Eesti on järeldanud arengumaade rohetehnoloogiaprojektideks
kokku üle nelja miljoni euroraha, selleks tuleb
heitkogustega kauplemise enampakkumist tuludest
ehk õhku saastavat ettevõtetelt.
Kokku on siiani toetust saanud 27 projekti.
Keskkonnainvesteeringute keskuse arenguriikide projekti
koordinaator Ööle Janson ütles, et on olnud nii digi- kui tehnoloogiaprojekte. Näiteks Lõuna-Aafrika vabariigis oleme piloteerinud hoonete
energiajuhtimise tarkvara Costa Ricas on aidatud puidusektori,
puidu mõõtmistehnoloogia digiteerimisega kaasneb siis Ugandas,
Keenias, Gruusias, aitame kaasa
toidujulgeolekusuurendamisele läbi päikeseenergial toimivate toidukuivatit.
Siis Me oleme Rwandas ühes väikeses mata linna koolimaja
juurde rajanud merekonteinerisse mahtumine reoveepuhasti,
mis siis lisaks biogaasikoolimaja söökla tarbeks. Kliimaministeerium välisministeerium valivad välja riigid,
mille puhul toetust saav äsja avanes uus,
ligi miljoni euro suurune taotlusvoor ning toetust saab
küsida roheinvesteeringuteks näiteks Moldovas,
Armeenias, Põhja-Makedoonias, aga ka mitmes Aafrika riigis.
Projektid viiakse ellu koostöös kohalike partneritega. Enamus asju toodetakse valmis Eestisse Eesti ettevõtete enda
poolt või ülikoolide poolt ja viiakse siis sinna arenguriiki
ja püstitatakse ja siis arenguriik peaks nüüd ise edasi toimetama,
aga aga ootamegi, selliseid lahendusi, mille ülalpidamine
oleks sihtriigile väga odav ja lihtne. Kuidas on need varasemad projektid pärast eestlaste
lahkumist edasi toiminud? On nii ja naa, enamus ikkagi toimivad päris hästi,
noh, siin muidugi mõned tarkvara projektid,
millel juba Eesti ettevõtted, millel on huvi nende riikide
turge hõivata, et nemad ise hoiavad sellel kõigel silma peal,
et need projektid ka jätkusuutlikud oleks. Ööle Janson annab senise kogemuse põhjal roheinvesteeringuid
kaaluvatel ettevõtetele soovituse. Meil on siin tulnud välja, peamine asi on hästi palju läbi rääkida,
nende inimestega ei maksaks telefoni teel
või Thingsi vahendusel läbi rääkida, pigem jah koha peal,
võib-olla suhelda ka välisministeeriumiga,
kellel on ka kohapeal atašee, et kes võib-olla suudavad ka
partnereid üle kontrollida, et kas on usaldusväärsed.
Samuti tuleb arvestada kultuuriliste erinevustega,
tasub ikkagi palju asju paberil kirjalikult kokku leppida. Keskkonnainvesteeringute keskus ootab toetuse taotlusi 11. märtsini.
