Tere, jääd mulgi nädalit kigile de kullede mulgi uudiseid
ja minule Ilves Kristi tämbese jutu viivemeid mõtsa.
Nimelt kõneleme ühest uhkest loomast, keda Mulgimaal kah
järjest rohkem näta Euroopa punairvest.
Mess loomse irw omm ja kun kotalta meile.
Tulluam kõneleb mõttes looma uurie Tõnissoni Jüri. Samamoodi nagu kitsigi tullu lõuna poolt meile teda Mallusin
pärast jääaega varem kah kui soojema kliimaperioodi ollu,
aga vahepeal on ta siis ära kadunu ja isegi halljänese oli
kadunu mõttes siga oli kadunu, põder oli alles mõnedes
põhjapoolse looma veel Irveks ka oli veel lõuna poole lännu
ja siis vaikselt hakkasime tagasi, tuleme
ja eks neid siis amiteediga kõigepealt oli Vena leedun,
oleme sealt, toodi Lätti, Lätist toodi meile
ja neid tooduga Venemaa poolt sisse just seansse,
põtru ja metskitsi vahepealse looma ja kaaluga. Et kui hirvelehmi, sajakilose, siis hirvepulli
või paarisaja ringina isegi raskem olla,
kuna parasjagu ennast Rammuses söönud enne Josu haiga sarve
jääb neil väga uhke pullidel lehmadel sarvi ei ole,
ematasid kutsutaski lehmades järglasi annetel Vaska täpselt
nagu põtradele väga siukse vastupidava olemisega,
et toidu poolest leplikum kui metskits ja põder
ja siis on sedasi, et kui neid kuskil kandid palju peos saama,
siis näeme viimase, kes seal alles jäämäe
või siis sinna ära surev. Aga kõigepealt homne kõvas konkurentsis metskitsele,
kelle toit on niisugune kõige valivam.
Järgmisena mädan põdra, aga siis ja hirve viimatise,
kes vastu peale seal irve sarvist taas küll seda ütelda,
et Noa mõte väga hinnatu jahitrofeede jahimeeste poolt mede
irvilamis jäänud omadus veel etnosarve kasvatava krooni
ja siis ongi, nimetate vene keelen ku tõlki otse siis ta
õilis hirv, kes krooni kand ja saksakeelena taga Heedel hirss,
säde õlis loom, teistel idapoolsetel liikidel need seda
krooni ei ole, et selle poolestamise Euroopa punahirv
teistest erinev. Kui palju neid eesti nom ja kus kandin neid rohkem trehvab? Ega nendesse ole Algun, Eestil peaaegu kuskil,
kõigepealt hakkasime mõisa saksa neid hirve Aidun,
pidame, et nende koht oli Vigala, kus oli kesine punahirve,
peale selle on veel siis ka kabehirvepeetu Luunja mõisahärra
pidanud noid õige irve levitamine Eesti nakas seal kuskil
60.-te lõpus seitsmekümnendatel alles toodi neid sisse sea
mandrile Virumaale Mustjärve kandinolid sirvajaid peale
selle siis oli Vana-Vigala on ikkagi ka olemend
ja Vigala Hirve viidi ära Hiiumaale ja lisas toodi neid
sisse veel Leedust, Lätist ja Saaremaale,
täpselt samamoodi. Ja kui siis Hiiumaa see irve asurkond neid oma seal alla 1000,
ütleme praegu siis Saaremaal on neid juba vast paari 1000
ringis või rohkemgi, aga et kui võtta siis veel seire andmeet,
siis tegelikult on neid veel kõvasti rohkem.
Peaaegu kategarne, see arv nagu jahimehe arvame,
koguarv siis praegu seire hinnangu järgi on Eesti
kaitseaastat olla umbes 10 poole 11000 kandi arvame jah
praegu pidama saadu ja toom, esimene asi. Neid kütitas see aasta siis jahimehe soovin alla 3000 pähe
ja ulukiseeria jälle soovitan 3400 või sedasi Viljandimaa
ja Valgamaa seal seen siis Mulgimaaga Homsis irve rikkama
koha vastu Läti piiri ja siia tulevana vaikselt Lätis sisse
ja kes oma Lätisse Tolloya paika Pedame jäänunesinzis elave
peidame juba üteldes sadadega, aga väga varjatud eluviisiga ja,
ja Egana päeval ennast palju ei näita.
Kuneid tarites näeb aga pimedam küllalt aste säralistest
kõige paremini üteldes väga erksa, mu meelejam kahjanud,
saame pimedam väga hästi hakkama, nii et inimene ju pimedad,
palju toimetaja järjest pimedamaks lähevad. Kuigi praegu on irve Josu haigi via nabiasse ennast rohkem
näitama virve hääli käies ka rohkem kuulamann seal,
kus jahime, teave neid olevat ja too hirvepulli Meergamina
üts väga. Toda peetas loodusena, ütles kõige isatsemas häälitsuse
üleüldse virve üteldes, et teemaga põldude peal kahju lisas
sellele siis, kui oma koristajat loomasöödas ära
ja detu siis nii heina, silorulli, Neina lõhuva sarvi käia,
sööve vanasti homne ema, siis ka ollu, kartuli,
ülesvõtja, Maadnagaabiva sõrguge, et kui metssiga Songib kärsaga,
siis irve kaabive kartuli välja sõrguga ka sama edukalt kui mõtsija. Jahimehe kõneleved Irvu maru kaval mõist mõtsa on esik jahipeni,
nõnda ära Essoteetsigunnigile minna ei mõista.
Kas oma õige? Teda võib kavalusest nimetada, aga, aga teisipidi võib ka
siis arvata seda, et irve meele on maru erksa kuulmine on
tal hästi terav nägemine, kuigi enamast mustvalge,
aga ikkagi näeb ka pimedas hästi ja siis muidugi ka
lõhnataju Marvuja karjalooma lõhna järgi nad tunnevad 11 ära,
kui kari laiali läheb tolles nendel sõranäärmenäitus ja,
ja siis noh, jäta väga puude peal lõhnamärke.
No näiteks pisaranäärmetega lisas, sellele on nendel veel
sabalülide vahel üts lõhnanääre Toomsis nüüd kari on hästi oluline,
kuna üksteisele järgnevad, kui need rohkem siis võtabki
karja kiusu ajal, no karjalaeva siis segamini. Et enamasti on siis emetse järglastega ehk lehma omaette
pulli omaette lehmadest siis ütles vanem
ja kogenum Homsis karja juht ja pullidel jällegi on
kindlasti Etu, et mõni noorem pull ja vanade ilmselt siis
hoiab varju rohkem ja võib aga sellest pullikarjast siis
eraldi hoida.
Eriti kui on see suveaeg ja paneme siis ennast lummava Joosu ajas,
siis noh, võib süüa kaks korda rohkem kui keskmine Iru. Isegi kolm korda rohkem üteldes ei usu, hääl jällegi
praktiliselt ei söö. Sess kõrrast Sammede jutu otsan mulgi nädal läbedesi.
Mess Mulgimaal veel siin nädal detas, vaadake kodulehe päält
www punkt Mulgimaa poee.
Mulgi uudisid kuulede, jälle tulevad õisi pää.
