Teadust kõigile täna vaatame põhjakaarde
ja näeme seal eelkõige uut tehnikat.
Siinsamas Soome lahes näeme uut lainet, mõõtmise puid,
mille nimi on lainepoiss ja mis just sel nädalal mõõtis ka
kõigi aegade kõige kõrgemaid laineid, mida Soome lahes
kunagi mõõdetud.
Aga natuke veel kaugemal põhjas.
Helsingis on näha üht uut kvantarvutit, mille sees teeb oma
kvantarvutusi korraga tervelt 20 kvant anti
ja mille pidulikul sisselülitamisel käis kohal Soome
vabariigi president isiklikult. Laine poisist teeme kohe jutulaine teadlase Viktor Alariga kvantarvutist,
aga kvantinseneri Johannes Heinsooga.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Sel nädalal sündis Läänemerel uus rekord.
Ja see rekord ei puudutanud seekord õnneks mitte kaablite
ja ühendustorude rikkumist, vaid Soome lahel mõõdeti,
nagu ma aru saan, kõigi aegade kõige kõrgem laine,
mis seal üleüldse on mõõdetud, on see nii. Jah, just täpselt, et Tallinna tehnikaülikooli
meresüsteemide insener Tuudi nutiBoy laine poiss mõõtis
oluliseks laine kõrguseks ligi 5,8 meetrit Soome lahes,
kusjuures varasem rekord Soome lahes pärineb aastast 2012
ning selle mõõtis Soome Meteoroloogia Instituut. Ja mu vestluskaaslane on Victor Alari, kes on Tallinna
tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur.
Ja kuulsime nüüd sellise toreda mõiste nagu oluline kõrgus.
Mille poolest see erineb laine enda kõrgusest? Oluline lainekõrgus, see on siis selline statistiline parameeter,
et Tal on võib-olla natuke pikk ja lohisev definitsioon,
et on ühe kolmandiku kõrgemate lainete keskmine kõrgus.
Aga mida see tähendab, siis on see, et kui treenitud
vaatleja näiteks laeva pealt vaatleb laineid,
üritab laine kõrgust hinnata, et siis see on selline,
mis ta nii-öelda visuaalselt suudab tuvastada,
et seal on muidugi väiksem kui maksimaalne laine kõrgus,
maksimaalne laine kõrgus siis võib-olla ligemale kaks korda suurem,
kui on oluline lainekõrgus. Ja seal on ju ka räägitud, tegelikult see see arv tuligi
mulle natukene suhteliselt väiksevõitu tuli ette sellepärast
et räägitud on tõepoolest nii umbes kümnestest lainetest ka. Just ja üleüldse tegelikult Läänemeres mõõdetud,
terve Läänemere peale mõõdetud kõige suurem oluline
lainekõrgus on 8,2 meetrit, see on siis Läänemere avaosas mõõdetud.
Et see tähendab seda, et üksikud maksimaalsed kõrgemad lained,
et need vead siis kaks korda suuremad olla.
16 17 meetrit. Mida see mõõdetud rekordiline laine kõrgus nüüd meile näitab,
kas ta näitab seda, et lained on läinud kõrgemaks
või näitab seda, et mõõtmine on läinud täpsemaks? Loomulikult on see, et me tasapisi suurendame oma
vaatlusvõrgu katust, mis tähendab seda, et meil üldse on
võimalik sellistes kohtades mõõta, et sellepärast see
niisugune on.
Nutibaidi võrgustik on hästi oluline, et meil oleks suurem
mereala kaetud ja teiseks antud konkreetse tormi puhul
näitab see seda, et see torm oli väga hästi joondunud Soome
lahe põhigeograafiaga piki Soome lahe telge puhus tuul 20
meetrit sekundis. Pikema aja vältel. Aga mõõtesüsteemist nutiBoy nimega Laine poiss oli seal
mängus tore nimi.
Mida see endast kujutab? Ühesõnaga, tegemist on siis Tallinna tehnikaülikooli
meresüsteemide instituudi ja vais Parker OÜ koostöös loodud
laine mõõtjaga, mis mõõdab laine kõrgust,
laine suunda, laineperioodi ja noh, kui veel täpsemalt
natuke spetsiifilisemalt rääkida, siis põhimõtteliselt kogu
kahemõõtmelist lainer spektrit.
Kui me saame siis igast suunast nii-öelda tulevaid laineid mõõta,
et kogu see asi, mida me merelise silmaga näeme,
et see on erinevate nii-öelda lainete või kuidas öelda kokku
pandud summa See on selles mõttes põnev, et poi on ise ju põhimõtteliselt punkt. Bay ise on punkt ja kuna Bay on varustatud
kiirendusanduritega güroskoopides magnetomeetritega,
siis tal on võimalus mõõta laineid kidest 360-st suunast
kraadist suunast, mis mis tulevad ja kogu selle lainimati
arendustöö sai alguse üldse tegelikult teadustööst.
Et alguses oli viis aastat tagasi, oli meil üks projekte
raha otsustas Eesti teadusagentuur, et mille eesmärk oli
mõõta jäälainetuse omavahelist vastastikmõju Läänemeres
ning sel hetkel polnud mingisuguseid instrumente võtta selle
jaoks ja siis me hakkasime arendama seda meie lainemõõtjat,
milles hilisemalt sai nimeks lainepoiss. Ja no see on tore sõnademäng.
Aga rääkisite ka lainemõõtjate võrgustikust,
kas need on ka samasugused nagu seal lainepoiss
või on need vanemat tüüpi, teised? Hetkel nüüd Läänemere ümber ja konkreetselt Eesti Eesti
ranniku ümber me oleme pannud mitu meie nii-öelda lainepoiss
tüüpi mõõteseadet.
Aga see on üks osa nagu suuremast tulevikuplaanist,
et tegelikult väga hea oleks, kui Eesti rannikumerd kataks
nutipoodide võrgustik, mis suudaks mõõta füüsikalisi
keemilisi bioloogilisi parameetreid ja seda isegi läbi terve
veesamba mitte ainult merepinnal ja võib-olla isegi ka
atmosfääri alakihti, mis on vastu veepinda. Kuidas see tehniliselt oleks lahendatud,
Boy see nii-öelda köis, millega ta ankurdatud on,
et seal on ka mõned mõõturid näiteks küljes. Et tulevikuplaan ongi see Eesti rannikumerre hästi merealale
üldisemalt tuleb vähemalt seitse kaheksa suuremat
mõõteseadmete nii-öelda superplatvormi, kus siis kus siis
üks mõõteseade koosneb erinevatest komponentidest,
et vee temperatuur, vee soolsus võib-olla isegi ka
keemilised bioloogilised parameetrid, hapnik
ja siis samuti, et ka profileerivad seadmed,
mis liiguvad veekihis ülevalt alla ja mõõdavad siis
nii-öelda erinevate veesügavuste juures vee parameetreid
liiguvad kohe üles-alla ja et praegu üks selline
teadaolevalt vähemalt on Keri saare juures. Hakata olemas, kas ülespoole ka mõõdaks selline veel nutikam poi?
Atmosfääritingimusi? See on väga-väga niisuguse pikaajalise visiooniga,
et oleks hästi hea muidugi, kui oleks natukene suurema
mõõteplatvormi peal, siis ka andureid, mis suudaks näiteks
tuule kiirus, temperatuuri ja õhutemperatuuri registreerida
ka täitsa nii-öelda avamere tingimustes. Millised on need suurused, mida laine poiss veel praegu ei mõõda,
aga tulevikus võiks mõõtma hakata. Konkreetselt sellest lainepoisi poist rääkides,
siis hetkel arendame seal tegelikult välja ühte algoritmi,
mis otseselt nii-öelda anduritega ei registreeri tuule
kiiruse informatsiooni.
Aga ta vot just sellest samast lainetuse spektrist suudab
tuletada tuule kiirust. Lainetuse spekter, mida tähendab, kas see tähendab seda,
et milliseid laineid parajasti üldse on ja nende selline jaotus? Just täpselt niimoodi ongi, et see on siis nii-öelda
erinevates suundades liikuvad lainet koosmõju kogusumma on see,
on see spekter, et see, need parameetrid
või sellest me oleme siin rääkinud näiteks oluline
lainekõrgus ja ja laine suund ja lainepikkus
ehk periood, et need on nii-öelda veel omakorda tuletatud
spektrist kokkuvõtted siis tavainimesele kui spekter ette anda,
siis võib natukene üleküllastatud informatsiooniga. Ja ja no ei oska jah selle suure andmehulgaga kohe midagi teha,
aga aga ütled, et 5,8 meetrit ligemale ja siis on asi selge.
Kui nüüd veel edasi arendada seda nutipoide tehnikat,
siis kas võime üldse ette kujutada mingisugustki laineid,
iseloomustavat suurust või mere seisundit iseloomustavat suurust,
mida ta põhimõtteliselt ei suudaks mõõta?
Mille jaoks tuleks näiteks kohale minna? Ja see on väga hea küsimus.
No põhimõtteliselt automaatsed mõõtejaamad tänapäeval isegi
suudavad veeproove võtta võib-olla siis küsimus on selles,
et milliseid veeproove on tegelikult vaja viia laborisse,
neid seal analüüsida, et eriti võib-olla keemilised
parameetrid siis et aga noh, kes teab, äkki tulevikus on ka
automaatsed analüsaatorid juba mis siis suudavad määrata
täpselt samu asju nagu laboris pärast hilisemalt. Nojah, nii nagu on seal marsikulgurid Ja labor küljes just täpselt.
Hea võrdlus. Aga eks see kõik läheb maksma praegu siis kust see rahastus? Tuleb hetkel on hästi palju rahastust, et nii-öelda
teadusasutuste enda õlgadel ka et mõnes mõttes operatiivselt
vaatlusvõrku Eestis Omalt poolt hoiabki üleval
meresüsteemide instituut, et seda päris suures osas siis
enda enda rahastusest ning aga loodame tulevikus selle
nutipaide suurema võrgustiku jaoks et saaks välja arendada selle,
siis leidub rahaga riigieelarvest, et see siis kõik on
loomulikult oluline selleks, et et punkt üks kõige lihtsam
olukorra teadlikkus merel. Nii nagu meil on ilma teadlikkus maismaal
navigatsiooniohutuslaevadele nende sündmuste taustal,
nüüd siin viimasel nädalal ka julgeolek merele,
loomulikult merekeskkonna seire üldisemalt.
Ja noh, kliimamuutustega kohanemine, et me peame ikkagi teadma,
mis meil tegelikult merendus praegu toimub.
Et pärast mingisuguseid target tarku nutikaid otsuseid vastu
võtta No laine poisid hakkavad siis valvet pidama eelkõige Eesti vetes,
ma kujutan, aga kas ka natuke kaugemale ja teisest küljest,
et kuidas see Läänemere poida süsteem üleüldse praegu tundub,
et kas meie täidame siin veel viimast pauku
või oleme, oleme nii-öelda esirinnas. Vaatlusvõrgustik, mis konkreetselt on näiteks sadamatega
ja seotud, on meil küll väga eeskujulik,
et meil on meretasemejaamu üle 10 sadamas Eestis,
mis katavad ära nii põhjarannikust kuni Liivi laheni.
Aga just küsimus ongi selles, et, et kui nüüd sadamatest
rannikust natukene eemale minna, et siis see olukorra
teadlikkus väheneb päris kiiresti.
Et ja noh, põhimõtteliselt sama seis on tegelikult ka üle
terve Läänemere, et ikkagi rannikul on lihtsam neid vaatlusi
teha meretasemejaamad näiteks kontekstis. Et kui ikkagi avamerel on mingi platvorm,
mis mõõdab asju, et siis ta on kombinatsioon nii mehaanikast
kui elektroonikast kui tarkvarast ja sidelahendustest
ja kõik see peab nendes karmides tingimustes töötama. Kui tormikindel laine poiss on mõni suurem torm,
võib ta ikkagi lahti murda. Seal on üks, üks oluline asi on tavaliselt see,
et kas ta on korralikult nii-öelda ankurdatud sinna enda kohale,
et on ette tulnud juhtumeid, kus kus näiteks jäätulekuga on
ankroodsad läbi lõigatud ja siis poi on ise triivima pääsenud,
et aga nii-öelda ilmastikukindluse mõttes,
et kuna me oleme seda lõunaookeanis Atlandi ookeanil
testinud ja kus on siis väga karmid olud pidevalt
ja suurimad lained, mis seal Boy välja mõõtis ära kannatus
oli 20 meetrit ja 21 meetrit, nii et selles mõttes peaks
töötama igasugustes oludes, kaasa arvatud siis ka oludes,
kus on jääsupp. Et siis tingimusel, et ta triivib seal. Ta ei ole ankurdatud.
Selline võiks öelda Läänemerekindel Boy laine poiss on siis
välja mõeldud ja, ja mõõtis kohe ka, kui kaua ta juba
tegutsenud on. Konkreetses Soome lahe tegelikult Boy on üsna värske,
et tema sai pandud aprillikuus see aasta,
et selles mõttes oligi ilmastik ei, asukoht mängisid
omavahel kokku päris hästi.
Aga poiarendusega kui sellisega.
Me oleme tegelenud ja tegeleme ka edasi.
Põhimõtteliselt juba viis aastat.
Et kõik see võtab aega, et asjad korralikult. Aga Läänemeri saab siis endale korralikud poid neid rohkem juurde.
Ja täna rääkisime siis ühest niisugusest nimega laine,
poiss. Mis on selline tubli poiss, kes on mõõtnud ka nüüd
ühe kõigi aegade rekordi Soome lahes laine kõrguseks,
oluliseks kõrguseks 5,78 meetrit ja seda juttu ajasin Victor halduriga. Soomes on ehitatud uus kvantarvuti ja see ei ole Soomes
mitte esimene, vaid juba teine.
Esimene kvantarvuti valmis põhjanaabritel oli vist umbes
kaks aastat tagasi ja koosnes viiest kvantbitist.
Aga, aga nüüd on sellel uuel arvutil kvantbitte lausa neli
korda rohkem ehk 20.
Ajan juttu Johannes Heinsooga, kes on Aalto Ülikooli
iduettevõtte IGM kvantinsener ja kes on ka just täpselt
sedasama soome kvantarvuti kokkupaneku juures ka olnud
vahetu osaline. Kõigepealt hästi hästi lühidalt.
Meenutuseks, mis on kvantarvuti, võib olla nii ühe lausega ja,
ja mille poolest ta erineb tavalisest arvutist. Kvantarvuti on nagu tavalise arvuti üldjuht,
et kvantametiga saab teha kõike, mida saab teha ka tavalise arvutiga.
Aga, aga, aga, aga ta töötab siis erilises režiimis,
kus tulevad välja väga väikeste vaiksete asjade maailma füüsika.
Et mürad ja kaotavad olema väga-väga väikesed siis,
siis siis siis on näha neid kvantmehaanika efekte.
Need kvantmehaanika efektid aitavad, aitavad teha võimsamaid arvutusi,
kui, kui kui saab ta hädakaitseametiga. Ja Soomes tundub, et on kvantarvutite loomine päris tõsiselt
kätte võetud. Jah, Soome riik tegi suuri otsese, nagu investeerida
sellesse valdkonda neli aastat tagasi, kui nad kuulutasid
välja riigihanke endale siukseid süsteemid osta.
Aga iseenesest sellel teemal on palju pikem ajalugu,
et tegelikult Soome kaua olnud esirinnas näiteks väga
külmade asjade füüsika ja kvantmehaanika uurimisosas on,
on see pikk pikk ajalugu tegelikult kogu see ökosüsteem on
seal siis pika aja teadustöö sellest teaduste tulemusest
eksistentsi tekkinud on aga siis seal kvantarvuti ostmise
otsese nad tegid ja neli neli aastat tagasi. Ja seda, et asja päris tõsiselt võetakse,
näitab ka asjaolu, et president Sauli Niinistö isiklikult
käis nüüd sel nädalal selle uue kvantarvuti esitlusel. Jah, et sellel esitlusel see oli nagu ametlik
sisselülitamine sellele 20 kvantbiti süsteemile,
mida arendas koostöös Soome riiklik teadus-arendusasutus VTT
ja meie iduettevõte Ta pidas seal ka väikese kõne, mis oli selle iva? Selles kõnes president rõhutas seda, kui,
kui olulised võivad olla väikesed asjad,
et kvantmehaanikas need kvandid on väga väikesed,
aga hakkas aga nende ise ära loom siis oluline tähtsus.
Olen tähtsus, kes siis juhtasjade füüsikas
või noh, me saame teha nende väikeste iseärasuste pärast
saab teha siis võimsaid arvutisse samamoodi.
Teine kui paralleeli, et samamoodi siis väikse tema
Ozzanadest siis väiksed Soome, mis on siis palju vähem kui
Eesti on ka siis nagu roll maailma poliitikas
ja terve maailma kvanttehnoloogiat tähendab. Aga kui konkurentsivõimeline Soome praegu tundub
kvantarvutite arendamisel väike riiklik toetus on ka,
eks ole, aga, aga kui me vaatame seda maailmapilti,
siis missugused riigid on nagu sellised esirinnas? Soome on täiesti konkurentsivõimeline, sellepärast kaitseväe
siis see pikk ajalugu sellel teemal.
Need esi esirinnas, palju kuulda nende suhetest Ameerika
tehnoloogiafirmadest ja on, on, on kuulda ka säutsus
ja mida teha, et jäävad Hiina tippülikoolid.
Sest see on koni, tehnoloogia on väga suure tähelepanu alla
strateegilise tehnoloogia valdkonnana ja siis on ka nemad
peavad väga oluliseks ja nende kahe vahel on siis Euroopa,
kus, kus on ka sellesse valdkonda palju siis teadusraha
pandud viimase 10 aasta jooksul. Ja meie, meie oleme siis selle üsna ainulaadne Euroopas,
et Euroopas on siis kõige suurem, kõige suurem töötab
kvantiteeti hetkele. No Ameerikas on kuulda olnud, et seal on lausa mitmesaja
kvant bitised kvantarvutid juba valmis tehtud.
Et selle kõrval see 20 on veel poisike. Ja siis on valmis tehtud on ka selline, mida see siis
täpselt tähendab, et mõned asjad avaldatakse sotsiaalmeedias,
menetlus istunud siis ka juba nagu teadusartiklid
ja niimoodi teadusartiklite teaduskonverentsitöö tasemel on
siis töötöötama jõutud sinna tööle saada siis nagu sajaseid,
kus tulevad päris tulemused, millest ei ole ainult fotod.
Aga, aga siis edasi läheb asi nendesse detailidesse,
et kui hea see tehnoloogia on, et kas arhitektuur on,
on piisavalt hea ja ja nendel, need sajased töötavad siis
lihtsama tehnoloogiaga, millega lihtsam teha suurem. Aga tal on siis ka omad puudused, et meie oleme teinud siis
väikese lõikesümpoosioni Ambstrateegaks natukene teised ette lõigata,
et oleme juba kasutusele võtnud asju, mis,
mis, mis tegelikult võimaldab siis hiljem teha suuremaid
ja paremaid, kvantbittide ahven, veidi väiksem,
aga pikas perspektiivis peaks olema parem strateegia. Ja see kvantarvuti, siis lülitati pidulikult sisse.
Kas ta töötab ka? Töötab, et sellesama sisselülitamise käigus,
et tegelikult edasi lüli Enn sisse lülitatud
ja ei saa peale kahe testi tegevaid katseid mõõdetud mõnda võtmenäitajat.
Et need, need esitleti ka selle sisselülitamise käigus,
et muuhulgas näiteks mõõdeti mitut kvantbitti,
siis päriselt tugevalt õnnestus põimida.
See arv oli vist kaheksa, kaheksa kvantbiti oli see nagu
tugevalt põimitud sellest 20-st. Ja see oli nagu varre tulema, et hiljem võib-olla
kalligreeritakse seda masinat veel paremini
ja siis autodeks veel suuremaid numbreid. Aga mida suudab üks kaheksa põimitud kvantbiti ka 20 bitine
kvantarvuti teha?
Milliseid arvutusi ta näiteks teeb? Need seda praegust ajajärku, kus me oleme,
nimetatakse mühastaja väikeste kvantarvutite ajastuks.
Ja selles ajastus, niikaua kui me oleme selles ajas nii kaua ei,
ei ole see defineerimise kvantarvutid ei lahenda veel
selliseid probleeme, mida meie superarvutid lahendada ei oskaks,
noh, tavalised superarvutid.
Aga, aga nad on ikkagi väga väärtuslikud ja,
ja ka päris materiaalne huvi nende nende kasutamise vastu,
sellepärast et et need on juba piisavalt suured
ja huvitavad, et nende pärast katsetades sedasama tarkvara,
mis hiljem pannakse tööle suurte kvantarvutite peal,
kuni kunagi valmis saavad. Sedasama tarkvara saab juba kasutada, aga,
aga tegelikult on võimalik nii, samasid arvutusi teha
tavaliste arvutitega ja niimoodi võrrelda,
et kas kandidaadi arvutab õigesti. Aga mis oli see põhiline raskus, mis, mis tuli ületada,
et viiebitise kvantarvuti asemele ehitada nüüd 20 bitine? Üks oluline erinevus siis selle viie 20 vahel on see,
et 20 pidime moodustavad siukse ruudustiku
või kuskil, kus nende hoidustiku nurkades on,
on kvantbitid ja nad on omavahel ühendatud
ja siis kui sul on ainult viis TNS siukse väikse tähe,
siis on võimalik kõikide kvantbittide juurde tuua külje
pealt siis nii-öelda kontrolljuhtmed, et kui nad kõik on
kahemõõtmeline kahe tasapinna peal on võimalik kõikidele
külje pealt ligi pääseda. Aga kui sa teed juba 20, siis seal keskel on selliseid kvantbitid,
millele seal keskel on päris palju kvantbitte
ja surugaasi väga palju neid juhtmeid külgede pealt keskele
kokku ja nad peavad siis kuidagi nendest teistest
kvantpiltidest mööda saama ja selleks, et nad mööda saaksid,
selleks oli vaja minna nagu siis kolme dimensiooni,
kahe dimensiooni kenamise hakkama, et selleks on siis olemas
eraldi ükskist, kus on kõik need juhtmed,
mis tuleb kantida lähedale teise kihi peale kvantbitid. Et ja need kontrollsignaalid saavad siis tule alt alt üles,
sellele alles seal, kus neid vaja.
Ja selle jaoks tavalises räni ränis lavalisused
protsessorite siukseid tehnoloogiat sellist kolm teinud,
mis on juba väga ammu tehtud, aga meie ei saa samasid
lahendusi kasutada, sellepärast et, et need kvantbitid
peavad olema väga madalate kadudega keskkonnas padesse,
teistsugust, väga puhast räni, mitte sellist,
mida tavalises protsessis kasutatakse. Ja sellepärast on siis niimoodi, et need juhtmed
ja kvantbitid on täiesti eraldi kahele ranni tüki peal
ja need võetaks siis kaks ränitüki pannakse omavahel kokku
väga täpselt õigesse kohta.
Selleks et saksi sellise kolde arhitektuur,
kus kadusid tavalises tavalises protsessorite,
saab seda lihtsamini teha ja selle, selle tehnoloogiabörs on
üks oluline samm, mis võimaldas minna siis suuremateks
suuremateks protsessideks. Viies suuremaks. Kas seal peab jälgima ka, et need kvantbittide vahelised
põimingute liiga kergesti ei hävineks?
Et kas need juhtmete panek teeb selle kuidagi keerulisemaks? Minnes tagasi korra selle erinevasse juurde,
mis teeb meid nendest konkurentidest olemasolevatesse
pidistest protsessorid erinevaks ja siis meil on,
me kasutame juba täna enda, selles arhitektuuris
kvantbittide ühendamiseks selliseid elemente mis siis
võimaldavad mitte segada naabreid.
Et kui me teeme kahe kvant, kuna tema operatsioone kahe kant
biti vahel, siis naaber, naaber olevat kvantbittide nendes
ei teki sellepärast vigu. Lihtsamatest tehnoloogiatest ei kasutata selliseid elemente,
siis tekib kvant, kartis rohkem vigu, kui kui,
kui vaja, aga meil on juba siuksed elemendid kasutusele,
siis sellepärast on meil alguses natukene raskem saada
suurde kvantbittide arv, aga hiljem saame paremad kontaktid,
sellepärast. Millest ikoomi kvantbitt üleüldse tehtud on? Need kvantbitid on tehtud ülijuhtidest ülisid sellised metallid,
kus ei ole kadusid ja nendest metallidest.
Me teeme siukse võnkeringi, et seal võib ettekujutada Ki
Kiikliku lapsist ju kiige peale lükata hoog sisse,
teiste mõnda aega kiigub edasi-tagasi.
Samamoodi sa teeme meie elektrivõnkeringi,
kus, kus, kui seal lükatele voolu liikuma,
siis voola käib mõnda aega edasi-tagasi edasi-tagasi,
selles vanker ringis ja, ja selleks, et seal võnkumine
seisma ei jääks, siis sellepärast vannet. Need on tehtud ülijuhtidest ja kiibid koosnevate rannist
ranni peale siis õhukene kiht, väga õhukene kiht metalli,
aga pool miljonit paksu räniplaadi peal on paarsada
nanomeetrit alumiiniumit, viinioobiumit,
mis ja mille me jahutame madalale temperatuurile,
siis ta kadudeta ülijuht ja selle metallikile sisse
või kiisisse siis litograafia sama mõtetega samamoodi nagu
töötavad vanad need foto, foto ilmutamine samasuguse
ilmutamise söövitamise võttega joonistatakse sinna metali
kiisisse väga pisikesed juhtmed ja kvantbitid. Kiibid ja juhtmed ja kvantbitid on, on väga pisikesed,
aga kui suur see masin tervikuna? Ja need pant pidid ise on seal mõnisada mikromeetrit 0,2 millimeetrit,
suu on umbes üks kvantbitt.
Nad on, igaüks on umbes miljonid kaugusel niukseid kogusid,
protsessor on umbes sentimeeter Su, aga siis ta läheb
sellistesse varjestuses karpi, mis on niisugune suurusjärgus
10 20 sentimeetrit Su, see läheb sellesse spetsiaalsesse
külma külmkappi, mida nimetame kreostaadiks,
see jahutab seal kvant vas kuu Zoozyaku alla toatemperatuuri. Ja see on siis juba päris suur osa, on siis selline see kogu
see asi on siis juures vaakumtünnis, mida,
mis on umbes nii suur, et seal see kallistades on niisugune
viie viiekümnesentimeetrise läbimõõduga.
Vaakumtünn.
Ja selle vaktsiini kõrval on siis veel sihukeste,
serveri kappimide moodi riiulites mikrolaineseadmed,
mis saadavad sinna külmkapi sisse signaale,
mõõdavad sealt välja tulnud signaale, et ta koguneb välja
sellise superarvuti moodi, et kus on kaks kappi
elektroonikat ja siis üks vaakumtünni seal kõrval,
mille sisse läheb palju juhtmeid. Selge, aga, aga igal juhul ikkagi väiksem,
kui need kõige esimesed elektroonilised arvutid maailmas olid. Ja terve tuba ei täida aga ühe hea suve nahka külje. Aga missugune liides, mismoodi selle arvutiga suhtlemine käib,
et tavalisel arvutil on ekraan ja klaviatuur? Et mis see kasutajaliides on, eks kui kee kasutab
abstraktset programmeerimiskeelt kvantarvutite jaoks,
siis serverites tuleb kõigepealt muuta masinkoodiks
ja masinkoodist edasi tuleks muuta nendeks signaali kujudeks,
mida me päriselt saadame mikrolaine mikrolainesignaali,
millega me päriselt siis kvantarvutiga suhtlema.
Et see on kõik, need teisendused käivad siis serverites
ja siis lõpuks, kui on teada täpse nende signaalide kujud
nendest signaalidest moodustavad sellised signaali rongid
või nagu pikad protokollid ja neid, selleks on siis signaali generaatoreid,
kust need signaalid tulevad välja, lähevad mikrofone
kaablitesse sisse. Ja kui nad seal sees muutuvad need signaalid,
sest mingi mälu, et mingite tehti nende signaalide vahel
siis tagasi tulevad muudetud signaalid, muidugi signa tuleb
jälle salvestada ja teisendada siis bittideks
ja need bitid andeks siis tagasi kasutajale.
Et seal on viide sellele mitu tükki, et on selle abstraktse kasutajaliides,
kes kasutab ise mingi tarkvara, ei pea üldse soomes asub
ükskõik kust mujalt maailmas pilve saab oma,
tõi tööd teha ja aga siis liides, mis suhtleb selle külmikuga,
et need on siiski mikrolainesignaalide sarnased natukene
nagu võib-olla wifi levi radarile. Inimene saab töötada enda arvuti taga, et enda arvutisse
juurdub selle programmi ja siis saadab selle serverile siis
server annab seal aparaadile ja inimene kasutab,
ei pea seal ruumis viibima ja, ja homse ühtegi ekraani olema. Selge mott, selline piltlik ettekujutus on ka mõnikord hea.
Sellise abstraktsuse kõrvale. Olen seal väga-väga hea küsimus ja et selle näiteks ma võin tuua,
et mina töötan ka praegu üldse Euroopa teises otsas Belgias,
kuigi minu, minu katse objekt asub siis Soomes kuskil keldris.
Et seal on võimalik kaugtööna teha, et see on nagu katse ka
füüsika jaoks on see nagu katseaparaat, aga ta on kõik
täiesti automatiseeritud, kaugjuhitav, et sa ei pea samas
klubis viibima. Kas Belgias ka kvantarvuteid ehitatakse? Minu teada mitte minutit Belgias ei ehitata.
Hollandis heidetakse Saksamaal või su Euroopa liidrid on Rootsis,
Chalmers ülikoolis, Šveitsis, Zürichis, aga Inglismaal on
üks teine firma, kes samas kvant ametliku,
meie, aga meie aga, aga ei teises. Aitäh no Eestis veel paraku mitte. Aga Eestis uuritakse nagu neiku, aint ametist saab erinevaid
erinevaid moodne kvantbitte ja Eestis tegeletakse teadusega,
kuidas teha teistsuguseid kvantbitte, mis võiksid veel
paremad ette, mis töötaksid siis kiirematel sagedustel,
kui ülimeediata mikrolainesagedustel et siis kusagil giga hertsides,
aga optilised kvantarvutid, isenesest võiksid töötada
palju-palju kiiremini ja sihukeste kvantbittide leiutamisega
tehnoloogilise valmisolekuastmel palju, palju madalamal. Aga see on siis ikkagi nagu tööfüüsikutele siukese tööga
tahtis füüsika instituudis ikkagi tegeletakse. Nii et tegeletakse kontarlati osadega.
Ja millised plaanid Soomes nüüd IGM il edasi on,
et 20 on nüüd tehtud, et sealt saab ainult minna suuremaks. Ja seesama koostööprojekt, mille jaoks siis Soome riik raha
andis neli aastat tagasi, seesama koostepak meie
iduettevõtte ja ja selle VTT vahel see raami selle projekti
raames siis on nagu kolm, kolm ase sellel projektil.
Esimene osalise viie kantbitine demonstratsioon kaks aastat tagasi.
See aasta me panime selle kahekümnese tööle
ja sellesama projekti järgmine etapp on siis tööle saada viiekümnene.
Et võib-olla loodetavasti räägime natuke rohkem kui aasta pärast,
siis sellest töötavast 50 kantpidisest seadmest. Ja see peaks olema juba siis nii võimas,
et sellega saab teha asju, mida tavalised arvutid ei suuda,
need võib-olla kasulikud asjad.
Aga siukseid asju peaks saama teha. Nii et põnevust jätkub ja, ja tore on see,
et meile nii lähedal Eestile vähemalt nii lähedal Soomes
Soomes sellega ka nii tõsiselt tegeletakse.
Ja ajasin juttu kvantarvutite maailmast ja sellest,
kuidas neid ka tänapäeval Soomes arendatakse.
Johannes Heinsoo. Tänases saates oli juttu laine mõõtjast ja kvantarvutist.
Juttu ajasid Victor Alari, Johannes Heinsoo
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast.
Kuulmiseni taas.
