Püha järv. Palju on selle kallastel maalitud ja luuletatud. 1918. aasta suvel olid siin ka rühmituse Siuru liikmed  ning nende külalisena Conrad Mägi, kes tuleb siia ikka  ja jälle tagasi. Järvesid jõgesid, allikaid või merd oli mägi varemgi kuju  kuid Lõuna-Eestis muutuvad järved mitmel juhul tema maali  süžeede peamisteks areenideks. Järv on oluline kompositsiooni jaoks. Tema ülesandeks on rütmistada nii maastikuvorme kui  ka koloriiti laotudes üle kogu maalipinna. Kuid maalipea sündmus on siiski seal, kus mägi puhul sageli  taevas Dramaatilised isegi eepilised pilved on vallutanud kogu taeva. Need pole realistlikud, pilved tegelikult sääraseid olla ei  saa kuid mägi fantaasiates nad ometi on peegeldamas  ehk tema enda hinges toimuvat või siis ühiskonnas toimuvat. Või siis on need pilved mõeldud vaid maalienese jaoks. Selle jaoks, et maal oleks paeluvam rütmistatu elava  dünaamikaga sest Konrad Mägi tajus loodust  ja maastiku elavana. Ta uskus, et just looduses on võimalik tajuda midagi,  mida päris elus ei ole. Midagi kõrgemat salapärasemat, metafüüsilisemat. Kord kirjutab Mägi. Meie jaoks on kunst ainuke pääsetee, kuna hetkel,  kui hing on täis elu igavest kannatust avab kunst meile selle,  mida elu anda ei suuda. Seal kunstis omaenese loomingus võib leida rahu.
