See. Koht on nii maagiline, et kui ma ausalt ütlen,  siis ma jääksin siia tööle. Ja. Tervist rännak meie hõimlaste radadel jätkub Põhja-Rootsis  kus leiab sidemeid soome-ugri rahvastega palju rohkem kui  esialgu osanuks arvata. Eelmises saates kingiti meile iidne minelaste vika. Võib-olla 19. sajandi lõppu ei aga vaata kui peenike seks. Kõvasti tööd, mina ei ole sisukust. Tuntud kaevanduslinnas kiruna nägime aga,  kuidas rauamaagi kättesaamiseks tuleb terve linnaosa koos  inimeste ja majadega eest ära kolida. Tema punane lini ja näete, et kuna tõsta kaupu nagu On olnud, kas mingi ne näete, et kaiki tema rakennuksed,  mida te näete tasa? Tänases saates võtame suuna Rootsi ja Soome piiri lähistel  oleva Haabaranda ja tornio kanti tee peal  külastametpõhjapõdra nahatööstust ning saame Kukolakoski  tohutut kärestike ääres kokku teeneka kuni suupillimängijaga. Ja. Mina teen Muusika nagu. Koscantia. Nii mina osa kärbasemaska paberilane noodi Järgmise peatuse oma teekonnal teeme polaarjoonest  mõnikümmend kilomeetrit põhja pool asuvas Pentas järvi külas. Suure järve ja metsade vahel paiknev asula näeb välja nagu  iga teinegi selle piirkonna küladest. Kuid siin elab mees, kel on kohaliku elu  ja kultuuri säilimise osas suured teened. Berti Liisakson ongi see, kes käivitas praeguse mine raadio  mille stuudiosse sattusime mõne nädala eest. Esimese asjana läheme koos Bertiliga järve äärde,  et üle vaadata mõrd, mis sai eelmisel õhtul vette pandud. Oh. See on haug ja haugime enne ja siis kasti. Ja see siit. Saate kuu piku kala ju taguse tähte püüda,  sinna jagame, ennetada ja see Tartu site  selle ja, ja sinna labürindi. See vana tava Ka täna. Et arvan, et see on väga vana See on nüüd, mis ma ei tea, kilone poiss  või natuke peale. Väga hästi, sööme haugi, meile väga haug,  maitseb. Berti Liisakson kolis pentas järvile 30 aastat tagasi kuid  tema esivanemad on siin elanud juba aastasadu. Vana mõrraga kalapüük pole ainus iidne eluviis,  mida Isakssoni majapidamises leiab. Vaid terve elamine on kui rännak mialaste mineviku. Õigupoolest kujutab Bertili kodu endast moodsa tehnika  ja vanade tavade kooselu. Enda sõnul tunneb ta isiklikku vastutust  selle eest, et loodus tema ümber säiliks. Mul on paneelid tava tegevad oma sähe. Tegevussähke asi on sähke auto, mida mul on,  olen kaks viimi ot. Janu sile, tal on pikemat katuse, toimi eriti,  meil on külma, toimi, eita. Joogi puhastamine reedab, et mees on ennegi kala püüdnud  ja sellest häid roogasid valmistanud. See see on liukas kala. Ära Soome. Oi, oi oi, oi, oi, näed, tal oli teine kala sees. Soov. Haugi kõhust ahvena leidminegi näitab meile ilmekalt looduse  loomulikku ringlust kus elus püsimiseks tuleb end  ümbritsevat keskkonda mõistlikult tarbida. Aga teha seda nii, et tugevamad saaks söönuks  ja nõrgemaid jätkuks ka tulevasteks aegadeks. Tõmmates siit paralleeli nimelaste kui vähemusrahva elu juurde,  siis millisena näeb Berti Liisakson oma rahva edasist käekäiku? Ja soome puhul kaheksa. Mida prosent edela? See elle tausin nüüd küll ta see määra ja  ka puhus see vähene vähe keerta nagu ka äkki muud vähemiste  kiiret rooti saagist ja vähem mujalgi maailma muuta. Minge saavutatud tähele, minge osa taika. Revidseeri töösse hoonete see ette tundu te loota muste  laulul on kasu. Milliste inimeste keskel inimesed on jogu vaikasiten ei ole,  kirdake. Ohajugu on on tausta, on historia oma. Mida, mida tabatunud tele Omaste kultuurist ja, ja üht-teist kunnaste  ja see on hüviste ja hoonesta poolisteja,  see on historiaste. Et see, see teki, et et on site voim ja ka abita ülla  kigielen mutaganete pärjadele seljatugi. Ja see on ise osa. Et. Mida sa teed tast? Haugiste. Meie tee paarist vanu saime meie esitan saatest teha  kalakaku ja kas see on siin? Siis. Paistanukrat. Ja pane talveavarda pähe, siin. Talvel vastu. Kere vähen, ta külasta, müras on kuse, mine. Lysen küla olud. Jooga ikka nägime. Ta nägi midagi puhu hääle, niisiis ta on loodavasti aina  puhutud hääle. Siin tõesti see vägi, aga Tanel ei kao ka tulu. Ma abi Lapin juuri ja, ja, ja Landalas ja öelda,  et see on huvi vanast laulu ja eustas kultuur tähendab ena. Tema pikuküla osa on osa saatejärv ja, ja see on kasvava külla. See on harvinaine, siinemeelsete, muude täldanaiste küliste  vahekeda vägi on lähte, nüüd ma tämeküla ele  ja kasva ja see ei juhtu ennekõike sidet tänu nahkatehas  ja on viel. Ja ka tööliste ja site on hüvi vahvasti poruka. Kos iso ja ka. Jaa. Nii teemegi järgmised sammud kohaliku nahatehase juurde  mis on siinse piirkonna suurim. Tööandja ja polaaraladele omaselt töödeldakse siinses  nahavabrikus mõistagi nende loomade nahku,  kes siinsetes farmides elavad. Ehk siis peamiselt põhjapõdrad. Nahavabrik kuulub perekond Kerole, kes on siinkandis  nahabusinessiivjanud juba mitu põlvkonda. Naha parkimise juures võib välja tuua neli olulisemat etappi,  esimene suurem etapp on seal tünnis, seal käib nahkade  pesemine ja see tünn muideks on umbes 100 aastat vana  ja see on siin selle tehase algusest peale,  teine etapp toimub seal, kus siis naha küljest kraabitakse  lahti liha osad jäänused, rasv, mida siis sealt veel võtta  on siis edasi, kolmandaks sõidab see kõik sinna tünni,  kus siis taaskord pestakse koos parkainetega seda nahka,  siis võetakse see nahk välja ja ta liigub sinna,  kus see nahk kuivab ja see tehas siin on Rootsis  siis kõige väiksem nahaparkimistehas. No ta mäe liige on pereüritus, mida minu isa ise on,  on ta 1900 tagusel ta üheksa on. Just nüüd läheb aia, mis me nüüd tuleme. Aga tema on. Ei ole see vana. Metsa. 70 lugula ja see tuli nagu siit engetehk tasulise. Ja. Tu? See on saapa tootmise süda, seal eemal lõigatakse nahast  välja sobivad tükid, umbes sellised, need omakorda  õmmeldakse siis saapakujuliseks. Lisaks saavad saapad siin endale tallad ja,  ja see kõik liimitakse tervikuks mõnusalt kokku,  siin on liiste, siin on kõik, ühesõnaga,  mis ühe saapatootmise juures vaja on. Koostööd tehakse näiteks luksusbrändidega nagu Louis Viton,  Hermes ja ka Rootsi disainifirma aknega. See koht on nii maagiline, et kui ma ausalt ütlen,  siis ma jääksin siia tööle. Borooja on tal Den üheksandast saab borja Teeme vähem, naudi nagu tähe. Suudaril. Naist Meil on ning kolm erilasta toodet. Tammesta parki parkinahka, mida täna on,  on, See on Ka auku ja piku nahka tehtava näidata ussu  ja keda ja Siit. Ka seal koristaja ga müütan ka. Levi ülles just. Keskuseks. Turisti? Le. Sitten on vile, teine see, see minuga. Ei ole ta ütlemist. Et tagapool, et, Laine ja see on nagu nii Nagu viide väike Tegi aadressi ja vaata ida naisele kalida Hinno ja. Oma rännakutele oleme saanud selgeks, et kaugel põhjalas  tarbitakse asju lõpuni ja midagi ei visata niisama lihtsalt ära. Sama mentalit teed toimub ka nahatööstuses isegi kõige  väiksematele nahajuppidele, mida riiete või saabaste juures  kasutada ei saa, leitakse mingi rakendus. Production line wichis making food for Dealks. See, see on viimne toode, mida nüüd on perustatu,  nüüd mis aga? Alati. See deta nagu käike nahast käi. Ka. Seda nüüd post ja ja teha kuivatan nahka. Ka. Nüüd. Meie teekond jätkub nüüd juba lõuna suunas  ning liigume mööda Tornio jõe kaldaid allapoole. Selle teekonna üks hämmastavamaid kohti on mitme kilomeetri  pikkune kärestikeala, mida soomlased kutsuvad Kukolagoskiks. Rootslased aga kukula vorseniks. Siin on säilinud vanad kalapüügitavad. Ehkki mai lõpus, mil meie kärastikele jõudsime,  oli vesi veel kalastamiseks liialt kõrge,  tegi reisijuht Juha meile asja selgeks, kuidas siin rahvas  on kala püüdnud juba ammustest aegadest alates. Siin on üks suurepärane gravüür aastast 1519,  kus on juba näha seda, kuidas see kalapüük siin jõel on käinud,  aga see ei ole päris algus, see traditsioon on pikem. Ta. Antonkosid lähi Norlais ka nimi on Nemfo ja. Samasugune kavastusfiguuri. Tehtud ja ela on juba 6000 aastat tagasi veel viimsed,  elem. See nimi, neembus on algus vanasti saksa keeles neemen  nagu otta ja ma arvan, et sekoski osa, nimelt siin sugune  kavastus võimalik. Siin Kukala kose kalastus külas on väga hästi näha,  milline on ajalooliselt olnud see traditsiooniline kalapüük. Juha, kuidas see süsteem siin käis ja miks siin niisugune  uhke kellatorn on? Jogasell talu oli oikeus kalasta, see, mida suurem bitaloos  pidaman ian, sai püüda. Põhimõtteliselt püüti üheskoos, aga mis siis saagist pärast sai? Hobuukses. Saalis ja jaeti rannale ja jokas. Nüüd ti kala ja sulle isa talu, sa kaks kala vaikenitalo  saal ja. Seepärast si kella oodati püüd, aga püündilopu? Aga mis saagist edasi sai seda vaatama, sest siin on üks  päris omapärane hoone, kus siis on näha midagi väga maitsvat. Ma tunnen seda suitsu lõhna. Ta nagu grilli, nagu grilli. Seda ta on. Teene. Koivus ta. Tuli ja siten siiga odeda siiga need tähe pane panna panna  molemi ta pooleldi see tuli. Küpseta. Siia ja sitekonnad on küpsed nii loodeta boss  ja panna ämber ja soolavesi seegi see eriti vägevast me  saame täna eeldama seda mast. Ja. Nii et huvitav, meil käib liha, suitsetamine  ja niisugune küpsetamine lepapuuga, aga siin pannakse kõik kasega. Aga siin selles ruumis on tunda, et siin on no päris kaua  aega tehtud, seda traditsioonilist kala küpsetamist. Aga kui jõgi on nii kärestikuline, kuidas  siis kalurid ikkagi vetele pääsevad, et maitsvat rooga püüda? Kahe nädala pärast on vesi alanemas ja siis algab pihta kalastushooaeg. Kuidas see kalastamine siin Kukala kosel  siis täpselt käib, siin on mingid pildid,  kas sa oskaksid mulle rääkida? Ja rakenda tere Ja siit. Haavila kala, pohja, kala väsi seest pohja kopi ja. Täpselt, mis see koopa Räägi nagu nali, et kui kala väsi Autosid, et kas siin Vees hukkus sex, ostan üles see vana kalastaja nalja. Põhimõtteliselt aga kas nad ehitavad siis igal aastal uuesti  selle struktuuri? See see, see ongi täheline. Nüüd, kuna korea vesi Pat te. Süksulapoes ja vesi, laske serkene, et. Ja siit peale ka kalastus. Kala koskile on väga huvitav kalastusmuuseum,  mis näitab kenasti ära siinse kalapüügi traditsioonid. Kui sinna kanti satute, võtke selle muuseumi külastus  kindlasti ette, sest sealt leiab nii mõndagi üllatavat. Erinevas suuruses kalu, aga mis saab siis,  kui ta annab sulle näiteks ühe kala, mis kaalub,  ma ei tea, 15 kilo, pole midagi lihtsamat,  kui võtta see kala ja siduda endale selga. Vaata, siin ongi üks härra täpselt seda teinud. Ehk see kala on? Ma arvan, et see võib olla üle meetri pikk  ja siis ta on selle köitnud endale siia niimoodi,  et saab siis pika jalutuskäigu pärast mugavalt koju teha. Mul on ainult üks hirm, on see, et kui kala näiteks rapsama kipub,  et siis see võib ju selle mehe ju surnuks lüüa. Ja. Ja. Isete ja ka moodsamate kalapüügivahenditega tutvumine võttis  oma aja. Vahepeal oli aga saanud valmis järgmine laar  suitsusiiga millest meiegi pidime osa saama. Kasepuuga suitsutatud kala on eestlaste jaoks uus kogemus,  aga kuna kaugel põhjas leppa ei kasva, siis kask ongi  selle piirkonna kala ja liha suitsutamise puu. Selline ongi siis selle jõe. Kullatükk siig ja ta ei ole päris traditsiooniline vardasiig,  vaid ta on siis suitsusiig, aga noh, Ma arvan,  et see on ka ikkagi väga-väga traditsiooniline toit  ja need kartulid on ka väga erilised, sellepärast et  tegemist on sellised Põhjala kartulid, mis maksavad poes  rohkem kui tavalised lõunapiirkondades kasvanud kartulid,  aga lööme kahvli sisse ja proovime, kuidas see kõik maitseb. See on soe, see mõnusalt soolane, see on. See on imemaitsev. Kui te küsiti mult, mis on maailma parim asi  siis loomulikult ei ole mul keeruline vastust leida. See on siia kala. Ole. Pärast kosutavat lõunasööki võis veel kukola kuskil ringi vaadata. Ühel hetkel tabasid meie kõrvu suupillihelid  ning asja tuli minna lähemalt kaema. Suupillimängijaks osutus väin Nielsen teenekas kveeni  rahvamuusik kes on üks vähestest veel elus olevatest inimestest,  kes oskab mängida vanu veeni rahvaviise. Meie kohtusime temaga Kukula goskil pool juhuslikult. Kuna vana suupillimeister oli Norrast tulnud siia eelolevaks  folkfestivali ks proovi tegema. Suupilli mängus mitmeid rahvusvahelisi tiitleid võitnud  väina meenutab, kuidas ta kaheksa aastase poisikesena õppis  suupilli iseseisvalt mängima. Huvi selle väikese, aga vahvat häält tegeva instrumendi  vastu oli nii suur, et poiss nuias oma isa minema talutööde  kõrvalt linna suupilli ostma. Isa ostis ki aga ainult ühel tingimusel. Ja isa Sano, et ta, sul on nüüd viiko aiga. Tema. Tema ja Han Velsiin Hallu, mida liha Han Wihel, Salme? Ja ja mina, Hartelin ja Hartelin jookapeev. Ja mul. Võtke üks. Tuli see sund. Mina. Oli viis ala mulla ja. Nüüd. Muna. Sa ütleme, et täna osa, et tema hull ja kui ma olin,  soetasin kapaleni. No mida sa anna tuuma otsani? Mida sa aed, kelbas kohandu? S külas minu korvile kelbas. Sellest lapsepõlves aset leidnud seigast sai alguse suur  suupilli mängimise kirg mis on väinud saatnud tänase päevani. Mees mängib hea meelega nii üksinda kui ka koos teiste rahvamuusikutega. Jah. Les part of this Hou you said finishi family. Era finish family. Bekase Reali Beng Part of or ten. On wit all Language es the vo. Have los Picaus of this on goverment Politic. No supost, this to talk ing, Granny language toode,  hilden and welosta om ighto. Find Back a nime. Väino and and hes Remarcable siin and his so. Big harta eas. As ime te Storys I m veri, fassinitid andis Osso part of  Friendship with other people of his Generation and so Bit Jongerand. Iig. Well? I, I, I want? To learn this toris and the music and I want posi on pea  stno s. See, et Väino on igati muheda olemise ning laheda jutuga mees,  sai meilegi mõne koos oldud hetkega selgeks. Kuigi tema rahvamuusika varamu on tohutult suur,  ei kipu mees enda võimekust muusikuna üle tähtsustama vaid  pigem viskab oma pillimängu kohta meeldivalt villast. Mina mina teen Muusik ja Okta, mina. Osa kärbasaska paberil, noodid. Nii ongi ta kõik lood selgeks õppinud kuulmise järgi  ja et asjad paremini meeles püsiksid, kasutab ta taskus  olevat diktofoni, kuhu kõik viisid salvestab. Et mina tarvi site, mina. Liku poeg. Ja muusik ja kaks kolme Gerda nimesite sodi. S. Antud miinus kõrgem aunistan. Ikka ka. Aitäh. Music The. Sma layers ecaus, maiser of. Like mine. Tonality. Sou sa. May be aste Words. Ar about Longing netis also in the Hemens nende love sonks? I think Granet Peple. The game maber, Walk. Sof areta. Ma no see People. Becas Sofar. Aafter that it käime this sepression of the fanni people you no. Jaa, ta Ita spin. Its kindo Sor belonging to the grand parens the parens and  te children. Wen w play tis mesic like Uu. No jah. Etis, so mach filling in et on, et it Gos wi the story eraneo. Kukalakoski jääb oma muusika ja kaskedel suitsutatud kalaga  kauaks meelde kuid meil on aeg liikuda edasi,  sest uued kohtumised ja põnevad avastused ootavad selles  piirkonnas praktiliselt iga kurvi taga. Järgmises saates teeme pikema tiiru haabaranda  ja Tornio kaksiklinnas kus naabrid peavad oma igapäevaste  tegemiste käigus arvestama tunnise ajavahega. Ühel pool on siis nagu Euroopa aeg ja teisel pool  siis nagu Ida-Euroopa aeg. Et põhimõtteliselt siin tegelased võtavad vastu kaks korda. Uut aastat? Habarandast saame ka tuttavaks maailma ainsa teadaoleva  mäekeelse regebandiga. See on, see on laulu ja. Ja. Ja mingit ujo. Millest meekeelne rege laulab ning kui palju on sellisel  muusikal kuulajaid sellest kõigest lähemalt juba järgmisel nädalal. Muide siis teeme esimesed sammud ka liivlaste radadel  ega muud kui kõike paremat ja kohtumiseni.
