Koalitsiooni eesmärk on langetada hääletamise vanust 16.-le
eluaastale kõigil valimistel.
Kohalike omavalitsuste puhul tehti see otsus ligi 10 aastat tagasi,
nüüd on järg Euroopa Parlamendi valimiste käes,
räägib riigikogu põhiseaduskomisjoni juht Hendrik Terras. Eelnõu on valmis ja koalitsioonid midagi läbi räägitud kuid enne,
kui me sellega edasi liigume, siis me arutame ka
opositsioonierakondadega läbi, siis minu teada on ka seal
võib-olla mõnel erakonnal soovi toetada,
et siis võimalikult laia konsensusega sellega edasi liikuda. Oluline on siin rõhutada, et isegi kui riigikogu peaks
lähikuudel valimisea langetamise ära otsustama,
siis tänavustel Europarlamendi valimistel see veel ei kehtiks. Pool aastat või isegi aasta enne valimisi peavad olema
valimisreeglid paigas, et südame selleks korraks enam ei jõua,
aga siis juba järgmiseks korraks siis 2029 oleks võimalus
noortel valima minna. Koalitsioonierakonnad otsivad riigikogu ülest poliitilist
konsensust ka sellele, et 16 seitsmeteistaastased saaksid
osaleda riigikogu valimistel.
Kuna ka see tähendab põhiseaduse muutmist,
on protseduurid teistsugused ja aeganõudvamad. Kuna tunud kinnitama kaks riigikogu koosseisu järjestikuselt
ehk siis selle ajaraam ei ole nii kriitiline
ja et me kõigepealt algatame avaliku arutelu europarlamendi
valimisseadusega ja siis sealt edasi liigume põhiseaduse üle. Terras ütles, et europarlamendi valimiste jaoks vanuse
langetamine vajab üksnes vastava valimisseaduse muutmist
ehk seda menetletakse riigikogus, nagu iga teist eelnõu.
Opositsioonierakondadest on plaanile toetust väljendanud Keskerakond.
EKRE leitakse, et nii noored inimesed on liiga mõjutatavad
ja seal valimisea langetamist ei toetata.
Politoloog Alar Kilp on hinnanud, et valimisea langetamisest
võidaksid kõige rohkem Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Nendel on kilbi sõnul tihti kõige nooremas vanuserühmas
reiting poole kõrgem kui kõikide vanuserühmade peale keskmiselt.
