Elukool voola hoolegi. Viimane aeg on alustada Neljapäevase elukooliga Väikse
Tambet on ennast stuudiosse püsti istuma pannud,
sisse püsti-istuma pannud, on veiksed hambet veix on
loomulikult ka kohal ja mis siin ikka rohkem öelda,
kui, et hops Riho ja ja jõu, jõu, jõu kõigile.
See esimene oli küll ennekuulmatu, mis sa ütlesid säsi,
obsed, Joho, mis mingeid Otto-Triinu värk või?
Kuule, olen endiselt Otto-Triinu, kui pikk on Venno Loosaar? Väga, väga-väga lühike või, ja millest täna juttu tuleb,
arvutitest?
Loen mina ette, kes kirjutab?
See kaua elas siuh, kes kirja ette loeb,
see vähe elab, palun, kirjutab meile selg.
Selgsõlg kolleeg, selg, lihtsalt selg kirjutab meile suure Maarjast.
Nii. Tere, Väikse Tambet, nagu isegi olete aru saanud,
on hakanud lund Sayama, aga mina teatavasti ei ole sellel
sügisel veel seenele jõudnud sõita. Tohodil küsingi teie käest, kus on Eestimaal veel mõni
lapikene mere mulda või rohutibla et saaks mina minna seenele.
Selg? Lapiku sa saad poest võtta, mine jah,
salaja seeneline, palju õnne sünnipäevalapsele,
arvutite infotehnoloogiakuvarit ning kättimine.
Huvitava rubriigi läheme edasi, see on väga tõsine,
kui kõik inimesed teavad ju, et raadio kahes kahes on kaks arvutispetsialisti,
üks on Kristjan Port, teen väikse Tambet
ja nii siis väga palju on küsitud meie käest Christian Fordi
käest võrgutaja saates kriisitaksortva küsitakse rohkem nagu
niisuguseid elementaarseid asju, aga meil on nagu
spetsiifiline arvuti saada, mis sinu käest küsitud on. Meie küsiti, et kuidas oleks kõige lihtsam tühjendada oma
postkasti aha?
Kõige parem siin väga paljud inimesed ütlevad,
et uued kirjad ei tule enam sisse, ei mahu sisse.
Ruumi ei ole ruumi, kõige parem on siis,
kui teil on kodus printer, ventiga, kõik need kirjad sealt
välja ja põletage.
Põletage need ilusti ära. Talvel saab sooja ka köetud maja ja postkast tühi.
Ja jälle homme.
Homme homme. Elukool voola hoolegi.
