Sel aastal on kliimakonverentsil paviljonide rekord üle 100  riigi soovib oma ideid maailma päästmiseks  ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks välja pakkuda. Kliimakonverentsil püüdsid tähelepanu ka eestlased. Siin petritassi sees on mootoriõli ja uskuge  või mitte, on olemas seened, kes saavad sellest jagu. Seenemaailm pakub põnevaid võimalusi. Seente valdkonnas on tegelikult toimumas hetkel tohutu  revolutsioon ja väga erinevates valdkondades. Dubais toimub kop 28 ehk järjekordne ülemaailmne  kliimakonverents ning lisaks läbirääkimistele,  kus osalevad poliit ametnikud ja teadlased on siia üles  seatud ka tohutu suur EXPO ala, kus on erinevate riikide kliima,  innovatsiooni, rohetehnoloogia ja teadmiste parimad näited. Oma paviljon on siia üles seatud ka Eestil. Kogu see messiala ongi selleks just mõeldud,  et järjest rohkem selle läbirääkimiste kõrval on tegu  siis selliste parimate praktikate vahetusega,  kus erasektor, ülikoolid, omavalitsused,  jagavad enda rohe samme, see kogu paviljoni on meil  siis selline koosloomeline, et meil on 200 esinejat 60  paneeli ja tegelikult ma ei usu, riik oleks suutnud ise  sellise ägeda paneelide formaadi püsti panna,  et selle asja võlu ongi, et iga päev on temaatiline,  mingi aspekt kliimamuutusest, linnad, eluri,  kus ookeanid ja siis sellel päeval on püütud sellesse  teemasse tekitada paneele. Mida ikkagi öelda nendele inimestele, kes kritiseerivad seda üritust,  et noh, see on business as usual selline paviljon,  et kas see on ikka kuidagi kliimamuutustega üldse seotud  ja palju sellest Ma arvan, et see ala siin, kus on tegelikult iga riigi ettevõtete,  ülikoolide parim praktika ma usun, et noh,  see ongi see, et mass juba liigub mida iganes,  siis need läbirääkijad seal sõnakunstis või Exceli välja  nuputavad ja kokku lepivad Eesti ettevõtete jaoks on kohalolu kliimakonverentsi  ekspositsiooni alal hea võimalus luua kontakte  ja avada uksi välisturgudele. Eestlased on tulnud siia jagama ideid, mis varieeruvad  efektiivsemast materjalide kasutuselevõtust kuni  metsamajandamiseks välja töötatud digitehnoloogiateni. Mida Timbeter siin kliimakonverentsil teeb? Timbeter räägib, kuidas. Digitaliseerimine aitab jätkusuutlikkusele kaasa  jätkusuutlikkusele metsa majandamises. Teil on ju tegelikult kliente juba üle maailma,  eks ma saan aru Aafrikas tegutsete Ladina-Ameerikas,  tegutsete, kui brasiillased võtavad teie tehnoloogia kasutusele. Kuidas see mets on paremini majandatud? Seal on lihtsalt rohkem läbipaistvust ja jälgitavust  ja just see mõttes, et kõik on kontrollitav,  ka need, kes teostavad kontrolli, teevad oma toimingud  oluliselt kiiremini ja saavad keskenduda  siis nendele ettevõtetele, kes majandavad vanaviisi  nii-öelda paberipõhiselt. Ja kokkuvõttes seal suurim probleem ongi ju ikkagi,  see on väga palju ebaseaduslikku metsaraiet. Ja eesmärk ongi siis see, et ettevõtted kasutavad  tehnoloogiat selleks, et nii-öelda teha protsesse efektiivsemalt. Aga see samas annab võimaluse ka neid andmeid kasutada. Osariigile raporteerimiseks just nii-öelda selles aspektist,  et kui palju siit konkreetselt langilt on välja viidud,  mis on need konkreetsed sordimendid ja selle baasilt  arvestatakse ka konkreetne maks, mis siis käib sellega kaasas,  nii et just noh, ütleme hästi sarnased lahendused,  mida me oleme Eestis rakendanud, on see nagu e-politsei  või e-maksuamet. Aga nüüd metsanduses Eestlased arendavad meie põlevkivi tuhamägedel tehnoloogiat,  et võtta sealt välja olulisi elemente, mis võivad olla  kasulikud rohepöördes ja mis tähendab uute materjalide  väiksemat kaevandamist. Kas sellised materjali pangad võiksid peituda  ka muu maailma tööstus ja kaevandusjäätmetes? Kui me vaatame hästi, üldiselt eks selliseid tööstusjäätmete  ladestuid nagu Eestis on, on mujal ka üle maailma kindlasti Austraalias,  Ameerikas, Jordaanias. Iisraelis, et igal pool on neid leida, aga võib olla kohad,  kuhu ei oska keegi vaadata, näiteks samamoodi on reovepuhastid. Reovepuhasti on koht, kuhu jõuab kokku väga palju toitaineid,  millest saaks tegelikult toota väetisi ja taaskasutada neid  samu mineraale väetistena. Ja, ja lõpuks nad ikkagi jõuavad ringiga läbi läbi  toiduahela tagasi sinna reopuhastusse. Et see, see materjalide pankade idee ei ole lihtsalt,  et oleks üks suur hunnik materjali vaid selle mõte on see,  et, et luua süsteem, mis koguks ja võimaldaks siis. Ringmajandusel või siis taaskasutusel? Õitseda, mida see tegelikult siis säästaks keskkonna mõttes? See säästaks tegelikult päris palju loodust  ehk siis võimaldaks seda, et me ei peaks  nii palju toormaterjale kaevandama ühtepidi  ja teistpidi see säästaks ka nii otsest kui kaudset CO kahe emissioone. Kuna taaskasutatud materjali käitlemine on ikkagi üldiselt  oluliselt vähem CO, kahe intensiivne. Energeetikal on rohepöördes üks võtmerolle  ja aina tähtsamaks muutuvad taastuvenergeetikat  ja salvestamistehnoloogiaid arendavad ka eestlased. Kuid mida meil on teistele riikidele selles vallas üldse pakkuda? Teie olete tuntud Eestis selle Paldiski suure auguplaaniga,  eks ju, selline energiasalvesti tulevikus,  et mida te siin kopil siis teistele välja pakute või? Jah. Noh, tegelikult nagu me oleme aru saanud,  siis praegu kopi üks initsiatiive on see,  et tõsta taastuvenergia osakaalu aga taastuvenergia ga  teatavasti on selline lugu, et, et ta on juhitamatu  või noh, on juhitav, aga siis sellisel juhul ainult  pidurdamise suunas ja noh, Eesti on ju tegelikult väike turg ja,  ja seda salvestuse vajadust tunnustavad ka kõik teised  riigid ja meie nagu üks ambitsioon ongi siia riikidesse  pakkuda seda salvestuslahendust, mida me  siis Eestis nimetame enda piloot või demo projektiks,  mille raames me suudame ära tõestada, et see asi tõesti toimib. Te osalete siin paneelides, aga mida sa pead veel tegema  siin konverentsil, et keegi sinu häält kuuleks? Oi, siin on palju asju teha, et meil on siin 200 riiki,  keda keda on võimalik sihtida, et eks loomulikult me oleme  enda enda nii-öelda mõned kohtumised juba ette kokku leppinud,  kellega me tahame rääkida ja teine siis ma nimetan seda  nii-öelda laia reha meetodiks, kus me siis käime paviljonides,  arutame nende, noh, kas need on ministrid,  ametnikud või siis mingisugused konkreetsed ettevõtted,  kuidas nemad näevad seda nagu üleminekut taastuvenergiale,  mismoodi nemad on salvestusele mõelnud ja kuidas seda ellu  kutsuda sealt siis saame niisuguse kergema,  jälle lühema listi, kellega siis saab juba leppida kokku  järgnevaid kohtumisi ja rääkida juba enda tehnoloogiast lähemalt. Mis asja sina, Merle, siin Kopil ajad, Sul on käes lestad  ja rekordiraamat. Ma olen siin, sest mind kutsuti Kopi innovatsioonilinnakus. On iland, ov ob ehk siis lootuse saar ja väikerahvaste  ja väikeriikide lootuse suursaadikuks kutsuti mind kopi ajal. Lisaks ma olen siin, et õpetada lapsi ujuma,  sest et igasuguste tulvaveedega, ma arvan,  inimesi upub rohkem kahjuks ja see on just nimelt seotud  kliimaga ja ujun. Et tuua tähelepanu, mida ma merineitsisabaga teen maailmas,  et et prügi on liiga palju meres ja eriti mikroplastik satub  tänapäeval juba ka inimkehasse, nii et see on minu murekoht. Kas Eesti paistab siin silma, oled sa seda nagu tunnetanud? Olen eile, kui ma rääkisin ka Bermuda ministriga,  ta rääkis mulle, kuidas tema käis Tallinnas tehnoloogiat vaatamas. Väikesed rahvad üldse on täna suurema tähelepanu all  ja eks nendel on vaja tehnoloogiat tuua ja ma arvan,  Eesti ajud on selle välja mõelnud, et neid Eesti ajusid  ja teadmisi tuleb viia maailma. Sa ujud siin Kopil ka. Ja mingisuguse eesmärgi pärast. Ja laupäeval ujuma 317 meetrit kroonprints Dubaist  ja väga paljud kuninglikud. Esindajad on seotud sellise heategevusühinguga nagu touche Dubai,  kes on tegelikult minu agentuur Dubais, me tegeleme lastega  puuetega lastega ja nad tulevad ka ujuma,  sest 317 meetrit on minu eesmärk tuua tähelepanu,  et Meil on 317 nädalat aastani 20 30, et tegelikult me  peaksime ujuma kiiremini, sest 317 nädalat tuleb kiiresti  ja ma arvan, iga inimene peaks tegema üks protsent paremini. Täna kliima jaoks. Loomulikult on Eesti paviljonis pakutu vaid tilk meres,  sel aastal on kliimakonverentsil paviljonide rekord üle 100 riigi. Soovib oma ideid maailma päästmiseks ja  keskkonnasõbralikumaks muutmiseks välja pakkuda. Kui täht Mis see tegelikult on, et inimesed siin üle maailma kokku saavad? Et jah, eks ta ühelt poolt on natukene selline nagu promo  üritus ikkagi ka, et noh, see show siin ümber,  aga teistpidi ikkagi noh, on see poliitilised läbirääkimised  ja siis ongi nüüd on ka kohal teadlased,  erinevad organisatsioonid, erasektor. Üks küsimus ongi lõpuks teadlikkuse, et kas me teame probleemist,  mida me teame ja kas me siis ka teame, kuidas sellega  tegelema peaks. No samas, see skepsis on ikka väga suur,  no ühtepidi selle konverentsi osas, et noh,  kõik sõidavad kokku, ise on suure jalajäljega  ja teise ka see, et kas üldse inimesed midagi teha saa saavad,  kui kõik see maailm on niivõrd keeruliseks aetud,  et kuidas seda siis nagu seda jalajälge või meie meie mõju  keskkonnale siis taas vähendada, ilma et me kivi aega sattume. No vot see ongi see keeruline küsimus, et see on inimloomuse  selline osa, et kui meil on mingi tehnoloogiline asi,  mis teeb asja lihtsamaks, mugavamaks siis me võtamegi  ja teemegi enda elu lihtsamaks ja mugavamaks,  kuigi tegelikult selle asja võib-olla mingi tehnoloogia  arengu mõte oli muuta asja efektiivsemaks,  et keskkonnamõju oleks väiksem, aga paraku me täidame  selle keskkonna ikkagi ära, sest kui mingi asi on lihtsam  ja mugavam, siis me tahame seda rohkem ja rohkem  ja rohkem odavamad riided võtame rohkem odavam toit võtame  rohkem ja ehk et siit hakkab asi. Me peame mõtlemist muutma. Kas meie elu on ikkagi liiga hea? Võib-olla noh, see võib ka alati olla, et me nagu tunneme,  et me värime seda ja meil ongi õigus elada järjest  mugavamalt ja mõnusamalt, et ei pea ennast nagu piirama  ja ma ei tea, põhiseaduslik õigus on tarbida  nii palju, kui ressursse on. Aga noh, vot paraku ressursid saavad ikkagi otsa. Olgu, riigid ja ettevõtjad nii suurte eesmärkide  ja ideedega kui tahes, siis noored on sellel konverentsil  kõige käredamad. Igal õhtul antakse siin välja päeva fossiili antikangelase tunnusta. Eile sai selle Ameerika Ühendriigid, kuna maailma suurim  nafta ja gaasitootja, kes pälvib tunnustuse täna Osoonis oleme näinud seinte mitmekesist maailma  ja nende omanäoliste eluvormide erinevaid kasutusalasid. Praegu on meil võimalus uurida, missuguste seente  kasvatamises ja kasutamises nähakse Eestis tulevikus. Siis me näeme siin. See on nüüd lageraiala. Mis mõned aastad tagasi sai maha võetud ja siin me  siis kasutame? Täiesti uut metoodikat metsas seeni kasvatada  ehk siis lageraielankide kändudele me paigaldame,  uued seened kasvama. No see tähendab seda, et kuskil kändudes peab juba mingi elu keema,  just me otsime sellist seent nagu liblik tagel ja. Teine nimetus on ka sellel Turki Tal. Kui nüüd metsaomanikud tahavad pärast raietegevust oma  kändudesse seeni panna just selliseid, siis kas siin ei ole  nagu ohtu, et äkki juba mõned teised siin looduslikult kohal  olevad seened võtavad selle ruumi ära, see ongi kõige suurem  oht ja seda saab välistada. Et peale raiet võimalikult kiiresti on vaja see nakatamine teha. Ehk siis, kui sa jääd hiljaks, siis ongi,  et loodus leiab ikka oma koha ja teeb selle töö ära. Kas see liblik tagel ja teised seened, mida te niimoodi  metsas kasvatate on kohalikud või on mujalt pärit? Kõik liigid, mis me loodusesse laseme, on kohaliku päritolu,  et see on üks selline põhimõte ka, mida me alati jälgime. Et ka lihtsalt toon näite, et näiteks Ameerika Ühendriikides,  kus me ka saagakasvatusi rajame, et seal me  siis kasutame kohaliku tšaaga tüve, et see on väga oluline  aspekt ja seda me jälgime. No siin õnnestus leida üks gend, kus eriti kenasti see seen kasvab,  aga millal ta on siis teie jaoks paras jagu  ja koristusküps? See antud gänd on nüüd kuskil aasta aega vana  ja tema peal kasvav seen on isegi meile üsna nagu positiivne üllatus. Üldiselt me ei ootaks koristust varem kui kaks aastat  ja me ootaks sidki ongi kilo kaks kilo seeni. Et kui me nüüd kujutame ette, et terve see lageraieala oleks kännud,  oleks seentega kaetud, siis siit saaks päris väärtusliku toorainega. Ma kujutan ette, et see on tegelikult päris tõsine  veenmistöö teha selgeks inimestele, et metsast on võimalik  saada rohkem väärtusi kui lihtsalt puidu tihumeetreid. Just, ja ma arvan, et see on väga oluline aspekt,  et inimesed peavad oma mõttemalli muutma,  et mets ei ole ainult palgitihumeetri. Aga metsas on elu, metsas on loodus ja metsas on seened,  ehk siis need kõrvaltegevused, mis metsas on võimalik toimetada,  need loovad täiesti uue aspekti terve tervele metsandusele. Eesti suurim seenefirma Sumwell alustas oma tegemisi  kasetüvedes elava musta pässiku kasutamise  ja kasvatamisega. Praegu toodab ettevõte eksootilisi seeni farmides  ning katsetab mitmete seeneliikide rakendusvõimalusi  nii laboris kui looduses. Nii pandi näiteks kukeseente kasvatamise uurimiseks taimlas  mulda esimesed männitaimed, mille juured on nakatatud  kukeseene mütseeli ehk niidistikuga. Üsna varsti on plaanis 10000 väikest mändi Eestis  ja Rootsis raielangile istutada et näha,  kui hästi hakkab kasvama omamoodi kukeseene mets. Idee oli, et kasvatada seeni, aga sisetingimustes on seda  üsna kulukas teha, kui me väga suurtel skaaladel räägime. Ja kukeseene puu annab meile unikaalse võimaluse kasvatada  söögiseent sisuliselt miljonitel hektaritel üle maailma,  läbi selle, et uusi puid pidevalt istutab. Nüüd, mida me selle töö käigus avastasime,  on et tegelikult seal on oluliselt suurem efekt kui lihtsalt  selle kukeseene kasvatamine ehk see taim on ise hoopis  vastupidavam erinevatele kliimamõjutustele. Ta on vastupidavam parasiitidele, ta on vastupidavam põudadele,  ta on vastupidavam üleujutustele. Pluss, mida viimane teadustöö veel räägib,  on see, et taime juurestik, kui ta on seotud mükoriisa  seentega seob endasse süsinikteo. Maailmas ehk pakub kõneainet kõige rohkem seinte kasutamine  kliimamuutustega võitlemisel, seda siis eelkõige  taasmetsastamisel ja looduslike rohumaade uuesti rajamisel. Võib olla kõige rohkem siiski investeeritakse seentepõhise farmaatsiatööstuses. Teatud määral ka kindlasti. Seenevalkude tootmises kui sellisesse bioloogilise uude  toitu ning ka seentepõhist isolatsiooni materjalide  kasutamisel võiks olla perspektiivi. Minu selja taga pole küll maailma kõige salastatud labor aga  ometi tehakse siin väga põnevat uurimistööd. Eesti lööb kaasa seene innovatsioonis, kus uuritakse,  kuidas need elusolendid võiksid aidata lahendada inimkonda  vaevavaid probleeme. Siin petritassi sees on mootoriõli ja uskuge  või mitte, on olemas seened, kes saavad sellest jagu,  noh piltlikult öeldes söövad selle ära. Meil on valitud kindlad seened, millel on hästi tugev  ensümaatiline aktiivsus, mis suudab siis mootoriõli  lagundada ja seen siis kasutabki kõiki neid laguprodukte oma elutegevuseks. Ta saab sealt siis mingi energia kätte. Jah, täpselt nii. Ja meil laboris ongi siis käimas katsed,  kus me treenimegi seent seda õli sööma ja varsti on meil  plaanis ka tegeleda juba väliskatsega juba õlireostust  reaalselt hakata likvideerima, siin me siis näemegi  etappidena kõike. Alguses me siis lisame petritassidele seda musta mootorõli  ja mida rohkem aega läheb mööda, seda rohkem seen lagundab  seda mootorõli. Ja lõpuks ta siis kasvabki täiesti siin petritassi peal  välja ja kogu mootor õli on lagundatud. Kas siin sellist ohtu nüüd ei ole, et sa mainisid,  et varsti on plaanis ka välikatsed, et kuskilt saaks  võib-olla sellise õlireostuse ära võtta et see seen hakkab  mingit oma elu pärast elama ja siis pole tal seda õli enam  kuskilt ühel hetkel võtta. Kuna kõik kultuurid, mida me kasutame oma katsetes,  on eraldatud loodusest, siis kindlasti ei ole ohtu,  et nad võtavad üle või hakkavad ohustama inimtegevust. Üldse muud keskkonda siis ka ja muidugi mis reostu s veel  siis seentega annaks likvideerida. Üheks keskkonnaprobleemiks on rehvid ja meil on käimas  ka projekt, kus me püüamegi rehvi lagundada,  kasutades seeni ja siin on siis kolm väikest tuubi,  kus on algetapis meil siis lagundamise etapp,  eks siin on seen ja siis samamoodi me kasutame,  et seen kasutab siis oma ansüüme, et lagundada  siis rehvis olevaid komponente hästi sarnane loogika,  nagu ka õli puhul Maailmas laiemalt kasutatakse seentel põhinevat reostuse  tõrjet küllaltki palju. Ja tihti kasutatakse neid ka koos bakteritega. Ma tean siin Euroopas ühte tšehhifirmat,  kes pakub ka sellist teenust, tulevad ise kohale oma seente  ja bakteritega ja nakatavad need siis sinna reostunud substraati. Tegelikult saaks seini ka küllalt kiiresti hakata kasutama,  aga kahjuks ei ole see veel õiguses reguleeritud. Ametnikud ei tea sellest võimalusest väga palju. Ja lisaks see kasutusefektiivsus kindlasti sõltub väga palju  ka antud kohast, et kas on piisavalt niiskust,  toitaineid ja, ja ka muud asjaolud. Temperatuur. Mis asi on mükomatt, mükomatt on selline portmano  või selline, siis ühendnimetus mitmele eri rakendusele  ja seenele. Aga ühendab neid siis selle poolest. Et selle siis toote kirjelduse poolest ta ongi  siis orgaanilisest materjalist, mis on siis seenega  nakatatud ja erinevaid, siis seeni on lisatud,  on läbi kasvanud moodustab siis sellise mati,  mida me saame kasutada üsna sarnaselt turbale näiteks väga  lihtsalt maakeeles väljendades, Eestis võiks see orgaaniline  materjal olla põh näiteks midagi, mida meil on väga suures koguses,  mis on madala lisandväärtusega selline toit,  seentele, mille nad saavad ühtseks struktuuriks siduda  ja mõnes mõnes muus paigas võib see midagi muud olla näiteks kuskil. Lõuna pool oleks näiteks puuvillaseemnete kestad,  mida on väga suures koguses millekski asjalikuks,  seda ei kasutata. Need on need siis põllumajanduse kõrvaltoodangut tihtipeale. Me tegelikult tahame, et ta oleks kasutatav turbana  ja ta tegelikult oleks ka kasutatav, näiteks turbaväljade taastamisel. Kui turvast on nüüd kaevandatud, siis tihtipeale see  mahajäetud turbakaevandus vabastab väga suurel koguses CO kahte,  ta on kuivendatud ala, eks ja ta on sisuliselt ilma katteta,  midagi seal ei kasva. Aga meie hüpotees on, et kui me katame selle,  siis uue värske orgaanilise materjaliga,  mis on bioloogiliselt ka aktiivne, siis me esiteks me katame  selle kihi, me hoiame seal niiskust ja me tegelikult loome  selle uue pinnase, et see siis kahjustunud looduskeskkond  saaks hakata taastuma. Et me tegelikult juba paari aasta lõikes võiksime näha  olulisi muutusi, et ka siin see, nende, meie  siis prototüüpide või näidiste pealt on ka näha,  et on tegelikult kohe pandud siia ka mingisugused taimed  sisse kasvama, mis mis turbakaevanduse pinnasel ei õnnestuks. Eestis on 10000 hektarit turbarabasid, mida ei kasutata  ja sealt lendub päris suures koguses süsinikdioksiidi. Meie mükomatiga on võimalik see turbaraba katta selliselt,  et, et sealt enam süsinikdioksiidi lenduks. Eesti on olnud kuskil mitukümmend aastat Euroopast  ja Ameerika Ühendriikidest maas seente rakendamisel. Aga nüüd, viimasel viie viiel aastal on Eestist tulnud  ka sellised kiired ja väga innovaatilised firmad,  mis on hakanud. Seente biotehnoloogia osas rakendusuuringuid tegema  nii et me võtame kiiresti kolleegidele järgi. Seente valdkonnas on tegelikult toimumas hetkel tohutu  revolutsioon ja väga erinevates valdkondades. Seened on olnud maa peal rohkem kui 100 miljonit aastat  ja me sisuliselt avastama midagi uut. On tegelikult vana?
