasuguses nagu siin. Kõige pikemal ja külmemal ja pimedamal ööl aastas. Ja kui mõni ära eksinud rändur oleks sattunud sellesse metsa,  siis ta oleks kohe märganud kaugelt tulukese. Kui ta oleks tulnud veel, siis ta oleks näinud,  et see on üks metsalõkke. Ja kui see ära eksinud rändur tuleks vee lähemale,  siis ta näeks, et selle tule ümber istub. Loomad. Miks mitte ka loomadel on talvel külm, nemad tahavad  ka ju leke ääres soojendada, nagu meiegi siin kolm looma hunt. Rebane ja jänes. Järsku kuulevad loomad, et keegi läheneb neile. Keegi sammub läbi lume. Ette. Loomad vaatavad, et kes seal on ja näevad,  et see on üks vanataat. Et vanataat, kellel oli pikad hõbedased juuksed  ja räbalais riided täiesti kortsus nägu,  nagu, nagu kreeka pähkel. See vanataat tuli loomadele lähemale, ütles neile head loomad. Mul on nälg, palun andke mulle midagi süüa. Ja loomad, nad on väga hea seal ka ja väga lahked. Nad olid kohe valmis aitama, nii et hunt Hunt jooksis kohe metsa, murdis selle looma  ja tõi lõkke äärde rebane, tema on kaval,  tema jooksis hoopis inimeste juurde. Siis ühe kana ja siis tuli sellega lõke äärde. Aga jänes, vaene jänes, tema ei ole mitte midagi,  mida inimene saaks süüa. Näiteks mida jänesed söövad. Midagi, mis lume alt kätte sai, puuka? Aga kas inimesed saavad selliseid asju süüa? Pigem mitte, no ei tahaks, ei tahaks. Kui nälg on, siis ka ei taha. Mõnes tuli lõkke äärde tehjade käppadega. Siis algas suur pidusöök, hunt pakkus inimesele liha,  uluki, liha ja inimene sõi, rebane pakkus kana  ja inimene sõi aga väike jänes. Mitte midagi, mida tema saaks pakkuda. Ja siis ütles väike jänes, meeleheitel, hea inimene on andeks,  mul ei ole mitte midagi, mida sina saaksid süüa,  nii et. Söö mind, jänes hüppas otse lõkkesse, kuid see vanataat  püüdis ta poolel teel kinni, surus vastu oma rinna  ja hakkas paitama ning ütles talle. Hea vaper, jänes, Sa oled kõige vapram, sa oskad armastada. Sa tahtsid ohverdada iseenda elu, mitte teise olendi elu,  selleks, et mina saaksin süüa. Nii et minul on sinu jaoks üks eriline saatus  ja siis hakkas selle vanamehe nägu helendama  ja ta tõstis jänese kõrgele, kõrgele, kõrgele,  kõrgele, kõrgele Kuu peale. Sest see vanamees oli vanataat ise ja räägitakse,  et kui sa nüüd näed täiskuu, siis vaata väga hästi  ja sa näed, et seal täiskuu peal elab üks väike jänes,  kes teeb nüüd hõbedast muru, mis pidi olema maa maisest  murust palju-palju maitsvam. Ja la nüüd väga hästi. Nii et kõik loomad Kõik olendid siin elus. Nad on siin selle jaoks, et hoida seda tasakaalu selleks,  et meie inimesed saaksid elada. Ja meile on antud nii palju, on mõistus,  meil on süda. Aga kahjuks on meil ka relvad. Nii et inimesed võiksid olla need, kes tõesti hoolitsevad  nende eest kes võtavad oma elusid selleks,  et meie saaksime süüa. Vot kui ilus selline lugu, aitäh, täiesti imeline pill  ka muidugi. No soovime, et siis inimestel oleks suurt südant jõulude  ajal ja et oleks ka oleks ka aega olla koos minna. Selle juttu ega vesta ja rääkida lugusid,  sest igas peres on lugusid, igal inimesel on lugusid,  neid tuleb lihtsalt üles leida ja hakata neid rääkima,  sest jõulud ongi üks parim jutuvestmisaeg. Üldse. Aitäh. No nii, me oleme sulle terve detsembri varunud erinevat  kraami ja siin on üks botaaniline kompositsioon padiselt. Häid jõule. Ma käisin Källomäel, detsembri algul panin köögiviljade purki,  nüüd on see siin tõmmanud päris pikalt. Ehk siuke hea salat on koos. Mina olen hästi selline toitude sööja, siis ma nägin seda saatelõiku. Juba vesistasin ja nii tore, et sa kaasa võtsid  ja siin on lihatoitude jaoks kuuse põhimõtteliselt metsa  maitse sool siis sulle ja natukene jõuluteed ka,  nii et ma panen sulle neid äkki kuhugi. Jõuluteed peab olema, lähme ja astuge edasi,  astuge, võtke see, võta sa pärg, sina pead  selle riputama kuhugi, mina ei ulata. Selle pärja võib vabalt laua peale panna,  ei pea riputama. Siis tuleb veel, vaata kuule, mul. Kas. Kuskile paned siis iga kuue aasta sisse? Kas ma. See ongi päris, sai vaata maahommikus. Nii see Keskerakond Nii jõulutee, palun aitäh, Ma lähen teen teed  siis kas midagi saab äkki aidata? Sind? Kuusk on vaja ära ehitada, kus tehtud on? Ja tead, mul on poisid, kuulge, kas te saaksite arutada need  vaata need tuled ja teie saate natuke on,  ma toon juurde. Aga vaata, see tuleb nüüd lahti, a. Paneme siis nagu tuled ja munad ja kõik need asjad on ju  siis tartlased on ka teel ja siis juba iga aasta pahasti saab. Ikka päris võimas putru pudrupott, see on sul  siis jahtunud siin tunnikese umbes ja, ja. Aurab, mis siin sees on, kõik lõhna lõhna? S kohe sööma, keda? Nii? No siin on ikka põhiline on siis, mis meil siin on? Lõuna-Eesti tang, mürgid, paneme selle ära,  Lõuna-Eesti ta, jah, Lõuna-Eesti tang kindlasti. Nii, ja põhikomponent on ikkagi siis, ütleme noh,  see veri, mis me siin ootab ilusti, paneme  siis kuidagi natuke klompi ja, ja see on nüüd,  mina saan oma vere Rakveres nii, ta on külmunud  ja natuke juba sulanud, ta tuleb elvestena nagu ja,  ja ta on väga, väga hea kvaliteediga. Et sellel on üks hea asi, kui ta nii külmunud  ja tuleb. Ta jahutab meie seda hästi kuuma putru. Sina teed neid verivorsti nii suures koguses mitmes. Pange. Ei ole kokku lugenud, et, et on selline,  no kuidas ma ütlen Me hakkame tegema ja juba seal septembris mõned portsud  ja vaikselt järjest rohkem ja rohkem. Et rahvas armastab verivorsti, eestlane on väga verivorsti rahvas,  nagu iga perenaine omad saladused on, ega see retsepti meile  öelda ei taha. Norilehe tunned siit ära ja, ja no põhiretsepti tegelikult  ju on võimalik leida igalt poolt kokaraamatutest ja,  ja ütleme siis igal perenaisel on oma, on tõesti nipid. Hakkame siis soolikaid lõikama, nii ma näitan,  siis ma kõigepealt tõmban välja, ega ta nüüd  nii lihtsalt ei tule. Aga tuleb ka, need on väga kvaliteetsed. See on selle mõttega, et neid saab siis panna  ka vorsti pritsiga nagu väga mõnus teha,  aga mina teeme lehtriga, me teeme lehtriga umbes selline  pikkus on hea. Nii, ja siis hakkabki niimoodi ta seda lahti,  selle nüüd jälle selline pikkus niimoodi  ja nüüd keeris niimoodi peale. Ütlesid, et need on head soolikad, mille järgi sa ütled,  et on hea soolikas ja siis mõni ei ole nii hea. Soolikas aid saab tellida ka jämeduse järgi,  et. Jämedam soolikas on ütleme, hea toppida. Aga ta ei ole võib-olla nii ilus, tahetakse niisugust  peenikest peenikest, on jällegi nagu väga palju töömahukam  ja mis on veel, et soolikal ei tohi olla katkine,  noh, see on see, et seda sa ei tea ju enne enne seda,  no kui hakkab tegemine pihta, võtad kinni,  nii, vaatame koha teki ära. Nii. Ja nüüd tõmba niimoodi just nii sõrme peale jälle,  soolikaid on lihtsam saada kui verd. Soolikaid on lihtsam saada ja liigub kaubanduses tegelikult  soolikaid on küll, kuigi mul on ikkagi meeles  ka see aeg, kui me tegime. Ise olid meil siis omal kodus sead, kui siga  siis tapeti, tehti selline suurem soolika puhastamine,  see oli, see oli väga uld, nii et olen teinud  ja algus, et jah, ma olen näinud, et seal on ikka selline soolikas,  tuleb teistpidi keerata tuleb kõik see kiht noaga maha tõmmata,  lõikelauda nagu sulle all ja ütleme siis soolikat pandi  soola ja keldrisse, et tehti siis, kui oli tapmine  ja peale seda siis puhastati ja pandi keldrisse,  siis tehti, kui tehti, aga need oma soolikad,  ütleme, puhastamise tehti suvel ütleme, sooltevarud olid  siis meil nagu olemas ikkagi mitu, mitu portsu hea oli võtta,  nüüd on väga lihtne, lähed ostad lihtsalt väga,  väga head kvaliteetset soolikad. Nüüd hakkab verd lendama ja hakkab prillid,  tuled sa enne? Nii, hakkame siis pihta. Nii, kõigepealt ma annan siis nii, võta omale see  siis üks teile kõigile nii proovi kätte saada. Nii ja nüüd on esimene asi on siis otsa sidumine  ja teete tavalise umbes sentimeeter otsast. See otsas ja lihtsalt tavaline teine sõlm  ka peale ja ta tuleb just ja nüüd proovime üles leida  siis selle ava, mis ka vahest on paras pusser ja,  ja soe ja, ja teete selle otsa nagu veriseks. Et siis ta nagu libiseb paremini ja tunde tuleb,  tuleb iseenesest juba välja, aga ega seda ei ole üldse ei  ole lihtne ja minul on ta käpas. Proovige teie ka üles leida, nüüd see pagas ja. See on nii tore. Paras usserdamine just just on, on, ega ma ise  ka vahest mõne otsa teen, nüüd see ots ka,  lehtri ots, tee ka niimoodi. Lehtrid on ka täitsa nagu need on finaalid  ja väga vanad lehtrid, need on vanaemade lehtrid ja,  ja nende emade lehtrid ikka 40 pluss 40 pluss on kindlasti nii. Nüüd paneme siis ilusti söötsonile ja, ja võtame kätte. Ja nüüd hoiad siis käega kinni ikkagi siit kinni  ja nüüd võtame siis esimese kulbi täie ja nüüd  siis hakkame panema vaikselt rahulikult,  ei pea, ei pea nagu niimoodi pritsima, et oleks päris kõik  seinad ka erised nii ja siis hakkad toppima,  on ka spetsiaalsed, et mahuksid läbi suruda  ja eks ma olen otsinud neid ja tuleb lasta meistril teha,  kui teist varianti ei ole, sest et hea on,  kui ots on selline ümar ja samas teise otsaga,  siis tõstad, et on kõik üks tööriist nagu korraga ei ole  mitte sugugi lihtne see kodus verivorsti tegemine,  pead laskma teha meistri riista pead saama,  kui just. Ja ole ei ole soolikate veresaamine. Ega ikka tegelikult nad siin saavad rahvas isa öelda  ja üldse ei, kui ikka tahta, siis ma saan aru,  et teil on siis ikkagi iga aasta niiviisi,  et et põhimõtteliselt köök on nagu paksult verd täis,  seinad laeb kõik. Ja käib, suur tootmine, käib suur seal õiges tootmiseks gis  praegu ei ole õiges tootmisköögis käib praegu tegelikult  hapukapsa pakendamine, et me oleme praegu  siis Ilumäe, talul on teine pesa ka see on  siis meil selline külaliste maja, et siin külaliste maja  köögis me praegu teeme nii, võtame otsast ära,  nüüd tuleb siis kõige raskem. Võtame siis kõik oma kerad. Nii ilus, valge kera. Kera läheb ja see kera on pange praegu nii  ja nüüd asuti kera pange mina võtan nagu siit sõrmega kinni,  nagu see tuleb käppa muidugi. Aastatega see on keeruline. Nii hoiad nagu sellega kinni, samal ajal seod,  et see on päris paras pusimine, mingi lihtsam meetod on  ka selle. Väga lihtne on ikkagi vorstipritsiga teha,  aga see on iga nii, sobib, sobib ja tugev sõlm peale. Nüüd kerime, keera endale ilusasti tagasi lühikeseks,  täitsa sinna vorsti selle soola juurde välja,  võtame sealt otsast kinni ja laseme kogu  selle sisu tagasi siia otsa, nagu jah. Niimoodi surume. Ja nii, kas saite nüüd pihta asjale ja niimoodi  ja kõik nagu raskusega oma raskusega ja loodan,  et ma tegin sõlme, nii on, on. Ja nüüd me hakkame siduma, sidumine siin on üks kera on ühes  käes ja siit võtad esimese siis vorsti pikkuse. Nii nagu soovid, võib ka pikem olla, võib lühem olla. Nii, ja nüüd teete siis esimese keeramise niimoodi. Ja siit tõmba te läbi, on esimene tehtud,  esimene tehtud, sulle tundus see väga lihtsa,  absoluutselt, ma saan aru, kui esimest korda ikkagi teed  ja üks üks ja just ja nüüd hoiad kinni ja jälle surud  selle sisu jälle otsa. Teil, ma saan aru, teil on, lihtsalt võtab kõik aega see  käppa saamine, noh, kui palju siukesest potist saab,  mitu vorsti siit tuleb ikka või siis tuleb ikka me tuleme,  tegime ka korraliku vortsi, et siin siin on juba soovijad,  ootavad uksed ära. Kas sul endal ikka jätkub verivorsti jõululaua? On olnud, kus ma olen isegi sügavkülmast oma viimased  vorstid ära ja müünud. Sest see on ikka kuulus vorst, ma olen kuulnud,  et segi Tallinnas sõidetakse, minu teada isegi on meie  vorstid läinud siin aastaid tagasi. Presidendi lauale. Mul on siuke hea tunne. Need tunduvad päris valmis, aga need ei ole sugugi valmis,  veel ei tohi panni peale panna, tuleb potti panna,  paneme ikka potti keema. Nii, siia potti ma olen nüüd ära pannud,  siis soola ja vorstid lähevad ilusti siia,  soola vette. Ja pole muud midagi, nüüd ootame siis. Vaatame mõnus, viimane ise siis. Tilgub äge, vägev värk. Oi kui ilus kapsas ja see on mul ära keedetud ilusasti. Meie kapsal on veel hästi vahva asi, meil on kollane porgand sees,  see on kohe näha. Teie jõululauale ei kuulu mitte ainult kapsast,  teil on väga kirju. Kartul ei ole ka tavaline, ei ole, meil on igasuguseid  erinevaid värvilisi juurikaid. Sinu jõulutaldrik on ikka väga ilus, peab olema ilus  ja rõõmus, et ega ikka nii ongi, et. Peavad lapsed ka sööma vahest neid asju,  kui nad on värvilised ja teistsugused, kui et tavaline. Ma olen seda tähele pannud, sööme õpivad,  aga kas verivorsti, seda tegemise kunsti sa annad ka? Sinu lapsed oskavad kõik veriarstiga teha samamoodi,  samas nagu juba oskavad. Tüdruk on ära õppinud, kõige noorem, äkki tuleb appi mulle  poistest ka, vaatan, võtan tal võtan kampa,  täpselt. Väga õige vorstiga on nüüd niimoodi,  et kui nad hakkavad siia tulevad peale, siis hakatakse seda  ütleme vaatama kontrollima. Line naaskel ja näeb praegu näitab, et on veel täitsa toores. Vaata, tuleb punast. Siis, kui tuleb läbipaistev leem, et siis on vorstid valmis,  natuke võtab aega veel praegu ja et ootame veel,  hoiame tuld all ja väga. Kui. Kui hea? Vorstid jahtuma, nii kuidas see käib, ei tule  siis võta nööridest kinni, siis ei ole nii kuum väga  lihtsalt laiali ja sirgelt üle üle laua. Ja praegu on, ma saan aru, ideaalne temperatuur  ka nende sellega ära, kui väga, et mida jahedamas,  seda parem, et see on nagu see maha jahutamine on tähtis,  et õnneks suvel vist keegi verivorsti. Ei suvel ei tee, et praegu on väga-väga mõnus,  et no vaatame, kaua nad nüüd on täitsa täitsa maha jahtuvad,  võib isegi neid siin keerata, aga ei pea täitsa külmad  jääkülmad peavad olema, et see temperatuur on ideaalne praegu. Ja siis lähevad nad kus iganes mõnedes kodust pannile,  särisema või ahju, kuidas keegi tahab. Nii on ja siis jõululauale. Super. On kaunis, me tõime süi, te olete kõik töö juba ära teinud,  ilma meieta ei ole mitte midagi enam teha. Toit, toit on tegemata, nii, me tõime verivorsti enda kätte. Väga tehtud. Me tõesti tegime esimest korda elus, nii et me ei vastuta,  kui hästi need maitsevad, aga vähemalt on tõesti,  nagu me tegime tõesti hoolega läbi sellise kiirkursuse,  et õnneks soolikad ja veri oli juba olemas. Sellega me ei pidanud tegelema, olgu, verd ei pidanud laskma  ja jah, kartulit teeme ka, sest eks sa paljast verivorsti  ikka ju ei sea. Verivorsti peaks praadima, kas sul on praadida poisid,  saaksime selle suure vanni palun panna? On ju, võta need, pane. Valmis. Imeilus talve võlumaa saanud. No tega Täiesti tüüpiline, aetakse talvisel ajal külmaga välja  ja no siis, kui mina kohale jõuan, siis kõik juba söövad. Täpselt tule siis veel siia rahvavalgustusliku missiooniga maale,  see ei ole normaalne. No tere. Juba inimesed söövad. Ma loodan, et ei ole kõike veel ära, see. No mul oli rahvavalgustuslik missioon, nii räägi mulle ka. No vaata, see hambapasta värk. Vaata selleks on olemas spetsiaalne vahend. Vaata hambapastat on paha mütsi all hoida,  läheb lahti ja siis soeng läheb segamini,  aga seda võib väga vabalt hoida mütsi, pist. Just just võta see määrime prillid hambapastaga kokku. Siiapoole siiapoole. Ja hakkame seda nüüd nii-öelda siia sisse hõõruma,  kuivatama. Värk on veel, vaata see jõuluvürtside värk. Lõi sisse just vaata, üks asi on väga hea. Vaata see oodata, nüüd otsin. Sina oma põhjatute taskutega. Vaata, see on nelk. Nelk on tegelikult kihvt asi, sellepärast et need on õie nupud. Et kui sa kujutada ette, et vaata, see on see e õie vars  sellest ümmarguselt nupsukast, sellest peaks üks päev tulema  õis ja tegelikult nelgipuul on ka päris päris söödavad viljad,  et siin võiks nagu kroonlehed ka olla. Aga ta võetakse ära enne, kui see õis lahti läheb. Et selles mõttes, et nilk on jumala kihvt asi  ja tema teine tal on, ühesõnaga sa tulid nelgiga,  sellepärast et ühes saates ajasin ma nelgi  ja kaneeli segamini täiesti tuima näoga. Ja kui nüüd leida kodust veel veidi kaneeli näiteks ainult  kaks kaneeli jupikest siis teeme karumõmmile  ka silmad. Lastele meeldib siit väga apelsini võtta  ja nelgil on ka väga vana, hea rahvapärane. See samunegi kasutusviis vanarahvas, et kui sa ei raatsinud  hambaarstile minna või ei viitsinud ja hammas valutas,  siis pandi see nelk pandi hambaauku. Et see pidi vähe vähemaks võtma hambavalu,  põletiku siis just. Ja tegelikult tegelikult sellel asjal on täiesti iva,  et nelgist tehakse praeguseni. Valuvaigistavaid preparaate ja siis neid kasutatakse  ka täiesti aktiivselt selles samuseski hambaravis. Hästi. Ja siis teine asi. On väga huvitav asi on kaneel. Aga kaneeliga on tegelikult asi palju keerulisem. Vaata tegelikult on olemas kahte tüüpi kaneeli. Näevad mõlemad ühe mut ühesugused välja. Aga see on see, mida meile See on see, mida meile tavaliselt müüakse. Et see on siis nii-öelda Hiina kaneel ehk kassa. Ja see on nüüd natukene natukene odavam värk. Aga see, mis sinu käes on, see on see seiloni kaneel  ja ehk siis tõeline kaneel. Ja nendel on sa vahet saad niimoodi teha,  et puuoksa ta on puukoor, puukoor, et kui sa vaatad,  et siis vaata, üks näeb otsast välja, nihukene nagu lihtsalt  rulli keeratud. Teine nagu tapeedirull. On jah, ja teda saadakse niimoodi, et pannakse see kaneelipuu,  teda kasvatatakse nagu energiavõsa. Taimed pannakse kasvama, iga kolme aasta tagant raiutakse  oksad maha, kooritakse ära. Ja siis sellest koorest saadakse siis kaneelikaneeli kaneelikoor. Aga nendel on nüüd see vahe, et see kassi on,  mida meie tavaliselt sööme, ta on natuke mõrkjam. Aga see tõeline kaneel, ta on maitselt palju mahedam. Ta on magusam ja ta on ka kallim, sellepärast et see  hiinakaneel kaubaks läheb kõik, kõik, mis  selle puidu peale on koor, kõik, aga seiloni kaneeli puhul  kasutatakse ära ainult seda koorealust kihti. Nii et, et seda puu annab palju vähem välja  ja see on kõvasti kallim, aga ta on ka, ütleme  rahvusvaheliselt palju rohkem hinnatud botaanikaajas,  seda saab. Meil ei ole seda puud, aga meil on muideks tegelikult  kaneeli segamini ajamine on täitsa okei. Sellepärast et kaneelipuul on veel üks hästi kihvt sugulane. See on kampripuu, ka tema on ka tema on tegelikult  kaneelipuu ametlik nimetus ongi kampri kaneelipuu,  nii et põhimõtteliselt ei ole siis ka midagi valesti. Kui sa teed saiakesi kampri piiritusega ja ütled,  et need on kaneelisaiad. Jah, kas see oli midagi väga uut? Kuule aga tule. Mulle aga palun vabandust, näen. Ma näen, et kõik põhitöö juures ja Saaks aga süüa, kõik ei ole veel pahka pandud,  jah, jõulud, jõulud. Just katsime laua. No väga tubli, õige laadi minu augeraali,  ütles. Ja absoluutselt. Me ei tee seda põhitööna, nii et Kas meil on siin rohkem portse, sellepärast et meil tulevad  ju see teised saatetegijad veel ka? Tule palju rohkem. Ja kõigile tublid, väga tublid need, kellele kruusi Kuidas ikka nõuan minna? Jah? Aga nüüd oleks nüüd oleks vaja siukest puhas. No. Aga häid jõule ja aitäh, et te täna mulle külla tulid. Mulle juba veidi, võib-olla tundus, et tuleb sellised nagu  üksikud jõulud on. Nii tore. Ma arvan, et on paras aeg teha meie vaatajatele üks ühine  jõulusoov ja proovime seda meie ägeda kambaga teha  nii et igaüks ütleb ühe sõna. Alustame näiteks jaanist, teeme päripäeva  ja Kerli, sina võtad lause kokku. Ehk siis igaüks annab ühe sõna. Vaatame Jaan. No vaadates seda lauda siin ma ütleks kõigepealt rammusat  rõõmsat Lahket. Rahulikku ootusterohket turvalist meeleolukat. Jõuluaega soovib kogu maahommiku pere ja.
