Teadust kõigile teadus osutab, et just eestikeelsest koolist
saab vene noor, kõige tugevama põhjakõrgkooliõpinguteks
rahvastikugeograaf Tiit Tammaruga.
Räägime sellest lähemalt.
Ja siis asteroidide maailma.
Viimastel nädalatel on kosmoses ondide sõelumine maa
ja asteroidide vahel päris tihedaks läinud.
Üks onlaks äsja teele, teine tuli tagasi kosmosetundja Rauna
Gordoniga tuleb sellest juttu. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Eestikeelsele haridusele üleminek on praegu tõusnud päris
suure tähelepanu all olevaks teemaks.
Kuigi tegelikult on see teema päevakorral olnud ju pikemat
aega isegi üle 30 aasta.
Ja üks argument, mis tihti kõlab, on see,
et vene või muukeelne noor kuid õpib eestikeelses koolis,
siis tal on paremad väljavaated kõrghariduse omandamiseks
ja siis ka paremad väljavaated tööturul osalemiseks. Ja huvitaval kombel on Eesti rahvastikuteadlased just nüüd
avaldanud ajakirjas ris söötsin Social Strätification,
Mobility Ühe uurimistulemused, mis just enam-vähem neid samu
küsimusi käsitleb laboris stuudios on Tiit Tammaru,
Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor.
No kui uuringu tulemus kohe otse välja öelda,
siis saigi vist see väide seal ka kinnitust,
et et eestikeelne kooliharidus aitab kõrghariduse
omandamisele kaasa muukeelse õpilase puhul. Ja täpselt nii ja noh, võib-olla kui avada natuke seda tausta,
et miks me seda artiklit sellisesse võtmesse hakkasime panema,
siis oli nagu kaks sellist eraldi põhjust.
Et üks oli see, et kui me vaatasime laiemalt,
et mida nagu teaduskirjanduses praegu tehakse
ja kuidas, millele seal rõhuasetused on,
on asetatud siis seal on rohkem läinud rõhk sellistele
hinnetele ja, ja et kuivõrd siis näiteks erinevatel
rahvusrühmadel need hinded erinevad ja noh,
Eestis me näeme ka hästi palju sellist laadi uuringud,
eks ole, et siis võtan näiteks riigieksamid,
eks ole, et et kuidas siis tulemused erinevad
ja me mõtlesime seda, et, et see on kahtlemata oluline,
aga, aga kui me vaatame ikkagi laiemat pilti,
siis ikkagi väga oluline on ka see, et missuguse
haridustaseme ikkagi inimene omandab, et see on ikkagi kogu
ülejäänud elu jaoks ikkagi selline väga fundamentaalse
tähtsusega asi. Ja Meile tundus, et me saame nagu rahvusvahelisse
kirjandusse nagu selle teema sisse tuua.
Ja noh, tõepoolest Eestis kuidagi võtame seda juba nagu iseenesestmõistetavalt,
et need erinevused on ja et, et võib-olla ei olegi midagi
siin uut, aga, aga siin Eesti kontekstis oli meie jaoks
pigem nagu oluline teema see, et jah, et me näeme,
et kahe tunnuse vahel on seos.
Aga me tahtsime teada, et kas see, nagu see seos jääb alles
ka siis kui me toome nagu võrramblisse ka teisi muutujaid. Ehk et võib-olla see kooli tunnus on tingitud hoopis kaude
mingitest teistest teguritest, näiteks vanematest
või elukohast või mingitest muudest mõjutustest.
Et me tahtsime aru saada, et kas tõesti see seos jääbki tema
juhul kui me võtame ka neid teisi üsna olulisi tegureid
arvesse nagu näiteks laiem laste lõimumine,
Eesti ühiskond ja nii edasi, et, et kas see kooli mõju siis
ikkagi jääb alles meil või ta Või ta kaob ära, et võib-olla on kodul hoopis suurem mõju või,
või elupaigale, näiteks. Täpselt nii, sest uuringud ju näitavad väga selgelt seda,
et selline kodu mõju on ikkagi hästi suur.
Et nendel vanematel, kellel endal on kõrgem haridus,
need ikkagi kuidagimoodi motiveerivad ühelt poolt oma lapsi,
et juba peres on selline noh, nagu nagu saavutusvajadus võib
olla suurem lastel, eks ole, pluss ka see,
et võib-olla nendel vanematel on rohkem ressursse.
Me teame, mida kõrgem haridus, seda suuremad on tegelikult
sissetulekud üld, üld, sellisesse seoses,
et neil on ka rohkem võimalust oma lapsi nagu materiaalselt
toetada ja nii edasi. Ja noh, eriti on näidanud varasemad uuringud emade
haridustasemel on hästi suur mõju laste haridustasemele.
Ja noh, samamoodi on jah, räägitud ju hästi palju sellest,
et igasugused muud sellised noh, sõprade ja,
ja muud mõjud on hästi suured ja see kasvukeskkond,
kus me üles kasvame, et need asumid, kus me elame,
et seal on ka, eks ole, mingisugused nagu väärtused,
nagu tekivad võib-olla seal asumis, kus on palju selliseid
jõukaid edukaid, et seal tekib ka ühtemoodi nagu väärtuse
saavutusvajadus võib-olla seal, kus on nagu sellised inimesed,
kes pole elus nii hästi hakkama saanud nagu teistsugused
rolli rollide eeskujud lastel Silmes. Et me tahtsime nagu kõik need tegurid ka arvesse võtta ja,
ja vaadata, et mis siis nagu juhtub. Ja selguski, et koolil on ikkagi see otsustav roll,
kuigi nendel teistel teguritel on, on ka tugev mõju. Ja just ikkagi meil jah, tuleb sellest uuringust siiski välja,
jah, see, et see kooli roll on väga tugev,
ta nõrgeneb natukene, kui me nüüd võtame tõesti vanemate,
taustasid arvesse laste ail, sest üldist lõimumist natukene nõrgeneb.
Aga ta jääb ikkagi endiselt, et hästi hästi oluliseks,
nii et need vene noored, kes lähevad õppima eesti kooli,
et nendel on ikkagi suurem, väga palju suurem tõenäosus omandada,
lõpuks ka kõrgharidus. Ja no kahjuks peab ütlema veel omakorda kaks sellist medali poolt,
et et üldiselt, kui me vaatame üldse, vaatasin ühte põlvkonda,
et me just tahtsime küll juba pikaajalist mõju vaadata,
vaatasime ühte põlvkonda.
2005 2006 koolilõpetajad ja kuidas nende Sis elude hariduse
omandamine on kujunenud selleks ajaks kui ilusse haridust
ja tavaliselt nagu inimestel läbi saab.
Et selles põlvkonnas esimesega sellise positiivse uudisena
on ikkagi kõrghariduse omandanute hulk ikkagi
märkimisväärselt suurem, et peaaegu poole suurem kui kogu rahvastikus,
et et see on tegelikult selline nagu positiivne medali külg. Aga teiselt poolt jah, et me näeme ikkagi seda,
et senimaani ikkagi on väga vähe ja me vaatame ainult Tallinnat,
meie kogu Eestit, eks ole, meil Tallinn.
Et ikkagi väga vähe on neid vere noori, kes eesti kooli lähevad,
et seal ikkagi üks 10-st, et see protsess ikkagi oli
siiamaani meil väga-väga aeglane. Uuring oli siis Tallinna kohta, aga kas enam-vähem
samasugused tulemused kehtiksid ka võiksid kehtikaga muude
linnade või muude muude maade kohta, kus ka ju teinekord on,
on sisserännanute arv päris suur. Ja noh, see oligi meil üks selline huvitav nagu asi,
mida me tahtsime artikli käigus vaadata,
et kuidas me suhestume ja mis võib-olla muudab selle eesti
juhtumi huvitavaks, on see, et mujal ikkagi pidevalt tuleb
uusi sisserändajaid juurde ja noh, väga raske on sellist
nagu natuke pikemaajalist mõju nagu, nagu arvesse võtta.
Aga Eestis oli suur sisseränne ikkagi see nõukogude aeg.
Et meil on väga suur juba selline vähemuste osakaal
ja me saime nüüd pikka aega vaadata, et mis edasi saab
nendega olukorras, kus väga palju uusi inimesi juurde ei
tulnud ehk et kahe rühma nagu selline dünaamika olukorras,
kus sisseränne edasi ei kujune. Ja, ja, ja see oli võib-olla see noh, nagu nagu huvitav
eesti spetsiifiline aspekt võimaldab sellist nagu kahe
rühmadünaamikat selgemalt välja tuua.
Aga jah, tõepoolest kuna kõikjal kasvab sisserändajate osakaal,
vähemuste osakaal, siis tal on kahtlemata suurem
rahvusvaheline mõju ja nimelt kõik uuringud,
mis on tehtud sellistes, ütleme Euroopa riikidest,
näitavad, et see nagu eraldumine kohalike
ja saabujate vahel ei ole päris ühesugune elukohtades
koolides ja töökohtades. Ja just nimelt koolid kipuvad olema need,
kus eraldumine on kõige suurem.
Ja seda mitmel põhjusel, et kõigepealt sisse tähendab ise
juba asuvad elama teatud piirkondadesse nad on,
nad on sageli nooremad, on sellised pereealisemad,
teil on palju lapsi, lapsed lähevad kohalikku kooli,
eks ole, ja kui on kooli valik, siis hakkavad kohalikud
vaatama seda, et, et kuhu oma lapsi saata,
sest kahjuks on see üsna üldine seaduspära,
et need koolid, kus on rohkem vähemusi, teisi,
lähevad ka akadeemilised tulemused õpitulemused madalamaks. Ja siis ongi see, et, et kohalikud inimesed just nimelt
selle argumendiga sageli hakkavadki oma lapsi panema
teistesse koolidesse.
Et siin lähikoolis, kus on juba hästi palju teisi inimesi,
on just nimelt see akadeemiline tulemus madalam.
Ja sealt omakorda, eks ole, kui koolis on õpitulevase madalamad,
siis ülikooli jõudmine edasi, et selles mõttes tal on ikkagi
selline hästi-hästi suur nagu nagu laiem mõju ka,
et selle teemaga, et koolides ei ole võrdselt kohalike
ja saabujaid ja sõnu sellele vähemustele saabujate,
selline haridustee ja Plinklikumaks ja tööturu tekivad probleemid. Et, et see probleem on tegelikult üsna ühetaoline üle kogu Euroopa. Ma praegu Eestile on võib-olla väga paljude muude maadega
võrreldes iseloomulik just hariduses ka keeleline eristumine.
Et teistes maades enamasti on ikkagi ka need sisserändajad
satuvad riigikeelsesse kooli.
Aga huvitav, kas Eesti tulemuste puhul on ka tähtis just see asjaolu,
et et sisserändajad ja nende järeltulijad käivad koolis koos
teiste rahvuskaaslastega või siis siiski omajagu ka see,
et mis keeles toimub õppetöö? Jah, me päris nagu kõikide kooli sisemisi mõjusid ei suuda
siin lahti, selle artikli raames me ei suutnud lahti lüüa,
kuna me kasutasime selliseid loenduse ja registriandmed,
kus kõiki selliseid detaile välja ei tule.
Aga üks asi, mida me kindlasti saime kaasata,
oli siis eesti keele oskus ja eesti keele oskus,
mis on, on tõesti väga tugev nagu lisaargument,
aga see kooli mõju jääb ikkagi veel pärast ka selle
keeleoskuse mõju alles, mis tähendab, et noh,
järelikult sellel koolil on ikkagi veel ka laiemaid mõjusid
ehk see kirjandus ka ikkagi ütleb väga selgelt seda,
et koolis väärtused, eks ole, inimestel sõbrad,
tulevikukavatsused formeeruvad aga sõpradevahelised
võrgustikud ja nii edasi, et koolil on tegelikult ikkagi kas
see nagu, nagu selline natuke laiem mõju kui lihtsalt see
keel või, või õpiedukuse ja need tegurid,
mis, mis lõpuks mõjutavad seda, et mis valikuid noored
hakkavad tegema. Aga jah, nüüd päris detailselt ma seda öelda ei saa,
aga samas kindlasti ainult keele oskusega
ja keelega.
Me ei saa oma tulemusi seletada, et see kool,
erinevus jääb ikka meil veel alles.
Ja võib-olla mis on selle Eesti uuringu puhul meil veel
huvitavam noh, sageli öeldakse seda, et noh,
et aeg aitab ka kaasa. Et kui me vaatame näiteks teise või kolmanda põlvkonna saabuvaid,
et noh, nemad on juba pikalt uues riigis ühiskonnas elanud,
et noh, nendel võiks juba kõik nagu olla natukene paremini,
et nad on paremini võib-olla lõimunud laiemalt edasi.
Ja me saime oma uuringus kasutada nii seda,
et noh, mitmenda põlvkonna lapsed nad andmed,
mitu põlve nad juba Eestis on elanud, aga viskasid lõimumise
tunnuseid nagu, nagu siis see keeleoskus
ja kodakondsus ja mis oli ikkagi hästi huvitav on see,
et lihtsalt 100 möödumine, et põlvkond ei omanud nagu mitte
mingisugust nagu mõju. Et see, et inimene elanud ühe põlvkonna laps Eestis
või kaks või kolm põlvkonda, see ei tee vahet,
kas kas laps omandab siis vene laps omandab kõrghariduse.
Aga nagu me hakkame neid panema neid lõimumise tegureid juurde,
näiteks kellega Eesti kodakondsus, et sul on eesti keele
oskus ja nii edasi, et, et siis kohe hakkab,
hakkab see positiivne efekt ilmnema, ehk et see järeldus,
mis me teeme, on ikkagi see, et sellised aktiivsed
lõimumisega seotud, et meetmed on hästi olulised,
et lihtsalt see aja möödumine iseenesest,
et sa kuskil riigisõnad, et see ei pruugi iseenesest veel
veel mingisuguseid muutusi endaga kaasa tuua. See tähendab ka seda, et ei ole vaja enam oodata
eestikeelsele haridusele üleminekuga. Just just väga, väga õige ja, ja mis on võib-olla veel sinna
meie jaoks isegi natuke nagu üllatav.
Ta moment oli see, et me saime nagu analüüsi kaasata nii
laste enda sellised lõimumisega seotud tegurid kui ka siis
vanematega seotud tegureid, et vanemate siis kodakondsus
ja eesti keele oskus ja, ja haridustase ja nii edasi,
et siis vanemate puhul see, see lõimumine nagu lastele väga
positiivset mõju ei omandanud, aga just nimelt laste endi
juba lõimumisega seotud tegurid. Aga vanemate puhul siis jah, tulid väga olulisena välja just
nimelt pigem sotsiaalsed tegurid kui vanematel endil,
vene vanematel on kõrgharidus siis ka nende lastel.
Kusjuures huvitav on see, et siin ei tulnud meil välja suurt
nagu meeste naiste erinevust, et nagu öeldud enne tavaliselt
uuringud näitavad, et just ema kõrgharidus nagu suurema tähtsusega,
et meie tulemused näitasid, et tegelikult samamoodi on vene
laste isade haridusel väga selline tugev positiivne mõju. Aga jah, et vanemate nagu lõimumisele ei olnud,
küll aga laste siis nagu lõimumisega.
Et need tegurid on üsna komplekssed, aga,
aga see näitab, et kui me tõesti laste põlvkonnaga
aktiivselt tegeleme ja püüame Eesti ühiskonda rohkem kaasa
tuua siis see ju kogu Eesti ühiskonda tervikuna viib rohkem edasi,
sest kõigi haridustase siis ju paraneb.
Ja see toob ju Eestile ka endale nagu arengule positiivseid
arenguid juurde. Jõudsime ka siia välja, et, et sellel uuringul on üsnagi vahetu,
võib-olla inspiratiivne mõju meie meie igapäevaelule
ja meie hariduspoliitikale ka. Jah, me ise muidugi ei taha ja kuna me ei ole
haridusteadlased meid huvitav, lihtsalt see,
et kuidas niimoodi inimesed ühiskonnas paremini hakkama saavad,
siis me otseselt jah, selles artiklis ka selliseid
poliitikasoovitusi välja ei too, aga noh,
ma arvan, et kõik, kes nagu näevad, et kuidas protsessid
meil Eestis nagu toimuvad ja mis seosed meil siin selles
uuringus välja tulid, et need kindlasti aitavad ka teha
poliitikutel ja teistel, kes haridusele korraldavad üldse lõimumisvaldkonda,
laiemad, korraldavad oma oma valikuid. Selline uuring, siis rahvastikugeograafidel väljas
eestikeelses koolis käimine toetab venekeelsete õpilaste
väljavaateid kõrgkoolis haridusteed jätkata.
Ajasin juttu Tiit Tammaruga linna ja rahvastiku. Maakera ja asteroidide vahel on viimasel ajal palju saginat Ühed,
kosmoseaparaadid sõidavad siit sinna, teised sealt siia
ja ajan sellest nüüd juttu.
Kahe juhtumi näitel Rauno Gordoniga kes on Tehnopoli
kosmosevaldkonna mentor ja praegu resideerub Mehhikos mõnda aega,
aga sealtki on võimalik jälgida seda, mis maailmaruumis toimub.
Niisiis septembri lõpus saabus Maale tagasi kosmoseaparaat
Osiris Rex mis oli külastanud asteroidi Benno
ja toonud sealt kaasa uurimismaterjali. Ja nüüd just mõni päev tagasi startis asteroid psühhe poole
järjekordne sõiduk nimega Saikiga inglise keeles öelda,
aga seesama psühhounda on ta sisuliselt ikka.
No võtame need asjad siis järjekorras ette,
tundub, et see asteroid Benno külastamine läks edukalt,
materjal toodi kaasa ja, ja teadlased saavad seda nüüd uurida. Ja asteroid Benno külastamine läks väga edukalt
ja seal oli ka palju üllatusi.
Ja õnneks teadlased suutsid need üllatuslikult momendid ka
ära lahendada, et probleemid lahendada ja siiski tuua sealt
sämpleid kaasa, et mingis koguses seda asteroidi materjali.
Et süüdises Pennu siis asteroidide vöös üks selline
suhteliselt pisike asteroid, kas oli suurusega kuskil 500
meetrit ja, ja väga tume-tume tumedat värvi pinnaga. Ja siis tehti missioon, mis siis kosmosesond,
mis läheks sinna Benno juurde.
Kõigepealt see uuris seda väga kaua, tiirutas ümber,
vaatas erinevate nurkade alt kaardistas ja oli siis eesmärk,
et tuua sealt natukene siis seda materjali koju kaasa,
et laskuda sinna pinnale ja kahmata sealt kaasa siis materjali.
Ja õnneks see tegu sai, lõpuks sai see teoks,
et, et nad täpselt ei teadnud selle. Benno, ütleme pinnakontuure ja niimoodi,
et noh, väga-väga umbkaudset oli alguses kaugelt näha,
aga lähemal lähemale minnes selgus, et on,
on suuri kivitükke ja, ja selle pinnale laskumine sealt
proovi võtmine ei ole üldse üldsegi turvaline.
Et see kosmosesond suudaks seda nagu turvaliselt teha.
Ja siis valiti väga hoolega seda kohta, kus seda samplit
võtta ja siis aeg-ajalt ettevaatlikud sinna laskuti ja,
ja prooviti siis siis võtta, võtta sealt seda,
seda kraami. No õnneks see kraam oli suhteliselt lahtine,
et sai sealt kätte. Ja tõepoolest, see kraam oli, oli kusjuures üllatavalt lahtine,
et seda väga hästi teatud, kuivõrd pehme,
kuivõrd selline õhuline või pahuline või noh,
eks ta, ta on kivipuru, põhimõtteliselt on ikkagi kõva
ainepuru väiksemaid-suuremaid kivitükke seal sees,
aga, aga kuivõrd lahtiselt või kuivõrd nagu mitte kompaktsed,
et see oli seal paigutanud, et vot seda seda ei teatud,
nii et see oli suur üllatus siis sel hetkel,
kui seda siis võeti seal ja ja, ja sel hetkel,
kui see Pennu oma oma sondi sellise välja sirutanud käpaga
puudutas pinnast, siis sealt noh, nagu tekkis kraater lausa
aetud sellises pehmes pinnases aeglaselt,
siis eraldus palju palju seda kivipuru siis lendas laiali
väga aeglases tempos, kuna see tehti ka aeglaselt,
sihuke aeglane, kergelt kerge puudutus ja siis saadi sealt
seda lendavat kivipuru, siis käte sinna käpa sisse
ja siis sain eemaldust sealt ja pärast sai vaadatud,
et sai siis mitmemeetrine kraater tekitatud sinna. No see ei ole nüüd esimene kord ka päris,
kui Asteroidilt materjali tuuakse, aga aga mõned varasemad
korrad on, on juhtunud nii, et materjali on väga vähe
sattunud sinna kogumisnõusse.
Nüüd seekord siis läks natuke selles mõttes jälle paremini. Seekord läks tõesti päris hästi, siin varasemad
olidjaapanlased on olnud usinad ja just nende asteroidi
väga-väga proovinud ja, ja esimesel korral said ühe grammi,
teisel korral said viis grammi materjali.
Seekord saadi siis 250 grammi kogu seda materjali
ja see oli nagu see oli kordades rohkem,
kui isegi alguses plaaniti, et kas minu meelest missiooni
eesmärk oli saada 60 grammi materjali, et aga 250,
nii et et see on jube hea tulemus. Ja nüüd, kui nad, kui see maa peale lõpuks laskus
ja nad selle materjali välja võtsid, siis vaatasid,
et, et ei olnud kõik seal sisemises kapslis,
vaid ka olid, olid seal kas kas sellest sisemisest kapslist
väljunud vaid, vaid ka teistes piirkondades,
seal seal sondis oli seda materjali siis,
mis siis selle kraatri tekitamise käigus pinna puudutamise
käigus siis kõik lendus ja siis sattus ka mujale kui sinna kapslisse,
kus nad seda saada tahtsid. No siis oli jälle see muret võis sattuda mingite seadeldiste vahele,
aga õnneks siis seda seda ka ei juhtunud. Seda õnneks ei juhtunud, otsid sirutasid välja pikka käppa
ja hoidsid kõik seadused eemale, päiksepaneelid kerisid ka
kaugemale kaugemale eest ära ja ja siis,
nagu nad olid pinda puudutanud, Biden raketimootorit käima eemaldatud,
sealt kiiresti jätta, et see mitte sellesse tolmupilve sisse jääda. No nüüd on see kapsel siis üles korjatud,
küllap ka lahti tehtud, kas on ka teada,
mis esimesed muljed, mis sealt seest siis välja paistis? Vaadates neid pilte, see, see missioon siis oli,
oli selline, et et selles kosmosesondi, soli kapsel ja,
ja maal saadetigi kopterit kosmosesond lendas ise edasi,
ta möödus lähedalt, viskas kapsli välja kapsa,
siis kukkus ja saadi maa pealt kätte ja selline kuskil
meetri suurune või sellises suurusjärgus kapsel.
Ja seal sees siis see pisikene kapsel, kus,
kus siis see, mis puudutas seda asteroidi pinnast
ja kus siis korjate materjali ja hakati seda lahti võtma
ja ja siis leiti sellist musta, suhteliselt söemoodi siukest puru,
väikest nagu, nagu peenikest pulbrit liiva moodi
ja siis jämedaid veidi suuremaid, mõne sentimeetritükikesi
hästi ettevaatlikkust ja mitmes etapis, et et sealt noh,
sest et see seal vaakumis on ju, et, et laboris seda nagu
hakati vaikselt lahti võtma niimoodi, et need kapslid siis
puhastati lämmastiku keskkonnas, et sinna ei satuks hapnikku,
niisugust hapnikku väga keemiliselt reageeriv kõigi ainetega,
et ei hakkaks muutma seda materjali enne,
kui me saame täpselt analüüsida, mis on et selline BMW
protseduur ja analüüsid jätkuvad, vaadatakse,
et see must värv tuleb süsinikust, et seal on palju süsiniku,
seal oli mingisugune suurusjärk viis protsenti
või või niimoodi, et noh, süsinik ja nüüd ei olegi jah
elueluga seotud asi, eks ole, et elualuselt. No selle materjali lähem analüüs seisab siis veel peagi ees.
Aga kui nüüd Benno oli selline väike asteroid
ja maale võrdlemisi lähedal, siis järgmine asteroid,
kuhu nüüd Uuson suundub, psühe asub meist mõnevõrra kaugemal
ja on ka päris palju suurem. See on äärmiselt põnev, ta on mõnes mõttes erandlik
või sellised arvatakse, et ta on suurelt osalt metallist
koosnev metalli sisaldav ja selliseid asteroide väga palju
ei ole. Tema asukoht on, sistan marsist kaugemal,
ta on sellises peamises asteroidide vöös,
mis Marsi ja Jupiteri vahel.
Ja kunagi arvati, et, et sa, et kunagi oli seal planeet,
mis siis ehkki suure kokku põrkas ja siis siis läks puruks,
et see puru on siis asteroidide puru on,
siis on siis suured vanad jäänused, aga neid asteroid ei ole
nii palju, et see kogu see mass ei ole nii väga suur,
et ta tervet planeeti moodustaks. Nii et, et kus see täpselt pärineb, seda nii,
nii täpselt ei tea.
Seal asteroidide vöös kõige suurem on Tseeres
ja Tseeres on nüüd 1000 kilomeetrine suur tükk Tseerest,
siis võtab enda enda alla kogu sellest asteroidide vööst,
kas oli 39 protsenti massi ja siis kõik ülejäänud on seal
eksponentsiaalselt väiksemad, et siis seerias kõige suuremaid,
1000 kilomeetrine ja nüüd see, see psühhe,
mis on praeguse missiooni niisugune huviobjekt on siis
kuskil paarisaja kilomeetrine 280 oli see pikem ots. Ja olenevalt nüüd sellest, kuidas see asteroidide vöö
üleüldse tekkinud on, see ei ole ju ka selge,
aga aga üks teooria on see, et ta on kunagi olnud planeet
või moodustuma hakkav planeet, et võib ka väga vabalt olla,
et see psühh on selle kunagise tekkima hakanud planeedi
tuumatükike või midagi sellist. Ja seda, seda arvatakse või loodetakse, et siis me näeksime
nagu planeedi tuuma lähemalt muidu plandi tuumale tahaks ka,
tahaks ka ise teada, mis meie maa tuumas toimub,
täpsemalt aga seda jube raske pääseda suurte rõhkude
temperatuuride all, et, et sinna kuidagi ei kaeva.
Et aga, aga et, et kui on võimalus, äkki tõesti selline
planeedi tuum metallist mis on nagu avatud,
mis on nagu nagu nähtav täiesti kosmosesest seda uurida,
et siis annaks see väga palju infot. Nüüd täpsemalt seda psühhet vaadates, siis siis ta üleni
metallist ei ole, et tema raskust või noh,
seda massi vaadates massi suurust vaadates siis tema tihedus on,
on võib-olla siis rauast poole väiksem.
Nii et tass võib-olla sisaldab suures osas metalli,
aga seal on ka siis kergemat kivipuru ja nii et Me me ka ei tea,
kuidas see metall seal paikneb, et üks lootus on,
et kui ta on olnud kunagise planeedi tuum,
siis ta võib olla sulanud metall, et siis on olnud suured
temperatuurid mängus ja kokku sulanud ja suur osa selles
restoranis võib-olla ühes tükis. Aga aga noh, kui võrrelda teiste asteroidide nagu ka Benno,
mis on siis suurelt osalt et selline kivipuru Ta on ta nagu
kokku jäänud kivipuru, et ta ei moodusta ühte jäika kivi.
Ta on nagu nagu liivahunnik või selline mullahunnik,
et et vot, vot seda ei tea, et see, see ongi nüüd kõige
suurem suurem uudis, et mis me sealt näeme,
et kas ta on sulanud, on ta nagu sisaldab suures koguses
ühte suuremat metallid või, või on ta siis ka selline puru,
mis, kus on see metall on nagu hajunud erinevate kivimite vahele. No kui ta on puru, siis oleks põhimõtteliselt võimalik ka
sealt võtta proove ja tuua maale, aga psühhel vist sellist
plaani ei ole. Ja minu teada psühhel seda plaani ei ole
ja seal on pigem pigem kaamerad ja, ja spektromeetrid,
et, et muul viisil seda seda uurida ja ka magnetvälja vaadata,
et kuidas ta, kas ta, kas ta tekitab ise mingisuguse
magnetvälja või kuidas see metallikogum seal kõik mõjutab
meie päikesesüsteemi magnetvälja, et seda siis täpsemalt vaadatakse? Ja sinna jõudmine võtab ikka päris omajagu aega ka,
et ligi kuus aastat aastal 2029. Ja 29 Playtax kohale jõuda, siin on vahepeal,
on, on möödalend, marsist, saadakse veel hoogu juurde
ja see, see kosmosesond on, on päris siuke huvitav,
et, et väga suur osa temast ongi noh, nagu nagu tihti
kosmosesüsteemides on väga suur osa, on see tõukejõud
või see, see, see raketimootorisüsteem, temal on siis tehtud niimoodi.
Tal ei ole siis keemilist raketimootorit,
vaid on, on elektri jõul ta siis peab kasutama elektrit selleks,
et et jooniseerida ksenoongaasi ja seda siis neid joone siis
välja paisata. Teder ütles, et sellega saab palju suuremaid kiiruseid
lõpuks saavutada kui, kui keemilise raketimootoriga.
Aga, aga see toimub väga aeglaselt, et ta annab seal
väga-väga vähe õrnalt gramme annab seda tõukejõudu
ja aja jooksul, siis, siis mitme aasta jooksul see,
see lõpuks jääb, kiirust saab suureks. Siis, kui on aeg juba pidurdama hakata Ja, ja just, just, ja et siin mitu aastat vajab pidevat
õrnalt kiirendada et hästi suured päiksepaneelid,
tenniseväljaku suurune päikesepaneelid sirutab kahelt poolt
välja ja siis on, on suurkogust, on siis seda ksenoongaasi pardal,
mida ta siis siis jooniseerib ja raketimootoritest siis
nendest joon mootoritest välja paiskab. Kas see on nüüd uuenduslik mootorisüsteem
või on või on sellist varem ka proovitud
või kasutatud? Sellist varem on, varem on küll proovitud,
et ka praegu paljud satelliidid kasutavad,
kasutavad sarnaseid joonidel baseeruvaid mootoreid,
kõik need Spessigistarniki satelliitide arv on,
on kasutanud paari erinevat tehnoloogiat,
aga aga lõpuks ikkagist see, et elektriliselt kirjutatakse joon,
mis siis väljub, väljub ühest otsast ja,
ja annab, annab hoogu juurde, et ta on väga õrna jõudu,
saab sealt mõni milligramm või mõni gramm,
aga aga see pika aja jooksul mõjub väga palju
ja palju säästlikum, et lõppkokkuvõttes samas kütuse hulgast saab,
saab 10 korda rohkem, umbes umbes energiat
või seda hoogu kätte. Ja sondil on siis kavas asteroidi ümber jääda tiirlema
mõneks ajaks ja teha sealt orbiidilt siis oma mõõtmisi.
Millised seadeldised tal selle jaoks pardal on? Väga spetsiifiline kaamerasüsteem on multispektraalne
kõikides valgustes, neid näha on magnetomeetrisüsteemid,
mis väga hästi peenelt siis siis neid magnetväljasid seal
ümber tiireldes.
Et mõõdavad, et ja, ja on vaja siis uurida,
kuidas ta selles piirkonnas olevat Päikesesüsteemi
magnetvälja kõigutab, mõjutab, et kas tal on siis endast
hotellide magneti või, või siis ta või siis ta lihtsalt
selle oma, nende magnetiliste omadustega,
metallimagnetiliste omadustega siis mõjutab,
seda kõigutab jaan seal spektromeetreid veel,
millega saab siis nii-öelda tulistada pinnast
ja vaadata, milliseid spektrijooni sealt,
mida sealt eraldub. Kohe tulistada pinnast. Mitte mitte mehaaniliselt, aga aga kiirtega selge,
selge. Aga põnevate asjade maailmast ja asteroidide vallast olen ma
viimasel ajal tähele pannud üht niisugust teadet et ühed
Ameerika teadlased, kes on mõõtnud asteroidide masse
ja määranud nende tihedusi väidavad, et mõned asteroidid on
lausa arusaamatult suure tihedusega, justkui nad koosneksid
mingist väga tihedast ja eksootilisest ainest näiteks
ülimalt rasketest aatomitest.
Millesuguseid ei ole kuskil veel nähtud ega kunstlikult sünteesitud. Tundub küll esmapilgul päris kahtlane, aga oled sa ka
sellest kuulnud, mida arvad, et võib-olla on siin ikkagi
mingi viga sees, näiteks asteroidide massi määramisel? Ja see on hämmastav, kuivõrd hästi on suudetud nende
või kuivõrd suure täpsusega suudetud hinnata kaugelt
asteroidide massi ja tegelikult see käib ju ju nende
orbitaal liikumisjärgi, see on see, kuidas nad liiguvad,
milliseid orbiidil nad täpselt on.
Ja selliseid asteroidid, mis on teineteisest natuke rohkem
lähemal on natukene näha, kuidas nad teineteist mõjutavad.
Need orbiidid ei ole täiesti ideaalse nagu punktmassiliikumine,
vaid nad mõjutavad kuidagi teineteist ja ja,
ja seetõttu on nende masse suudetud hinnata,
et, et see on, see on nagu väga suur täpsus. Noh, see kõik tuleneb meie teleskoopidest,
et kuidas me nende orbiiti, kui täpselt,
kui, kui väikese piksel on, millega me neid näeme.
Nii et selle järgi on neid neid suudetud hinnata.
Ja siin siin vahepeal käisid jah, naljakad uudised.
Et mõned asteroidid tunduvad olevat äärmiselt rasked,
mis on kõigist teadaolevatest materjalidest raskemad,
need võivad sisaldada siis ma ei, ma ei tea,
mida, et kas siis kas siis metalli või või,
või siis seal seal need, vaata, need raskemad elemendid juba
lähevad seal radioaktiivseks, et need uraani plutooniumi it's. Ja neil on see jama, lagunevad ära mingi aja pärast,
neil on poolestusaeg ja, ja kaua seal aga võib võimalik,
et geoloogilist ajajärkudel ikkagist nagu säilivad
ja siis noh, mõni mõni asteroid, mille kohtasin,
seal vaadati, et, et tema, tema massi ja suurust vaadates,
siis ta peaks olema siis mingisugusest äärmisest,
eksootilisest materjalist, mida meil ei ole õnnestunud maa
pealt leida ega ka tehniliselt teha või siis võis elemendist. Ja mis võib olla seal teoreetiliselt nende Need aatommassid,
seal saad fotot kuskil 100 juures ja 110 juures on sellised
aatommassiga elemendid, mis hakkavad ise ära lagunema,
et et kui sa isegi tehniliselt suut suudetud teha,
neid sünteesida, siis, siis nad kohe lagunevad ära miski
hoia neid kinni.
Aga, aga teoreetiliste arvatakse, et Salota massiga 160,
et seal on kuskil veel mingi stabiilne piirkond,
kus siis kohe ei lagune ära, vaid jääb alles. Aga kuidas selleni asi kosmoses tekkida saanud,
milliste protsesside tulemus, see on midagi väga eksootilist
ja ja kui see tõesti võib tõsi olla, siis,
siis väga huvitav.
Aga võimalik, et on lihtsalt valed, valed,
valed arvutused või, või noh, ei ole nii täpselt nende
mõnede asteroidide massi suudetud hinnata. Aga niisuguseid uudiseid on praegu siis teada asteroidide vallast.
Ajasin seda juttu, Rauno. Tänases saates oli juttu eestikeelsest koolist
ja lendudest Asteroididele.
Juttu ajasid Tiit Tammaru, Rauno Gordon ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
