Tere hommikust, uus aasta, uus maahommik alustab  ja tänases aasta esimeses saates me läheme külla Luhtre  tallu sest kas teil kipub ka olema niimoodi,  et toitu jääb üle näiteks aastavahetuse pidustustest  ja te ei oska sellega enam mitte midagi peale hakata? Mõtlete ära visata? Ärge seda tehke. Luhtre perenaine Marje näitab meile täna häid nippe,  mida teha järele jäänud toidust. Aga meil on teile ka uue aasta puhul üks kingitus  või üllatus. Uus toimetaja Henri käis Peipsi järvel jääpüüki tegemas. Ka tema alustab oma lugu küll söömisega,  kuid rannarahvana me peaksime rohkem väärtustama kala  ja selle väärindamist. 2024. aasta esimesed maahommiku lood on teie ees. Head vaatamist. Ma annan sulle selle metslooma liha tükeldasea,  eks sellest teeme ühe pajaro. Ja siis ma annan sulle, ma arvan, pekist ei võta,  võta see. See. See on sealiha ja siis kana ka juurde, tükelda siia  ja siis mina lõikan nii kaua sibulaks põhja. Sibula proonistame ära ja siis panen sinna küüslauku ja. Ja porgandit ja maitseained ja siis teeme sellest sellise  mõnusa kastme. Kuule, aga need on ikka täitsa ju seisnud,  on sul siin aasta, kuidas sa säilib, kuidas see säilib  nii kaua niimoodi kui sa näed juba, et sul hakkab üle jääma,  siis päris kuuma ära külmkapi pane, jahuta kiirelt maha  ja pane sügav külma ja tegelikult seisab päris hästi  ja päris pikalt. Et sellest saab pärast teha kasu või siis teed seda sama ühe  paetoitu või teed ahjus mingit kartuliga mingit rooga. Ehk et lihast me teeme siis täna paja roa. Jah, jah, jah. Kartuli teeme sinna juurde, sest jäi ka üle kartulit. Kartulit võib muidugi uuesti nagu keeta ja  siis ahju panna, ma näitan, kuidas saab. Hästi krõbe kartul. Teil on siin päris suured aastavahetuse peod olnud või? No ikka rahvas tahab ju pidutseda, nii kaua aega on kodus oldud. Tuleb ikka tuleb ikka pidu pidada ja süüa tuleb korralikult,  eesti rahvas tahab süüa. Vaata, kui hea kollerdis on ala, see on. No selle selle kasutame kõik siia sisse ära. Et see annab head maitset. Kuule, aga mis eestlase lemmikliha ikkagi on tänapäeval? Kuigi vähemalt jõulude ajal ju nii ja kui see sibul on  natukene nüüd meil siin ära klaasistunud,  siis me paneme siia siis porgandi Organ peab ka natukene pehmemaks minema,  et me saaksime. See on selline kiire toit ikkagi ja ta läheb ikka väga  siis kõik on eelnevalt ju ära küpsetatud,  lihtsalt see porgand peab natuke hauduma,  et nad kokku hauduks. Et. No alla tunni kindlasti. Ja siis paneme pärast kuuma vee siia peale  ja aga enne sibulat praadisime või sees,  et siis tuleb hästi hea maitse. Ikkagi maitsed on need head, mis meile meeldivad. Siia paneme nüüd, kui see porgand natukene ära küpseb,  siis me paneme siia natukene jahu. Teeme selle jahuga paksemaks ja siis paneme. Vett pane nüüd, kartul on mul siin eelnevalt ära keedetud. Kui seda teha nüüd lausa järgi, järgmisel päeval,  esimesel jaanuaril, siis ei olegi vaja, siis on kindlasti  kartulit üle jäänud. Valas sinna peale, kartul peaks olema kindlasti  eelsoojendatud ahjus ja ahi peaks olema 200 kraadi. Mitte vähem sellepärast, et kartul on meil ära küpsenud,  aga ta vajab seda koorikut sinna peale ja  selle 200 kraadi sees. Võib-olla sa paned natukene soola siia? Riputa natukene ti-sipsips. Kartulite peale soola. Ja siis ei olegi rohkem vaja kui 10 minutit  ja on see kartul valmis. Nüüd ma panen selle liha siia sisse. Kuule, aga räägi vahepeal ka oma sellest luhtretalust,  et kuidas te siin talvel elate, mis te teete? Talvel on meil see aasta on ju ime, imeilus talv,  see aasta tuleb meil spordipäevi suusapäevi,  siin lähedal on jätta suusarajad ja siis. Ma vahepeal ütlen, et natukene paneme seda maitseainet  ka sisse, veel soola ilmselt pole vaja panna,  aga see liha, maitseaine, mis turult sai suvel ostetud,  et see on väga hea. No vot ja, ja nii kui lumi maha tuleb, on inimesed rohkem  huvitatud kohe tulemast. Meil on suur saun, kahjuks on nüüd bassein kinni,  sellepärast et ikka väga külmad ilmad on. Aga see saun meelitab ka inimest, sest seda me kütam. Sauna kütame neli tundi ja, ja vihad on seal sees  ja inimesed käevad mõnuga saunas. 20 inimest mahub sauna. Lumehange s abi hüpata ja seda nad kasutad,  tuttavad ka? No vot, kui nüüd see lihapada on nüüd selline paks,  et siia võiks natukene panna vett juurde. Et valame siia natuke vett juurde ja jätame ta  siis podisema siia nii kauaks, kui kartul valmis saab. No kaua meil aega on läinud ikka väga vähe  ja mõned minutid mõned minutid ja, ja ime,  ea toit valmis, ära ei tasu mitte midagi visata  ja kui mõnel jääb veel natukene järgi, ütleme natukene seda  liha ja natukene, seda on liiga vähe, viskan minema,  ärge tehke seda, pange ikkagi kokku, kõik,  isegi vorstitükikesed võib panna või, või viineritükikesed või. Ja kui noh, meil sai nüüd päris suur pajatäis siin sellest  jätkub ikka oma 10-le inimesele, aga aga kui on väiksem pere,  siis ongi väikese Nii, aga me pidime pirukaid ka tegema ja piruka jaoks ma  lihtsalt ostsin. Pärmileht haiged. Me teeme sellest järele jäänud kapsast, mis meil on,  mis aastavahetusel jääb ikka ka kapsast järele,  jääb alati selline väike väike, mitte väga,  mis perel enam ei, ei jagu seda, seda kapsast,  et siis see võib väga hästi piruka sisse panna,  siis on, saame kapsapirukat, tead, mina tõesti ei tahaks  enam nagu lihtsalt kartulit ja kapsast, aga kapsapiruka  peale ma küll oleks tulnud. No aga see võib ju päris hea välja tulla. Ja siis mul on veel siin eelmise aasta eelmise aasta piruka sisu,  mis on, mis on liha eelmise aasta piruka sisu  ja aga see lihtsalt jäi järele ja selle ma panin karpi  ja külmetasin ära ja nüüd ma lihtsalt sulatasin  selle uuesti üles. Siin on sees siis ahjuliha tilli ja majoneesi. Ja selle saab, sellega saab teha liha, piruka. Prae kapsapirukad, no kuule, see kõlab väga hästi. Piruka sisu võib täpselt samuti olla mitme mitmekülgne,  et kui kui on jäänud rohkem liha üle, võib lihast teha. Kui on jäänud. Isegi juustu võib siia sisse panna. Et, et mida ka jäänud on, et, et poest ostetud taigna  igasuguseid asju. Lõpuks ei maksa sa ka peaaegu ju midagi,  see taige on, on ja. Pärmi haiget teha imelihtne praegu internetist saab võtta  igasuguseid retsepte, ka see käib kiiresti määrimiseks,  võtame ühe muna, määrime pealt munaga ja täpselt samuti niikaua,  kui on see kartul meil ahjus, saame sinna lisada juurde need  pirukad ja saavad pirukad ka ühel ajal valmis. Nii kartulid on meil valmis saanud. No on küll ilusad krõbedad ja eksole. Pirukad on ka meil valmis saanud, kas pole ilusad? Tõesti nii. Pirukad me võime panna nüüd siia korvi sisse. Kas sa tahad seda teha? Tahan muidugi. Ole lahke. Nii. Kas sa nüüd mäletad, millised need on kapsaga? Tegid tähe peale ei teinud. Ma tean, kumba pidi ma panin. Esimesed on kapsas. Oota, kas ma võin, ma murran ühe pooleks,  vaatame siia sisse. Ooso ma arvan, et see on, jah, see on tuline,  ma ei saa maitsta. Peab natuke jahtuma. On hea. Näed, kuule, aga sa tahtsid magustoidu  ka teha mulle. Ja nüüd me hakkame magustoitu tegema. Mis magustoiduks teeme? Siin on kringel luhtretaru spetsiaalkringel,  mis on? Martsipani valge šokolaadiga aga alati saab,  seda ma teen ikka palju, nii et jääb ka järele  ja see on täpselt samuti pandud sügavkülma. Nüüd lasin selle ära sulada ja lõikasin niisugused parajad viilud. Ja nüüd me teeme sellise. Sellise segu paneme siia muna, sa hakkad kohe seda muna kloppima,  ma toon piima ka siia, sis ja paned siia sisse. Natukene suhkrut, väga palju pole vaja ja kaneeli,  sest kringel on ise juba magus. Sa ütled, et sa sügavkülmuta inglid? Jah, see on ka jälle midagi. Ja sellepärast külmutan, et pärast saaks just seda praadida  ja sellest teha. Magustoit, pane siia üks. Jah, niimoodi ja siis kaneeli ja ma võtan siit natukene  ka piima. Paneme natuke ka piima siia ja siis sega see ära. Kahest munast piisab küll. Ja nüüd teeme niimoodi, et pistad selle saiatüki siia piima  sisse ja ma ju olen eelnevalt juba. Lasknud sulada siin või kui võiga ikka midagi teha,  siis on ikka väga hea. Paneme pannila praadima just ühelt poolt  ja teiselt poolt. Ja siis on see sama hästi kui magustoit. Kui nad natukene ilusti pruunistuvad, siia juurde võib panna,  tegelikult kui see ära nüüd küpseb. Jäätisepalli võib praadida veel ahjus banaani  ja veel moosiga üle panna. Nii et tegelikult sellest saab täiesti magustoit teha. Aga me teeme magustoitu nüüd veel ülejäänud ülejäänud  kringlist ja segame kokku. Ja kui sa nüüd natukene purustaksid neid piparkooke,  et piparkooke on ka jäänud järgi jõuludeks täitsa jah. Ma ei oska, kõlbab niisama ka süüa veel,  või? Miks see kõlba natuke kõva on jah? Kõlbab kõva. Nii mis ma piparkookidega teen, piparkoogi peaks tükeldama  nüüd väikeseks. Kuule, aga kuidas sinul need mõtted tulevad,  kas nagu elu niimoodi ise nagu õpetab ja paneb paika või? Vaata, ma olen, mõtlen selle üle, kuidas,  kuidas heliloojad laule teevad, nad ütlevad lihtsalt,  need tulevad kuskilt, minul tulevad kuskilt,  need mõtted lihtsalt tulevad nagu kunst,  aga köögikunst ongi ju kunst, kõige vanem kunst või? Ja teie siin talus nagu toidu äraviskamist ei ole peaaegu mitte. Ole hea, pane nüüd. Pane nüüd siia põhja, igasse. Piparkooki nüüd ma vahepeal võtan selle. Väikesed tükid, mis siin on, see oli siis  ka kringel, mis oli ka kringele tükeldanud ära,  aga selle lihtsalt laseme siin natukene krõbedaks  selle panni peal. Võtame siit nüüd jõulust järele jäänud pohla moosi  ja siis pigistada nüüd igale poole natukene seda puuiima. Nii ja nüüd nüüd panemegi siit mõned. Mõned saiariba siia peale. Igale paar tükki niimoodi väga palju ei ole mõtet  ka panna, muidu väga saiane see lugu. No kuule, me saime siin ikka oota mitmekäigulise toidu me  nüüd saime siis üks kaks-kolm-neli ja ja kui palju meil aega läks? Loetud minutid ja palju me saime ära kasutada peaaegu kõik  just nimelt. Kas kalameestega nii ongi, et enne kalale minekut tuleb  natuke kala ka süüa? No kuidas keegi muidugi kõige kirglikumad kalamehed,  neid ei kannata oodata. Mitte mingit sööki ega jooki nagu. Päike koidab nii, nad on juba järve peal  ja mis meil siis siin täpsemalt laua peal nüüd on lõhna  igatahes väga hästi, tõstan siia paberi peale. See on nüüd ahvenafilee ja väikeste lisanditega,  et oleks nagu kõik ühes, et ei peaks näppudega teda siin  otsima taga seda suitsukala, et on ahvenafilee. On natukene kartulit, sibulat kindlasti ja  siis on veel juustu ja, ja natukene koort ja,  ja, ja pipart ja soola muidugi ja pisi kala. Eile püütud eile püütud ahven ära fileeritud  ja täna on ta ahjus. Nii et kui sa eile kala said, siis täna peaks meil  ka seda kalaõnne olema? Jah, tavaliselt on nii küll, et kui juba kala nagu on üles leitud,  siis ta sealt ühe ööga ära ei lähe kuigi võib  ka juhtuda niimoodi, et ta lihtsalt vahel nagu pirtsutab,  öeldakse, et ei taha ja ei võta. Aga no loodame, et ta ikkagi täna ka veel midagi ikkagi tuleb. Oleme ukse kinni ja siis. Minek ma pean tunnistama, et ma püüan elus esimest korda jää  pealt kala ja kui ma veel sellest siin saan aru,  et tegemist on jääpuuriga, siis järgmised asjad on minu  jaoks küll juba täielikud mõistatused, no näiteks,  kas või seesama miks peab kalale minnes kaasas olema supileemekulp. See on üks tähtsamaid asju kalale minnes,  kui see maha ununenud pükk nässus, kõigepealt jääauku on  vaja puhastada jääklipust, sellega saab niimoodi seda jääd  sealt välja võtta ja, ja vesi ei tule kaasa. Siin on nüüd jooned peal, millega saab mõõta jääpaksust,  et kas jää on piisavalt paks, et meil on ohutu kõndida,  seal? Paneme selle jääauku ja siis näeme,  kui kuhuni vesi ulatub, see on jääpaksus. Ja kõige viimase, kui me suure kala kätte saame,  siis me saame sellega ka mõõta ära, et kas ta on ikkagi mõõdus. Siit siiani on 45 sentimeetrit, tähendab et see au võib  meile kaldale kaasa tulla, kui ta on väikesem,  siis ta peab minema tagasi. Täiesti multifunktsionaalne tööriist. Mida vähem kola kaasas on, seda lihtsam endal on ja,  ja vot kui sellest nüüd rääkida, vot sellist asja ma hoian  ka elus esimest korda käes. No ma, ma ei tahaks öelda, et see on harb puun,  et me nüüd siin ju hülgeid küttima ei hakka. See on ajalooline tuur, on tema nimi, jäätuur,  siis jäätuur ja tema, arvan, et võib olla juba üks 100  aastat vana, mina päris tema enda kodust  ja kui vana ta siis oli, ma ei tea, aga igal juhul kui siin vaadata,  siis on veel näha, et siin on sepatedud ja,  ja kuidagi see on sepa ääsil kokku taotud see terasene osa,  et see ei ole üldse vabrikutöö. Temaga saab minna ju proovida, kas on jää tugev  või ei ole. Tema saab päästjaks, kui juhul jalgupidi jaest läbi vajuda,  et siis kukkuda selle tuura peal ja, ja mitte mitte kurgus  saadik vette vajuda. Nii et kõik hädavajalik on meil olemas. Nüüd, kui veel taskud ka läbi katsuda, et,  et laetud telefon kaasas, siis võime hakata minema,  teeme minekut, järv paistab. Teeme minekut. Sa läksid nii hoogsa sammuga, kas tänased jääolud on head  või kuidas sa hindad seda? Ma arvan, et paras oleks juba praegu teha üks katsetus ära,  et kui. Kui paks jää siin on, et tuuraga lüües tundub,  et on kõik okei, aga, aga no võiks ühe mõõtmise  ka teha. Kuidas sa üldse saad aru, et no nüüd on,  nüüd on jama majas, et pigem vist ei tasuks minna,  kas seda saab kuidagi eelnevalt hinnata ka või,  või tulebki ainult mõõtmise põhjal seda otseselt? Siin on niimoodi, et kui nüüd ma lähen ma alati enda ees  toksan tuuraga ja üsna tugevalt. Ja, ja praegu on küll vesi peal ja ei näe,  aga kui on kuiv jää siis on suur ohu märk,  et kui ma võtan selle tuura üles, see alt hakkab vett  immitsema siis on see märk, et targem on minna tagasi. Aga mõõdame ära, kui paks see jää, tänav meil on siin nagu  ma juba ennem näitasin, et siin on meil mõõt,  selle, see on 10 sentimeetrit, kui nii palju on juba jääpaksus,  et siis siis peab ta meid kandma. Nii et 10 oleks see, millega me lepime, 10,  miinimum miinimum, selge, pigem rohkem, aga mitte alla 10. Ma hoian pöialt, et see 10 tuleb kätte, muidu me veel peame  otse ümber pöörama. No on tubli 10. Ja rohkem isegi 15. Kuidas su kõhutunne ütleb, kas oleme juba kaldas piisavalt  kaugele jõudnud? Ma arvan, et ega me palju ei kaota, kui me nüüd hakkame  tõesti proovima kala püüda ka. See au sulle, et näidata ette, kuidas jää puurimine käib  ja muidugi ma tahan ise ka proovida, siis. Puurimine on lihtsam kui tuuraga au tegemine. Et kui tuuraga me lõime, siis puuri tuleb panna rahulikult  jää peale, et mitte puuri tera otsasid vigastada tuleb  rahulikult jää peale panna ja siis üsna kiiresti,  aga mitte peale vajutades. No sul läks see tõesti nagu Nagu teeksid sa seda kogu aeg. Ja see tegevus oli nüüd selleks, et saada see jääklibu kätte  siis ja jah. Kõiki meil siit kätte saada, selle jaoks on meil  siis järjekordselt kulp, millega just seesama supivahukulp,  mis kaasas on, aga ma proovin ka rahulikult,  panen peale ja päris vastupäeva jätame kusagil poolteist  meetrit vahele, siis me saame päris. Siis me saame päris ja natukene, vajutan peale  ja siis proovin ja, ja. Mul küll nii lihtsalt ei lähe, see ikka vist. Aga loperguselt võrreldes sinuga? Aga näe, läks siis läbi. Muidugi puuri kätega saaksid mis värk on? Natukene jõuga vajutada allapoole veel ja ei. Oota aga näed? Ma ütlen, esimene kord ikka, no ma esialgu üks kord üks kord aitan. Natukene tagasi. Niimoodi, jah, selge, ma proovin. Poolteist meetrit edasi, veel ühe. No eks harjutamine teeb meistriks igal juhul. Nii lähme uuesti siia. Veel nii palju alla, et kui ikkagi tõsine sikuti püük käib,  siis mehed purjuvad 100 või 200 auku päevaga ära. See on terve trenni eest ikka kõvasti, muidugi 200 auku. Ma sain siin vaevu ühega hakkama. Proovin. Hakkab looma olemas, tundub, et see ütlus,  et harjutamine teeb meistriks, peab paika,  see oli minu teine auk ja tuli juba vist välja. Ta täiesti ideaalne. No hästi, meil on nüüd kolm auku olemas,  proovime järele, mis siit tulla võib, ma võtan enda kalakasti. Kalaämbri. See kalaämber on ühtlasi ka mõõdukas, et kui sealt hakkavad  juba kalad välja hüppama, siis tähendab,  et on 15 kilo käes ja tuleb hakata koju minema. Siis on päevanorm täidetud ja sa võid puhastada jääauku. Ma loodin sulle selle sikuti. Praegu sikuti sikuti. Ette valmis? Augud on meil valmis, nüüd tuleb asuda selle kõige toitvama  tegevuse juurde. Püüki tasub alati ikkagi alustada sikuti püügist. See on nagu. Nagu auväärsem püük võrreldes ussikestega ja,  ja kui kala on, siis ta tavaliselt algul kohe näitab ära,  kas ta on siin all või ei ole. Sa rääkisid, et lätlased toovad siia väga palju kalatarkust,  oled sa kuulnud mõnda head lugu nende käest? Jah, vot see õpetamine oli juba ikkagi aastatetagune lugu,  kui. Lätlased tulid enda selle sääsevastsete ka siia Peipsi peale  püüdma ja, ja, ja tekitasid palju elevust,  et nemad said kala ja teised enam sikutitega ei saanud. Ja siis üks kohalik mees läks kauplema, et õpetaja teda püüdma,  et ta tahab ka palju kala saada. Ja lätlane oli nõus, et kolm viina tood ja varud endale kolm päeva,  et siis on püük selge. Ja siis oligi nii, et iga hommiku ta andis pudeli viina Läti  mehele ja tingimus oli see, et tema kõrval püüda ei tohtinud  nagu praegu ainult vaadata. Et pool päeva vaatad ja siis võid eemal kuskil juba siis,  mida nägid seda proovide järgi. Ja nii kolm päeva. Ja, ja tulemus oli enneolematu, et tema oli  ka üle küla püügimees peale selle, kui ta kolm päeva oli jälginud,  mida ütleme, teeb. Et siit see moraal, et ega õpetada ei ole võimalik,  et vaatad, paned tähele, proovid ise ja nii need oskused tulevad. Sina kui kirglik kalamees, kas sul on oma selline unistus  ka olemas, et millist kala sa tahad? Kinni püüda, mõni selline haruldane kala,  suur kala? Pean tunnistama, et ei ole, ei ole, olen rahul sellega,  mis tuleb ja, ja, ja söön seda, mis järv annab. Et mingisugust suure kala isu mul enam ei ole,  kuna üks 16 kilone aug on kätte saadud ja,  ja ma arvan, et ma ei peaks enam hakkama seda üle lööma millegagi,  kuna mul on vist tunne, et järv tahab mulle midagi anda. No aga siis tuleb haakida. Järsemini On otsas, on, on vot nii, kui ma isegi näen midagi Nonii. Siis on. Meie unistus täitunud kala on käes. Päev on korda läinud. Kas see on nüüd siis esimene kala elus? Seal? Kindel see, esimene jääpüük. Ja ja kala on käes. No siis peab järjekordselt paika see teooria,  et algajal on õnn ja selline teooria ka olemas  ja minul on oma teooria veel selle kohta,  et algaja saab sellepärast kala, et tema on rahulik. Käsi püsib rahulikult. Kui juba ta tuleb, kolmas kord, siis ta juba tahab teistele näidata,  kui ka kalamees ta siis ta hakkab vehkima muidu ülespoole,  teisele poole ja siis kalad enam ei leia konksu üles. Mina arvasin, et mina olen võib-olla liiga jutukas,  et et äkki peletasin kõik kalad sid meie juurest eemale. Aga mul ei ole aega, sellepärast et kui kala on all,  siis ma pean ka püüdma hakkama. Arvad, et sina sed ka jah? Oleme soone peale saanud jah, ja tavaliselt ongi nii,  et kui kala Lõpu läheb ja kui kala juba korra alla tuleb,  siis ta ei tule üksinda, siis ongi nad barbas. No näed. Aga kas ongi siis? Näe, olen nõs. Nii et on ka minu kala käes. Oi, nüüd tuleb ta ruttu konksuostast, mina siin muidugi  lasen tal olla. Sul oli vist kalaämber seal, eks annan selle ka. Paneme, teeme koos selle püüginormi täis. Lääne-Virumaal mere ääres naabritest eemal elab jana,  kes käib igal hommikul iga ilmaga meres ujumas. Kui tihti see ujumas käib? Iga päev. Ja. Ja kui ma pean tööreisil olema, siis ma kasutan järvesid seal,  kus on noh, nagu ütleme, need kohad, kus on järvesid olemas  või siis hüppan ka lumme, keeran seal ja teen ingleid. Mis see hommikune karastamine sulle annab? Ta annab mulle sellise tunde, et ma oleks nagu tänulik  kõigile selle universumi le kõik, mis minu ümber on,  kõik, see on nii õnnelik ja nii rõõmus. Oled jube hea on tööle minna. Mis kell hommikul käid, siis? Pool seitse. Kas läbi, võtan üks taskulamp läheb sinna,  seal on üks posti otsa ja magnetiga ja teise võtan siia vee äärde,  vaatan, kus jääkuubikud on, lükkan eest ära ja. Ja niimoodi luikede kujutasin hommikuti vahest päeval kah,  vahest kui on niiviisi, et et päeval on mingit rasket tööd  või midagi, siis mina ütlen, meri maandab. Nii ilusasti, maandab ära. Seda on kohe mõnus teha. Aga alguses, kui ma alustasin, siis oli niiviisi. Kes see küll nii loll on ja läheb, käib seal meres. Aga läksin ja harjutasin ja nüüd on kolmas talv. Aga ma ei tea, lähme tuppa sooja või lähme. Ega mul väga külm ei olegi, sest mul on kindad käes  ja mul on sussid jalas ja mul ei ole. Jana tohterdas pikka aega lemmikuid ja oli loomalast,  kuid nüüd abistajab ta hoopis inimesi, sest ta massöör Sul on igavene posu asju seal, mis need kõik on? Mis see punases kotis näiteks on? Mina teen ise salve ja siin on mul salvide jaoks on õli see  on mädarikka õli. Kas kõik salvid ja asjad on sulle ise tehtud? Ma teen põhimõtteliselt ma teen neid salve ütleme ainult  seda mädarikka salvi, sellepärast et see mädarika salv on  minu lõputöö ravimtaimekursustel ja võid nuusutada see. Et ta on hästi võimas ja see on täiskuuga tehtud,  oi, see on väga võimas. Päris lõhnastan täitsa ja, ja sellega on niiviisi,  et alguses ma, ma ei teadnud, kuidas ta toimib  sest ma olin ainult pannud lehte ümber jala,  leht toimib kiiresti. Aga see 10 minutiga võttis pinged kaelast maha,  nii et ta ongi põhimõte sõteliselt minu töös vajalik selleks,  et ma võtan kaelas pinged maha jalgadest,  põlvedest, ühesõnaga liigesepiirkondadest. Ja aitab krampide vastu ka. Ja väikestele lastele emad panevad siia rinna peale,  sellepärast et see aitab köha vastu väga hästi. Ja mädarõigas on meil väga võimas juurikas tegelikult nagu  see teine ingver. Kas loomaarsti ja masseri ametisi sarnast  ka sarnast on nii palju, et on tegemist imetajaga  ja elusorganismiga ja neil on kõigil valud  ja neil on kõigil probleemid. Vahe on selles, et loom ei mõtle endale probleeme suuremaks. Aga inimene mõtleb probleemid suuremaks ja mõtleb ennast  haigeks tavaliselt rohkem kui loom teeb seda. Aga mul on tegelikult selles mõttes väga hea,  et mulle meeldib jalg, valus ka, kas vaatad üle  või mis sa tegid siis? Väänasin veidi välja, et ma ei tea. Noh, aga mis kasu me võime siin proovida,  et äkki oi kui paistes ta sul siit on. Eita n isegi siit ülespoole, paistes nii,  aga nüüd ma panen sulle siia seda peale. Ja masseerin käed. Kus sa masseerimas käid, et kas niimoodi maal elades saab  siin nagu kohalikul tasemel ka teha või kohalike juures või? Tead, mina olen maa loomaarst, järelikult ravin  ka maainimesi. Ja, ja ma olen, ma käin Kunda Kundas ilusalongis,  teen tööd ja siis ma töötan vahepeal ka Rakveres. Ja siis kord viie nädala tagant käin nädalaks ajaks Võrumaale,  sest Võrumaal ma olen kuus aastat juba käinud  ja mul on Võru klientuur päris suur, täitsa mitmes Eestimaa  nurgas ikkagi. Rohkem ei käi kärus ka. Et seal on Rapla kliendid, on, kes on jäänud  ja tahavad, et ma tulen siis, siis nemad,  nemad tulevad ja siis ma neid masseerin. Ja kui inimesed lähevad minu juurest ära,  siis nad on nii õnnelikud. Aga oled sa veel loomaarst ka või pigem massöör  või kuidas sul see jaotatud on? Loomaarstitööst olen ma nüüd üks kolm aastat juba eemal  olnud ja mul oli väga raske valida, sellepärast et mulle  väga meeldib loomaarstitööd teha. Valisin inimeste kasuks. Sest ma mõtlesin, et kui inimesed on terved,  siis nad ei karju oma looma peale ei tee oma loomi haigeks,  hoiavad on paremad, loomade vastu hoiavad neid rohkem. Sest. Nii palju, kui mina oma 33 aastase praktika jooksul ütleme  91 lõpetasin siis 32 aastat praktikat. Et siis ma olen aru saanud, et inimestest loeb see,  kas loom jääb haigeks või ei jää. Aga inimene teeb ise ennast haigeks, et see on küll. Nüüd ma arvan, et natuke seisab. Panen siia veel. Et natuke seisab sul see jalg, siis tunned,  et ta läheb järjest paremaks. Mis mädarõikas siis head on, et aitab. Esiteks on seal põletikuvastased ained, siis on  bakteritevastased ained, siis on vitamiinid,  B-rühma, vitamiin, C-vitamiin, C-vitamiini on näiteks  sidrunist rohkem. Siis on seal mineraalained, on kaalium, on magneesium,  magneesium just rahustab väga hästi lihaseid. Pane sokk jalga, neid. Et magneesium rahustab hästi lihaseid, siis on seal Natukene on fosforit, natuke on kaltsiumit nad noh,  ühesõnaga mineraale, mis on juurestikus,  ikka korjab taim. Ja vot selline vägev juur on meil. Kuidas sa siia mahu küll üldse elama sattusid,  siia mereäärde? Oh, see on ka üks ilus lugu. Käisin mina klassikokkutulekul ja sain oma klassivennaga  kokku ja. Eks ilus armastus. Aga millal see oli ju tegelikult kolm talve olnud. Ma olen siin kolm talve olnud ja see on niisugune väga ilus kuupäev,  kui meil klassikokkutulek oli koroona ajal. 10. oktoober 20. aastal ehk 10 10 20 20, Ja siis me saime oma klassivennaga kokku  ja ja nüüd me siin kahekesi pusime siin mere ääres  ja käime kalal ja aga tahaksid kärusse tagasi  ka minna või? Siin mere ääre. Ma kärusse kärusse, ma läheks tagasi küll  siis kui mul on vaja lapsi hoida, aga muidu ma siit minna  ära küll kuskile ei taha. Mis siin nii erilist on? Ma ei tea, kui sa lähed siit näe välja ühele poole lahti  või lähed teisele poole lahti, siis tuleb selline rahu  südamesse ja, ja kõik need maailma murred,  kõik, mis siin ümberringi on hirmud ja viha  ja need kõik kaovad siia ära. Et siin on niisugune laadimise koht, ma ütleks. Mul on siin oma aed. Kasvatan siin oma köögivilja ja tomateid  ja viinamarju ja käime kalal ja sööme kala  ja nüüd polegi saanud minna kalale, nüüd on vesi  nii madal olnud ja ilmad on nii vastikud olnud. Vot see hoiak kinni. Ja muidugi minu armas elukaaslane Tema hoiab mind väga palju siin kin. Tänapäeva kauplustes müüakse igasuguseid huvitavaid asju. Müüakse ka aaloemahla. Olles viimased 25 aastat aaloesid kasvatanud. Ei ole aaloe niisama lakkudes just eriti maitsev asi. Ostsin siis mina aloemahla, et näha ja maitseda,  milline ta siis on? Maitselt on ta nagu. Aga mis on siin kõige huvitavam on see, et kui siin natuke  ringi ulpida, siis leiab siit mahlaklaasist sellised põnevad  põnevad sültjad, tükid. Pakk ütleb, et see on aloe, vilja liha. No vilja liha see nüüd kindlasti ei ole. Tegemist on hoopis aloelehtedesta. Vee säilituskoega ja pakk ütleb ka seda,  et tegemist on aaloe veeraga. Ja nüüd hakkab siis mõte jooksma selle kohta,  et et mis siis on Alo eveera mis on midagi muud  ja kas üks või teine neist on halvem või parem. Tänapäeval ilmselt kõige tuntum maaloe ongi seesama aloeveera. Teda müüakse. Lillepoodides teda müüakse vahel isegi apteekides  ja no ei ole vist produkti, kus aaloet sees ei oleks,  alates nõudepesuvahenditest ja kätekreemidest lõpetades mahlaga. Meie vanaemadel kasvas aga kodus natuke teistsugune aloe. See natuke teistsugune aloe on selline kõverate lehtedega  ja natuke kurjema ilmega. Ja see on siis pärit Lõuna-Aafrikast ja tema nimi on puisaaloe. Sageli küsitakse, et Alo Veera on tohutult tervislik  ja tal on palju palju häid omadusi. Kas puisaaloe on sama tervislik? Selle kohta võib ausalt öelda, on küll. Kuigi aaloede perekonnas on natuke üle 400 liigi,  siis tõsist teadust nende raviomaduste kohta on tehtud  ainult kolme liigi puhul. Aloe Veera, siis alo, Arboressens ehk puisaaloe  ja siis minu selja taga olev torkav aaloe. Ja tema on selles mõttes üks hästi põnev aaloeliik. Et tema on väga huvitav putavalt kohastunud kohalike võsapõlengutega. Tegemist on kõrge ühetüvelise aloega. Ja temal jäävad vanad lehed, mis ära kuivavad,  jäävad tupena tüve kaitsma ja need lehed on niivõrd  erinevatest vaikudest läbi imbunud, et nad peaksid  moodustama selle aaloe tüve ümber täiesti tulekindla kesta. Nii et kui käib üle võsa põleng, siis aaloe jääb kenasti  kenasti alles ja terveks. Kas see kõik ka niimoodi on, seda me võime kohe proovida. Tikud on mul kaasas ja võtsin ka paar kuivanud aaloelehte. Ja tõesti? Võtab küll, võtab küll ehe tossama, aga tuld tema teps mitte  ei võta. Nii et selles mõttes. Rahvasuu ja targad inimesed ei valeta. Torkava loe lehed on tõesti kuivanult täiesti tulekindlad. Kui ma siin enne ütlesin seda, et, Päris kindlasti ei olnud siin mahla sees nende sültjate  tükkide puhul tegemist viljalihaga. Siis ma näitan ka korraks ära, mis asi see tegelikult on. Kui me võtame Näituseks sellise suure lihakaloe lehe. Lõikame ta pooleks, siis me saame väga põneva ristlõike siin  ümber on tal selline paks nahkjas kiht ja keskel on selline  hele valge vee säilituskude. Et te näete, et siin see paks valkjas paks paks kiht,  mis lehte ümbritseb, hakkab peatselt välja ajama natukene  kollast vaiku. Et need on need igasugused mõruained, mis peaks taime  kaitsma ärasöömise eest. Ja see keskmine valgekiht On siis see, kuhu ta kogub oma eluks vajalikku niiskust  ja selleks, et saada seda sültjat massi siis võetakse see  mõruainete rikas pealmine nahk siit ümbert ära. Kooritakse sisuliselt see leht ära ja joogi sisse läheb  siis ainult see sültjas mass, mis ei sisalda enam kuigi  palju mõruaineid ega, ega muud inimesele ebameeldivad. Jaanuarikuisesse nipinurka sobib loomulikult lumesahk  ja lumelabidas ja mis tihti juhtub, on see,  et lumi kipub siia lumesaha või labida külge kinni jääma. Aga et seda ei juhtuks, siis võtke. Tegelikult saab seda teha ka küünlavahaga,  aga küünlavahaga on veidi tüütu seda määrida. Võtke näiteks mingi silikoonõli ja tehke see lumesahk  või labidas või mõlemad. Tehke õliga kokku. Ja siis see lumi enam siia külge kinni ei jää  ja lund on palju lihtsam lükata. Soovin teile mõnusat lumelükkamist, kui teil seda vaja teha on. Ja maahommikus me kohtume jälle. Järgmisel laupäeval. Kõike head.
