Tere õhtust, aktuaalne kaamera pühapäeval,  31. detsembril, võtame nüüd aasta viimase päeva kokku. Ja nagu ikka, saabus uus aasta kõigepealt Kiribati  väikeriiki mikroneesias. Suurematest linnadest tähistasid uue aasta saabumist  esimesena Uus-Meremaa pealinn Okland ja Austraalia suurim linn. Sydney. Jaapani pealinnas Tokyos tähistati uue aasta  saabumist peale ilutulestikuga templikellade helistamisega. Rahvale jagati tavakohast maisisuppi sooja piimaga. Hongkongis korraldati linna ajaloo suurim ilutulestik,  Taiwani pealinnas Taipeis aga valgustati välja kõik linna  tähtsaimad hooned. Meie läheme nüüd mööda Eestit seiklema, algatuseks Tartusse. Tere õhtust, Ote-Maria, no kuidas tartlased  siis lõppeva aasta kokku võtavad? No täna tasub ehk meenutada kõike positiivset,  mida 2023 tartlastele tõi näiteks ülikooli kliinikumi juures  valmis kauaoodatud uus lastehaigla ja ka kõrvakliinik  ning tegelikult saime me rõõmustada aga paljude tartlaste  saavutuste üle. Näiteks elasime kaasa režissöör Anna Hintsile  ja ka ju Tartu teadlastele muidugi, sest,  sest tänavu ju sai kasutusloa esimene Eestis siinsamas  Tartus välja arendatud vaktsiin, aga siin Vabaduse puiesteel,  kus täna on uhke lava püsti pandud ja varsti-varsti saab  näha valgusetendust tähistatakse ikkagi väga erilise  tähtsusega aastavahetust, sest et lõpuks on ju kätte jõudmas  aasta 2024 kultuuripealinna aasta ees ootab üle 1000 ürituse  Tartus ja mujal Lõuna-Eestis ja kusjuures välisturiste  oodatakse seda kultuuripealinna külastama umbes miljoni jagu. Nii et võib öelda, et tartlastel on ka väga palju toredat,  mida uuelt aastalt oodata. Narva silda, jõge, linnust on sel aastal telekast juba  nii palju näidatud, et vaevalt, et kellelgi tekib küsimus,  kus ma lahkuvat aastat ära saadan, ikka piiril. Alati on Narva kohta küsitud, et kuidas teil seal piiril  olukord on, piir ikka peab, kuid sel aastal küsiti eriti palju,  sest oli ka põhjust. Surve oli päris suur. Sõjapõgenikud Lähis-Ida ja Aafrika migrandid,  kellega meid proovile püüti panna, nii et toontõkked püsti panime. Suur kevadine vastasseis, võidupüha kontsert ühel kaldal,  Putini pilaplakat teisel kaldal. Narva piiripunkt muutus justkui nõelasilmaks,  kust kõik veel püüdsid läbi pugeda, enne kui piir lõplikult  kinni läheb. Narvakad vaatasid toimuvat väga segaste tunnetega,  sest selge ju, et kui piir on lahti, kaubad,  inimesed liiguvad, on ka linnal hea põlis  ja vastupidi, kui piir läheb kinni, Narva kiratseb. Nii et väga segane ja vastuoluline aasta  ja nagu meil kohapeal öeldakse kui hästi me siiski varem  halvasti elasime. Aga sellegipoolest, head vana-aasta lõppu  ja väga lootusrikkast uut saabuvat aastat Eesti idapiirilt. Narvast. Ja tere õhtust ka siit Kuressaare kesklinnast. Riik on meil ju teatavasti suur ja Saaremaal  ja Kuressaares olid tänavusel lõppeval aastal hoopis teised  rõõmud ja hoopis teised mured. Erinevalt Narvast. Viimastel aastatel ongi Saaremaad tabanud mitmed erinevad kriisid,  alustades Covidiga eelmise aasta elektrikriis,  mis tänavu kordus pea üks üheselt Lõuna-Eestis  ja sellel aastal siis Kuressaare joogiveekriis. Tänu millele nüüd hakkabki riik oma põhjaveevarusid  ja põhjavee järelevalvet paremini korraldama. Ja kui saarlastelt küsida, mida võib-olla uuelt aastalt soovida,  siis ma usun, et me kõik sooviksin seda,  et äkki saaksime järgmise, 2024. aasta ilma igasuguse kriisita,  ükskõik millise, ta ei taha enam ja seda soovime muidugi  ka kogu Eestile. Ja kui te arvate, et ma nüüd hakkan siin teie ees kohe  šampust jooma maitsma siis vara veel pisut etiketi reegleid  rikkudes on siin sampuse klaasis hoopis puhas Kuressaare  joogivesi ilma kloori lõhna ja maitseta just paar päeva  tagasi tänu uuele tehnoloogiale on see võimalik. Ja kui päevakajalise uudisega veel täpsustada,  siis siin minu selja taga Kuressaare kesklinnas tänavu  saluut ei korraldada. Aga kesköö paiku aastavahetusel mängib siin ansambel  ja kõik saavad toredasti tantsu lüüa. Seda traditsiooni tehakse juba mitmendat aastat. Ilusat aastavahetuse teie kodudesse. Suundume nüüd Eesti-Läti piirile ja lätlased teevad  teadupärast asju teistmoodi võrreldes meie eestlastega. Tere õhtust, Ragnar, ütle, kas ka paremini? Tundub, mõnes mõttes küll jah, sest Läti sai ju lõppeval  aastal uue presidendi vahetus valitsus ja tõepoolest  lätlased on väga püüdnud teha nii, et eelarve tasakaalu  ja kaitsekulude tõstmise kõrval inimene ära ei kaoks  ja kui me nüüd vaatame, siis kompenseeritakse ju kõrget  elektri hinda ja ka intresside tõus on pisut kompenseeritud,  võib öelda, kas see on halb või hea, aga igatahes lätlased  on püüdnud teha nii, et rahval võimalikult hea oleks,  ega taganeda pole ka kuhugi, sest et lätlaste arv,  kes välismaale elama suundub, on ikkagi jätkuvalt suur. No sel aastal sai Läti ühinetud ka Istanbuli konventsiooniga  ja muidugi toimus lõppeval aastal Lätis juubelilaulupidu,  mis läks väga hästi, aga siin Valga ja Valka keskväljakul  Eesti-Läti piiril algab juba mõne tunni pärast. Noh, niisugune pidulik või rõõmus või lõbus aasta ärasaatmine,  kuidas keegi iganes soovib ja see on küllap üks väheseid kohti,  kus siis eestlased ja lätlased saavad koos  nii Eesti kui ka Läti muusika saatel pidutseda. Ukraina argipäev on aga ilutulestiku asemel õhurünnakud,  mida Venemaa korraldas ka möödunud ööl. Vähemalt kuus raketti tabas Harkivi linna,  kus sai vigastada vähemalt 28 inimest, sealhulgas  ka kaks teismelist. Raketid tabasid elumaju, hotelli ja meditsiiniasutusi. Hiljem rünnati Harkivit kadroonidega, mis põhjustasid  kesklinnas ka ulatusliku põlengu. Kiievi oblastis sai õhurünnakus kannatada oluline taristuobjekt,  aga ei ole öeldud, mis objektiga täpselt on tegu. Taiwani taasühendamine, ülejäänud Hiina a on möödapääsmatu,  ütles Hiina president. Oma uusaasta kõnes. Taani kuninganna Margarete teine loovutab jaanuaris drooni  pojale kroonprints Frederikile. Margarete, teine loobub droonist 14. jaanuaril  ja sel päeval möödub täpselt 52 aastat sellest,  mil ta ise võttis drooni üle oma isalt. 83 aastase kuninganna sõnul pani tänavu läbi tehtud  seljaoperatsioon teda mõtlema, et ehk on aeg anda oma  vastutused üle järgmisele põlvkonnale. Kuninganna Margarete on käinud mitu korda  ka Eestis visiidil viimati aastal 2019. Ja lõppev 2023. aasta ei olnudki nii hull,  kui karta võis, rääkisid täna tallinlased jõuluturul  ja uisuplatsil. Uuelt aastalt ootavad nad aga rahu, tervist  ja õnnestumis tööl. Kuidas teil lõppeva aasta läks? Põhimõtteliselt läks kenasti, lapselapsed terved,  ise terve, lapsed terved nii et kõik on korras. Mitte kõige hullemini. Mida see tähendab? Et olin valmis Palju hullemaks arvestades seda, mis praegu maailmas toimub,  elus olid teatud muudatused aga sellised väga positiivsed  ja et, et muusikat sai tehtud ja siis sai veel. Abiellusin leidsin veel uue kaasa. Natukene palju oli laps haige, aga muidu läks hästi,  sai natukene ikkagi reisida ja, ja lapsega kodus olla  ja mida uuelt aastalt ootate? Tervist, seda kindlasti ja et saaks rohkem magada. Ja et tööl läheks hästi, et lähen tagasi tööle lapse kõrvalt. Ja. Läheks kõigil paremini ikkagi ja rõõmu. Rõõmu. Millest sa rõõmu loodad? Endast ja sõpradest? Ikka oleks rahu ja ja ikka igapäevaselt läheks hästi. Kas kõigil hea tervist? Kirsi räägib nüüd tuleva aasta ilmast. Tere õhtust, uus aasta tuleb paukuva pakasega. Homme tugevneb Skandinaavia ja Soome kohal kõrgrõhuala. Selle mõjul on ka meil järgnevail päevil lumesajud hõredad  ning temperatuur languses. Samal ajal liigub üle Poola itta madalrõhuala,  mis hoiab rõhuvälja pingelise ja idatuule meil suhteliselt tugeva. Öö tuleb pilves selginemistega põhjarannikul sajab kohati  lund ja võib tuisata. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse, saartel  ja rannikul ida ja kirdetuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Külma on miinus seitse kuni miinus 14, rannikul kuni miinus  neli kraadi. Esimese jaanuari hommik tuleb muutliku pilvisusega  ja sajuta. Puhub tasane, saartel ja rannikul kohati mõõdukas  kirde ja idatuul ning miinuskraade on kaheksa kuni 12,  saartel neli kuni kaheksa. Päeval on pilvisus vahelduv ning Põhja-Eestis sajab kohati  lund ja tuiskab. Puhub valdavalt idatuul neli kuni kaheksa,  iiliti 12, saartel ja rannikul viis kuni 12,  iiliti 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 13,  rannikul kuni miinus neli kraadi, kuid õhtul langeb  temperatuur idapoolsetes maakondades kuni miinus 20 kraadini. Järgnevail päevil on pilvisus vahelduv, olulisemat lumesadu  on oodata kolmapäeval ja neljapäeval ning siiski pigem rannikualadel. Kui neljapäevani on temperatuur ikka langust endis,  siis reedel pakane. No veidi leebub meeleolukat aastavahetuse kõigile. Aitäh sulle. Ja lõpetuseks parafraseerin täna üht klassikut. Head vaatajad, ärge surnuks külmuge. Head õhtut. Head aasta lõppu. Nägemiseni. Pai.
