Tere, mina olen Kristina Koppel Eesti keele instituudist
ja räägi nur liitega lõppevatest sõnadest.
Murran päritolult väga vana tuletusliide,
mille abil on moodustatud hulganisti isikule viitavaid
tegija nimetusi.
Näiteks valvur, rändur ja hulkur.
Kui tuletusaluseks on tegusõna nagu näiteks kaevama
ja õppima märgi Purduletis eeskätt elukutset
või muud püsivat suhet. Nii tähistada kaevur maavarasid kaevandavad mäetöölist
ning õppur mingis õppeasutuses õppijat.
Kui tuletusaluseks on nimisõna nagu näiteks kala
või jalgratas, märgib tuletistegijat, kelle sageli
elukutseline tegevus on seotud tuletise aluseks olnud objektiga.
Nii tähistab kalur kedagi, kes püüab kala
ja jalgrattur kedagi, kes sõidab jalgrattaga.
Ur tuletis võib tegijat märkida ka omaduse kaudu. Sellisel juhul on tuletusaluseks omadussõna ningur.
Tuletis ise märgib isikut, kellele see omadus iseloomulik on.
Näiteks on julmuri puhul tegemist julma ja laiskuri puhul
laisa inimesega.
Omadussõnast moodustatud ur tuletised on sageli halvustava tähendusega.
Näiteks ihnur, ahnur, ülbur ja õelur.
Kuid leidub ka neutraalseid tuletisi, näiteks vanur,
noorur ja rikkur. Ur-liite abil on tegusõnadest moodustatud ka palju vahendit
märkivaid sõnu.
Harilikult on need spetsiifilisemad tähendusega erialasõnad
mis tähistavad sageli mingit tehnilist instrumenti,
näiteks hoidur, katsur ja segur.
Vaid osa tuletistest on kasutusel ka väljaspool erialakeelt
näiteks kallurpuhur ja vedur.
Puurliite abil on moodustatud ka loodusteaduslikke erialasõnu,
millest küllalt palju on putukanimed, sõudur,
ujur, mähkur ja ö, hiilgur. Loomanimetusena lisandub tuhkur.
Aga kes või mis võiks olla säutsur?
Esimene mõte on, et seegi võiks viidata tegijale.
Näiteks võiksid mina praegu olla keele säutsur keele korpuses.
Leiduvatest näidetest paistab aga, et säutsuriks võiks
säutsele kõrval hellitlevalt kutsuda hoopis
suhtlusvõrgustikku Twitter.
Uue nimega yks.
