Hea teada, tere, algab lastesaade, hea on teada.
Täna räägib arheoloog Rivo Bernotas sellest,
millest kõnelevad meile välja kaevatud leiud.
Aga kõigepealt saame teada, mis arheoloogia üldse on. Arheoloogia on siis selline põnev ajalooteaduse haru,
mis tegeleb sellega, et erinevate musti staabil uurime
inimkonna minevikku, ehk siis see tähendab seda.
Et meie uurime seda, kuidas meie esivanemad elasid mida nad
tegid ja selleks me kaevame erinevaid põnevaid asju maa
seest välja.
Ja sellega me igapäevaselt tegeleme.
Näiteks täna kaevasime välja Tallinnas ühe vahva ahju,
vot nii, mis oli umbes 400 aastat vana. Kuidas see teile minevikku näitab? Vaata vanasti minevikuga oli tegelikult see,
et kui me räägime päris päris kaugest minevikust,
siis selle aja kohta enamasti ei ole kirjalikke allikaid.
Et kui seda, mis juhtus eelmine aasta või seda,
mis juhtus ka 10 aastat tagasi või isegi 100 aastat tagasi.
Et seda võime me lugeda raamatutest, siis päris vanad aega
tegelikult raamatutest lugeda ei saa.
Selle jaoks me peamegi minema kaevama maa lahti
ja vaatame, mis sealt välja tuleb. Ja siis selle põhjal me saame teha järeldusi,
et mida need inimesed tegid, kuidas nad elasid. Aga kuidas sa aru saad, kui vana seal? No seal on erinevaid võimalusi, et kui sa väga kaua selle
ala peal töötad, et siis sa õppida ka esemeid tundma,
näiteks sa tead, et mingisuguseid pote tehti teataval ajal,
siis selle potikillud näevad ühtemoodi välja.
Aga on näiteks võimalik ka see, et meil on erinevad
teaduslikud meetodid, näiteks võtame selliseid pisikesi söetükikesi,
saadame laborisse ja seal siis öeldakse meile,
kui vanad need on. Ja selle järgi meil on näiteks võimalik,
et kui muistsed inimesed tegid tuld, tegid vahva lõke,
kuhu nad sisse panid potti ja see pott ja sinna
ja seal söetükikesed söetükikeste järgi me saame näiteks
sadu aastaid või isegi tuhandeid aastaid hiljem öelda,
millal see lõke põles.
Aga jah, et igapäevaselt on ta kaevame välja erinevaid
põnevaid asju, näiteks eelmine kuu, kes arvab ära,
mis me kaevasime välja siit Tallinnast. Ma ei näe dinosauruse luu.
No mõne vanaaegse potti. Ei Me kaevasime eelmine kuu välja Sadama tänavalt ühe vahva laevavrakki,
vot nii. Ja see laevavrakk võib-olla isegi vääris vana,
et me ootame veel teaduslikke analüüse.
Aga see võib isegi olla üle 1000 aasta vana,
sa täitsa võimalik.
Aga eelmine kuu, mis te arvate, kelle luustikku me leidsime,
päris ehtsa skeleti siit Tallinnast. Ei kumbki ei ole õige, aga ei ole, aga loom on õige pakkumine,
kas keegi tahab veel pakkuda? Näiteks mõne koera näiteks. Me leidsime reaalkooli krundilt Sis hobuse skeleti,
terve hobune, kas pole äge?
Ei teagi, kuidas ta sinna sattus, aga ta oli umbes ka 400
aastat vana.
Et vaene suksu 400 aastat tagasi kuidagi sattus sinna. Mis siis näiteks juhtub, kui sa nagu kaevad
ja hakkab vihma sadama? See on me tegelikult me oma töös me kasutame ikka
igasuguseid vahendeid, et selle jaoks, kui sadama hakkab,
ütlesime, kasutame telke.
Aga meil on näiteks veel ka, kui läheb hästi külmaks,
meil on puhurid, meil on igasugused kõikvõimalikud sellised matid,
mis sooja hoiavad.
Külma me väga ei karda, kuigi kõige meelsamini loomulikult
töötame suvel. Millega te kaevate kopad, labidad? Tegelikult iga töö jaoks on erinev tööriist,
et päris nagu selliseid vanu, väga-väga vanu asju.
Tegelikult me üldsegi niimoodi, et paneme sõela peale,
selline pisikeste silmadega sõel ja sõelume kõik läbi
ja siis natukene uuemaid asju näinud näiteks kelludega
ja veel uuemaid asju kaevame labidatega.
Ehk siis mida vanem asi, seda täpsemad ja põhjalikumad
proovime olla. Ja kui on päris uued asjad, näiteks kui me lähme siia maja
ette ja siin on näiteks vaja lihtsalt üks auk kaevata,
siis me kasutame koppa. Kui asi välja tuleb, siis nagu hakatakse,
nagu seda pintselda mingite imelike pintslite kavist. Ja seda sa oled, ma arvan, näinud sellest,
et kui näiteks vahepeal me kaevame ka inimeste luustik välja,
et siis on see, et neid puhastada, siis neid tuleb ilusasti pintseldada,
ilusti puhtaks teha. Mis on kõige kallim asi, mis te olete välja kaevanud? Selle kohta ma ütlen alati seda, et informatsioon meie
esivanemate kohta on hindamatu väärtusega,
et seda ei saa niimoodi rahasse panna.
Aga jah, et tegelikult me oleme igasugused münte
ja selliseid ehteid ja asju ikka leidnud,
aga kuna kõik, mis me leiame, kuulub riigile Eesti rahvale,
need lähevad muuseumitesse leiukogudesse.
Ehk siis niimoodi jah, me nagu otseselt hinnalipikut sinna
külge ei pane. Aga kas te vahepeal kolde ka otsite? Me otseselt kulda niimoodi otsijaga Me kulda tegelikult
oleme leidnud ja teate, mis te arvate, kust me Tallinnast
oleme kulda leidnud?
Ma annan vihje, et see on võrdlemisi mere lähedal. Peaaegu õige tegelenud me oleme kuldmünte oleme leidnud siis
kalamajast suhteliselt mere lähedalt.
Me leidsime kuldmündi, sealt leidsime kolm kuldsõrmust,
mis hoidsid nagu kokku sulanud, tõenäoliselt kullassepa,
võib-olla tööjäätmed ja ühe uhke kuldmündi peale
linnateatrist ka leidnud vanalinnas. Tallinna ajalugu, mida meie siin tegelikult uurime on hästi
palju keskaja ajalugu.
Kas keegi teab, mis periood on keskaeg? Nagu see aeg, kus oli nagu selline, kus veel neid püsse ei
olnud leiutatud. Tegelikult Eestis meil on ja see on õige ka,
aga kui me mõistame niimoodi siis keskaega,
kui te kujutate ette seda pika ajaperioodi,
praegu me oleme aastas 2023 siis keskaeg tegelikult siin
Tallinnas Me mõistame seda aastate 1219.
Kui siis 1500.-te keskpaigani umbes ehk siis,
et keskaeg on umbes 800 kuni 500 aastat meil siin vana,
et see päris päris pikk ajaperiood sealt siin Tallinnas on
väga palju põnevaid leide. On münte, on igasuguseid potte, nii terveid kui potikilde on
igasuguste käsitööliste jäätmeid, näiteks sealt samaselt
reaalkooli krundid, kust me just tuleme sealt me leidsime
ühe siukse vahva sõnnikuaugu, mis oli täis sõnnikut
ja sõnniku sees, jätke meelde, nahk, järje säilib väga hästi.
Leidsime hunnikute viiselt pastlaid, näiteks mida muistsed
inimesed kandsid, käsitööline tõenäoliselt,
või kingsepp, et olite siis tööd, tööjäätmed sinna sõnniku
sisse visatud, sinna jäetud. Sest sõnnik hoiab õhueemal ja tekstiil ja erinevad
nahaesemed säilivad väga hästi. Kus te olete kõige rohkem kaevanud võigust lähedal? Meie oleme tegelikult kõige rohkem Tallinnas kaevanud
vanalinnas vanalinna ümber, et oleme siin leidnud laevavrakke,
oleme leidnud põllujäänuseid, oleme leidnud matuseid,
inimeste matuseid, loomade matuseid.
Oleme leidnud maju, majapõhjasid igasuguseid kõikvõimalikke üksikasjad.
Tallinna ajalugu on väga rikas, et me peame olema väga uhked,
et meil on niisugune tore koht, kus on nii rikas ajalugu. Mis juhtub leitud asjadega pärast? Leitud asjadega niimoodi, et kõigepealt leiud lähevad siis
meie laborisse, kus meie toredat tehnikut need siis ilusasti
puhtaks teevad ilusasti ära määravad, vaatavad,
millega on täpselt tegu, kas on tegu näiteks sõrmusega,
kas on tegu potikilluga, kas on tegu saapa jäänusega
ja siis nad panevad kõikidele asjadele numbrid,
panevad asjad karpidesse ja need karbid siis Tallinna puhul
tulevad ajaloo instituuti, mis on Rüütli tänaval vanalinnas. Meid on kokku, Eestis oli üleüldse niimoodi,
ütleme, 50 ja 100 vahel hakkas aktiivselt nagu tegutsevad.
Et ma arvaks, et Tallinnas võib see, ütleme sinna 40 50
ümber jääda, kes nagu tegelevad, aga loomulikult ajaloo
ja arheoloogiahuvi oli üks väga tore asi.
Ja neid inimesi on palju-palju rohkem, kes on ajaloo
ja arheoloogiahuvilised? Meie siin praegu teame nagu enam-vähem väga hästi,
kuidas keegi elab, et noh, umbes millised korterid on või,
või mida me sööme igapäevaselt, aga et kui te kaevate seal
ja leiate mõne kannu või nahariba, et kas see ütleb midagi
selle kohta ka, milline nende argipäev oli. Ja muidugi ütleb näiteks on üks selline vahva tüüpi kann
mida on siis teada, et on kirjalikes allikates on kasutatud
näiteks joogi, kannuna on kasutatud mingisuguste vedelike hoidmiseks,
aga on teada näiteks ka lapsed, päris pisikesed lapsed pissi
pottidena kasutanud.
Vot kui vahva ja kui on näiteks mingisugused sellised hästi
pisikesed topsikesed, siis vahepeal ongi niimoodi,
et tegelikult, et ega meie ka ei tea, mida nendega tehti,
et kas neid kasutati näiteks mingisuguse salvi mingi väikse
vedeliku hoidmiseks või need olid hoopiski mänguasjad,
sest väikestel lastel neli 500 600 aastat tagasi olid
samamoodi mänguasjad nagu teilgi on, et lihtsalt need
mänguasjad võib-olla ei olnud nii nagu meil praegu on. Et ei olnud igasuguseid tulesid ja vilesid,
aga jah, et mängite selliste väikeste nukukomplektidega siis
niimoodi nagu ka praegu lapsed teevad. Kui palju arheoloogi töö juures on seda,
et tuleb uurida, tuleb raamatuid lugeda.
Võib-olla istuda toas ja, ja neid asju uurida.
System. Ja et see on selline osa meie tööst, mida tavainimene ei näe,
et enamasti ongi nagu meiega siin küsisime,
rääkisime, et meil on kuldmündid, on luustikud,
laevad aga tegelikult see töö, kui selline algab tegelikult raamatut,
aga et alguses, kui sa lähed kuskile kaevama,
enne tuleb täita ports pabereid, tuleb teha uuringud,
teatis, siis teatad ametlikke, et sa alustad tööd
ja tuleb teha uuringukava, kus siis tuleb kirjutada seda,
et kuhu sa lähed uurima, mida sa lähed, uurima mida sealt
kohast võib leida, mida sealt on juba leitud
ja nii edasi ja nii edasi ja siis sa kaevad ära,
see on põnev osa ja peale seda kaevamist sa siis kirjutad
kõige selle kohta ühes niuksed toreda jutu,
mida kutsutakse aruandeks ja vahel on ka see,
et vahel peale aruannet kirjutada artikli
ja kes on väga tublid arheoloogidelt kirjutavad Velga
artiklite põhjal raamatu. Ehk siis, et see on põnev eriala, sa saad kaevata,
saad täita pabereid ja lõpuks, kes väga väga tahab
ja oskab, võib kirjutada ka raamatuid, moti. Mitu asjade leiate ühes päevas. No see on jälle niimoodi, et on selliseid auke,
kus on sul hästi palju asju, näiteks seesama kalamaja,
kust meil hästi palju leide seal oli niimoodi,
et meil on kokku umbes 50000 leidu, kas te kujutate ette,
kui palju seda on?
Aga on väikseid auke, kus on niimoodi, et vahel on nimelt
augusti tuli ühtegi leidu et ka seda juhtub,
et selle jaoks me oma tööga tegelemegi, et saaks teada,
et kus on vaja kaevata, kus ei ole, kus on palju leide,
kus ei ole ja nii edasi, et me kõik saaksime targemaks meie
minevikku ja meie toreda kodulinna ja kodumaa ajalugu. Arheoloog Rivo Bernotas rääkis arheoloogia põnevast maailmast.
Saate tegid Emma Tamm, Roman Belov ja Lisette teilt.
Hea on teada.
