Teadust kõigile Eesti teaduse haare on globaalne,
sest teadus on iseenesest juba rahvusvaheline nähtus.
Täna ajan juttu kahe eesti teadlasega, kellest üks on
osalenud uuringus Austraalia teemadel, teine aga tegelenud
olukorraga Malaisias.
Austraalia tundub olevat väga eriline manner.
Erilisem kui peaaegu et ükski teine.
Kui palju toetab seda enam-vähem enesestki mõistetavana
tunduvat aru saama, aga suurte andmete pealt tehtud põhjalik võrdlusuuring,
räägib Ülo Niinemets. Malaisia riik tegeleb hoolega Borneo saare ökosüsteemide hävitamisega.
Sealsete troopiliste soometsade asemele on rajatud
hiiglaslikke õlipalmiistandusi.
Sellest annab meile peagi lähemalt teada Kuno Kasak.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Austraalia tundub Eestist vaadates päris imedemaa,
seal on hüppavad kängurud ja seal kasvavad eukalüpti,
mis ei anna varju.
Ja tegelikult ka mujal maailmas on Austraalia kohta levinud
ilmselt sellised arusaamad.
Nüüd on teadlased otsustanud üle vaadata,
kas need asjad ikka tõepoolest nii on.
Kas Austraalia on nii eriline, kui ta võib mõnikord tunduda,
või on ta päris tavaline manner? Ja üks näid teadlase on Ülo Niinemets.
Kes on Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor,
Eesti Teaduste Akadeemia liige.
Kuidas nüüd ühtäkki tekkis niisugune idee?
Ma saan aru, et see on selline ikkagi rahvusvaheline idee,
rahvusvaheline teadlasrühm.
Et seda Austraalia nii-öelda olemust lähemalt järele vaadata. No praegu on hästi levinud on sellised suure skaalale,
seda analüüsid, mis alles hiljaaegu on võimalikuks osutunud,
et et andmed on juba kogunenud ja need on saanud
mitmesugustes erinevates globaalse levikuga andmebaasidesse.
Ja neid analüüsides on võimalik siis uurida selliseid küsimusi,
mida varem ei olnud võimalik uurida ja kui rääkida sellest
austraalia erilisuses, siis tõepoolest, et kes sinna läheb,
et need taimed on hoopis näevad teistsugused välja,
loomad on teistsugused, et seal on ka nimelt ajada on,
eks ole, kukkurloomad ja lisaks on veel maailmas olemas viis
liiki munavaid imetajad, et neli neist elab Austraalias
ja juba aasta mitmeid sadu aastaid on inimesed arvanud,
et Austraalia ongi väga eriline, et ta on teistest
kontinentidest täiesti täiesti teistmoodi,
et et ja nüüd nende suurandmetega on võimalik seda hüpoteese
siis testida, et kui palju ta erineb ja kas ta tõepoolest on,
on, on niivõrd unikaalne, et ta on täiesti teistsugune
võrreldes teiste mandritega, siis. Mis on need siis täpsemalt olid mille kohta
ja kui palju? No selles artiklis vaadati 85 erineva tunnuse varieeruvus
siis mandrite vahel, et, et need olid tunnused,
mis käisid kliima kohta, et palju on sademeid palju,
milline, millised temperatuuril, kui kuiv seal on,
et see on siis sademete võimalik aurumise vahe Mulla andmestik,
eks ole, et, et mis seal mullas nagu erilist on,
et fosfor natuke taimele vajalikud toitained fosfor,
lämmastik, kaalium ja nii edasi eksale mullaveehaa
ja siis tunnused, mis käsitlesid taimestiku
ja loomastiku varieeruvust, et taimedel sellised
klassikalised struktuursed ja füsioloogilised tunnused
loomadel näiteks lindudel, siis eks ole,
et munade suurus, kui kiiresti nad kui pikk on haudumisperiood. See ka sellist erilisusest käsitleb ka Emmdeemilisused kui
liikumine teemilist tähendab, et ta endeemnes,
ta esineb ainult ühes kohas, nüüd konkreetselt maailmas,
et, et kui, kui Emmdeemnese loomastik ja taimestik siis on Nii et vaadati siis loomi, taimi, kive, kliimat,
kõiki selliseid kõikvõimalikke näitajaid,
nende seas ka selliseid väiksemaid ühikuid siis nagu
linnumunad ja, ja nii edasi.
Noh, arvata võib, et erinevate tunnuste juures oli oli siis
austraalia eripära või sarnasus võis olla ka erinev.
Võib-olla näiteks imetajate seas on erisust rohkem kui
näiteks näiteks võib-olla geoloogias, kuigi geoloogias on
seal ka omad eripärad. No eks ole, et, et see, mis nagu silma torkab,
et mida on nagu kogu aeg on räägitud Austraalia kohta,
et Austraalias on hästi, muldades on hästi madal fosfori sisaldus,
eks ole, Austraalia on hästi kuiv ja, ja taimed
ja loomad on teistsugused, et et no üllatuseks tegelikult,
kui võrrelda nüüd eri eri mandritega, siis ta nagu nagu
täiesti unikaalne, nagu ei olnud, et et omal ajal,
eks ole. Austraalia moodustas osa sellest suurest Kondvana mandrist,
kuhu kuulus siis Aafrika, Austraalia ja,
ja Lõuna-Ameerika, et need olid need mandrid,
kus omavahelisest sarnasust kõige rohkem oli. Et iseenesest oli nagu küll mõned tunnused,
mis olid täiesti teistsugused austraallased.
Et selles 85. tunnusest oli, oli neid 26,
kus siis austraalia paistis millegi poolest silma.
Teiselt poolt ka teistel mandritel oli selliseid tunnused,
et ei olnud niimoodi, et teised oleks kõik ühesugused olnud,
eks ole, ja siis ainult Austraaliani millegi poolest erinev.
Ja kusjuures üllatusena näiteks mullas sellised tunnused
nagu mullanaatriumisisaldus ja strontsiumsisaldusest,
need olid kõrgemad kui, kui teistel mandritel keskmiselt
näiteks fosfori osas. Ei, see ei paistnud nagu eriti silma küll aga näiteks
taimelehtedes on fosfori sisaldus Austraalias väga madal.
Et see ja on ka seotud mõtteliselt sellega,
et fosforit on mullas küll palju, aga ta ei ole kättesaadav
väga hästi taimedele ja üldse, kui seda vaadata neid
unikaalseid tunnuseid on nagu mitmesuguseid,
näiteks ka see, et, et austraalia taimetaimede lehed on väga
sellised hästi tugeva ehitusega nagu kingatallad,
eks ole, et, et see, kuidas mina üldse sattusin,
sellesse uuringusse, oli see, et ma aastal juba varem olin
eri maade botaanikaaedades, nagu imetlenud neid austraalia taimi,
mis on nagu tohutu sellised. No sa näevad täiesti teistsugused väljalehtede poolest ema
ja õnnestus aastal 2006 ise olla Austraalias
ja ja teha seal päris ulatuslikke mõõtmisi koos kolleegidega Sydneys.
Ja see oli üks andmestik, mis seal siis nagu ka kasutati,
aga aga nagu ongi, eks ole teistsugused ja,
ja, aga, aga, aga küsimus on selles, nagu üldises varieeruvused,
et lisaks nendele unikaalsetele taimedele on ka ka liike,
mis on sarnased teiste mandritega, et et ta ei ole nagu päris,
eks ole, et me sõidame kuhugi teisele planeedile
ja kõik on teistmoodi, eks ole, täiesti teistmoodi. Et üldiselt oli, oli, oli sarnasust, oli rohkem kui erinevust,
et see oli nagu üllatav, et et kogu aeg nagu on öeldud,
et on täiesti täiesti hoopis midagi muud,
aga, aga see ei pidanud nagu selles mõttes paika,
et on üldiselt kui see ongi, et kes mida vaatab,
et elevant on toas, eks pimedas toas üks katsub,
eks ole jalga ja teine lonti ja saab täiesti teise ettekujutus,
et mis elukas seal siis on, et samamoodi on,
et kui nüüd nende suurandmete põhjal on võimalik vaadata ka üleminekuid,
et et tegelikult on ju kõik pidevat, ei ole niimoodi. Kas nii või naa, eks ole, et ta looduses asjad varieeruvad ja,
ja nii ka on, et Austraalia mõned kohad on väga-väga erilised,
aga keskmisena niimoodi ta ei ei, ei, ei erine teistest
Mandrites nii palju, et võiks öelda täiesti unikaalne. Aga see müüt sai siis murtud, et Austraalia nii eriline ei ole,
kui ta paistab, aga aga siiski mõnevõrra vist on,
et kui vaadata nüüd kõiki Mandreid ja nende eripärasid,
et siis austraalia mandrite seas on ikka see,
mis teistest Mandritest kõige rohkem erinev,
noh rohkem näiteks kui Lõuna-Ameerika, teistest mantlitest
ja rohkem kui näiteks aafrika teistest Mandritest.
Võib-olla Antarktise jätaks kõrvale, et see on ka päris eriline. Jah, et Antarktikas me nagu ei vaadanudki selles valimis,
sellepärast et väga paljusid asju Antarktikas üldse nagu
sellisel kujul ei ole, et Antarktikasse on ka ainult üks
õistaim näiteks on, on looduslik, eks ole,
et et loomulikult on ta väga-väga erinev,
aga Ta ongi nagu seal seda elu on suhteliselt vähe ikkagi,
et et nojah, et, et kui me nüüd võrdlesime paaride vahel,
eks ole. Et võtame, võrdleme Euroopat Põhja-Ameerikaga
ja võrdleme Euroopat Aafrikaga, eks ole,
et, et nende paaride vahelises võrdluses tegelikult ka seda
päris välja ei tulnud, eks ole, et, et noh,
kui võrrelda nüüd, eks ole nagu ma ka varem juba ütlesin,
eks ole, et Austraalia oli kõige sarnasem Aafrikale
ja Lõuna Ameerikale, et siis nende paaride omavaheline
varieeruvus oli, oli sarnane sellega, mis eks ole. Kui me võrdleme Euroopat Aafrikaga näiteks,
et ta nii palju nii palju ikkagi ikkagi ei erinenud,
et et noh, mis oligi nagu üllatav ja, ja aga see ongi
sellised uuringud, aitavad ka asja nagu perspektiivi panna,
et, et me noh, üks on selline, mis, nagu võib-olla silma
torkab ja, ja esmamulje jätab, eks ole, aga kui siis,
kui vaadata nagu asjadele sisse, eks ole,
aga niimoodi kainelt andmeid analüüsida,
siis tegelikult ei, ei pruugi olla niimoodi. Aga võib-olla see Austraalia erilisuse, nagu nüüd on selgunud,
suuresti müüt ongi tingitud sellest, et need erinevused,
mis on, ongi just need silmapaistvad erinevused
ja teiste tunnuste osas, kus erinevusi ei ole sellised tunnused,
mis esmapilgul kohe silma ei paista Eks ole, ja noh, teine asi on siin see, et kui me sellest
erinev sellest räägime, et näiteks noh, võime elavatel
organismidel ju on noh, eks ole, nad on omavahel suguluses,
eks ole, ja no osad ongi nii, et osad taimed kasvavad,
ainult siin ongi Emmdeemid ja teised kasvavad,
on sellise mõned on üle kogu maailma levikuga kosmoboliitideks,
eks ole. Et igal pool on näide Emmdeemseid,
Emmdeemseid liike, et austraalia selline väga huvitav
taimetaimede suu andan, on proot ealised,
eks ole, et nende hulka kuuluvad siis Austraalias on klassikalised,
on Banksia, eks ole, selline ikooniline,
eks ole, üldise Banksy ja välja näeb pank,
seal on sellised. Kõigepealt ütlen veel, mis prootlejad annan,
ongi proot, tead, eks ole, et Lõuna-Aafrikas nad kasvavad,
eks ole, et meil võib ka lillekimpudesse teinekord näha,
selline suur võimas puitunud õis hästi ilusa,
hästi kaua püsib, eks ole.
Banksed on sarnased, tegelikult nad ongi samasse sugukonda
kuuluvad ja, ja nende prootajate selline leviku tsenter siis ongi,
eks ole, Austraalia Lõuna-Aafrika ja ka lõuna-Lõuna-Ameerika
lõunaosa nagu, nagu Tšiilis näiteks, eks ole. Neid on, et nad on omavahel suguluses, eks ole,
ja seal nad levivad, nad on väga huvitavad,
klaster juured on fosfori kättesaamiseks madala,
madala mullast madala sisaldusega fosforit hästi omastamiseks,
et nad on, ongi teistsugused kui teised,
eks ole, aga, aga siiski, eks ole, need leidub kolmel mandril,
eks ole, eukalüpti tõesti unikaalsed Austraalia asukad,
et nad kuuluvad mürdiliste sugukonda, mürdiliste suugonnas
on teisi liike ka, eks ole, Euroopas on sama mürt,
eks ole, me niimoodi kaunis levinud Vahemeremaades ja,
ja neid on nagu, nagu mitmed kohe haava,
eks ole veel. Et neid on, on, on, on suhteliselt palju,
et, et nad iseenesest, et igaüks Taiwan näeb välja unikaalne,
eks ole, ja, ja, ja nüüd eks ole, see on,
mis puudutab seda nii-öelda geneetilist lähedust,
eks ole, et, et seal võib olla päris palju varieeruvust
ja endamismi.
Nüüd, kui vaadata funktsionaalseid tunnuseid tegelikult,
et eks ole, seal taimel on igal taimel on lehti,
uurija varjas ja kui me hakkame neid vaatama omavahel võrdlema,
siis tõepoolest, need lehed on äärmiselt sellised paljudel
liikidel hästi tugevad ja võimsad ja ja,
ja noh, kui vaadata veel, no eks ole, et kui meil siin
Eestis on lehtede taimedel lämmastikusisaldus kuskil
kaks-kolm protsenti metsapuudel ja, ja siis kui seal need
sügisesed lehed praegu kolletavad, nad, taim viskab nad ära,
eks ole, siis nende lämmastikusisaldus on seal kuskil noh,
0,5 kuni üks protsent, et ta selle üks-kaks protsenti saab,
kättepanev talletab järgmiseks aastaks, ülejäänud liigub,
varises seal, saavad selle lämmastikku kätte siis mullaorganismid,
bakterid, seened, ja siis taim saab uuesti juurte kaudu
selle kätte nüüd Austraalias tegelikult need osadel liikidel
on nõnda, et selle lehtede lämmastikusisaldusele elaval lehel,
mille, millega taim fotosünteesib, on 0,3 kuni 0,5 protsenti,
eks ole, et Eesti taimel mitte ühelgi ei ole nagunii madalat,
eks ole. Et isegi varises, ei ole see, mis ära visatakse. Aga seal ikkagi see leht fotosünteesib ja,
ja põhjus on see, et see on hästi palju struktuurset kudet,
mis kaitseb teda, et teda ära ei söödaks,
et, et see on stressirikastes tingimustes.
No kui, kui ta on hea mahlane leht, siis süüakse ära
ja siis ongi parem pakkida see fotosünteesikude sellise
tugevate kaitsekihtide vahele, et siis ei saa teda ei ole
teda väga, väga mõnus süüa sealt, sest süüa kõlbab ikkagi see,
kus on, mis on nagu mahlane, eks ole, et see,
mis on puit, seda saavad kaasad organismid süüa,
aga tavaliselt noh, sealt väga palju nagu kätte ei saa,
ikkagi fiiber põhiliselt, eks ole, et ainult päris niimoodi
suhkrust toitu, eks ole, inimesed kaeti jaagu,
kiivrit on, eks ole, eks seal on nii palju kiivrit,
et seal midagi muud ei saa, eks. Aga tunnuseid ka nüüd vaadata siis tegelikult nagu seal on
ikkagi spekter, et selles mõttes ta ei ole nagu,
et ühel on ja teisel ei ole, vaid see on üleminek,
et ka samamoodi Aafrikas leidub selliseid väga unikaalse
struktuuriga lehti ja, ja lõuna Lõuna-Ameerikas,
eks ole, ka.
Euroopas on mitmetel liikidel on väga-väga sellised
huvitavad huvitavad lähedalt, et et aga,
aga noh, see see ongi, et, et hea on, kui on selline perspektiiv,
et, et siis on näha, et, et on nagu pidev,
et kui tõesti sõita nüüd hopp, eks ole, lennukiga
Austraaliasse ja, ja siis vaata, ongi teistsugune,
eks ole. Aga kui niimoodi rahulikult kulgeda
ja tee peal peatusi teha, siis näha, et,
et seal on üleminek, et see ei ole nagu,
et järsku muutub täiesti teiseks kõik Austraaliaga sama moodi,
et ta on suur väga suur ikkagi, eks ole,
et, et meil on, kui me räägime Austraalia põhjaosast,
eks ole, siis seal on troopiline kliima ja kui me nüüd alla
lähme sinna Tasmaanias ja siis seal tegelikult juba juba
parasvöötme kliima, et, et ja liigid, mis seal kasvavad,
on täiesti teistsuguseid ja suur osa keskAustria Austraalia
keskosast on kõrbed, et seal on veel hoopis teistsugused leida. Et aga, aga midagi siukest, nagu me lootsime nagu rohkemat,
et tõepoolest on teistsugune, eks ole, et,
et noh, et lihtsalt need on need suure andmed,
et me saamegi nagu näppu peale, et ühelt poolt on nagu öeldakse,
et on teistsugune, aga, aga see on lihtsalt selline arvamus,
eks ole, et ta tundub, visuaalselt näeb teistsugune välja,
et aga, aga praktikas kui nüüd tegelikult tõsiteaduslikult
neid andmeid hakkasime vaatama, siis ei,
ei tulnud välja paraku. Aga nüüd on see illusioon siis purunenud,
et Austraalia on eriline, mis ei tähenda muidugi,
et inimesed, reisihimulised inimesed ei võiks Austraaliat
ikkagi külastada samasuguse elevusega kui siiamaani.
Aga see uuring, millest me rääkisime, see on avaldatud siis
ajakirjas front siin ikolosiandivolutsion just,
ja üks autor siis Ülo Niinemets oli mu tänane vestluskaaslane. Malaisia, millest me nüüd rääkima hakkame,
ei asu Austraaliast siit kaugelt vaadates vähemalt,
et väga kaugel eemal.
Tegelikult muidugi, vahemaa on üle 1000 kilomeetri
ja Malaisia ökosüsteemide olukorrast aiangi juttu Kuno kasakuga,
kes on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis
keskkonnatehnoloogia kaasprofessor ja käinud ekspeditsioonil
Malaisias juba kaks korda ja peagi järgmise aasta kevadel on
sinna jälle minekut ja üht-teist on ka silma jäänud. Sellest tahakski rääkida.
Oled tegelenud palju märgaladega nii Eestis kui ka Malaisias
ja mujal. Ja Malaisia ökosüsteemi allakäigust on tegelikult,
kes on jälginud keskkonnateemasid, sellest on ikkagi päris
palju ka juttu olnud.
Mis jääb kohapeal käies oma silmaga vaadates kõige rohkem
nii-öelda sõelale. Noh, kõigi jaoks, kelle me nägime Malaisiast
ja võib-olla Borneo saarest nagu täpsemalt,
et siis ei saa, naise on ju kaheosaline maaelust
ja on maise poolsaar, mis on nagu mandril osa
ja siis on see Borneo ja Borneo saare põhjaosa Saravakija saba,
ahi, osariigid.
Enamike jaoks on see, nagu tihtilugu kujutab ennast nagu
sellist eksootilist paradiisi väga metsiku loodusega,
haruldased liigid. Tihtilugu igas reisi reisibüroodes on reisipakkumises on
nagu seda just nelja reklaamitaksegi.
Aga tegelikult on kohapeal ikkagi hästi palju probleeme just
sellise looduslikkusega looduse tervikliku säilimisega
ja tihtilugu esimene asi, kui sinna nagu kohapeal maandud,
siis avaneb vaade peamisestest, industriaalmaastikust
õlipalmiistandustest ja esimese hooga nagu seda metsikut loodust,
nagu tähelegi. Polegi tegelikult on ju Borneo kuulus oma oma džunglite
poolest vähemalt nii-öelda ajaloolises plaanis
ja inimeste sellises pikaajalises mälus kus elavad Orangutanid.
No muidugi, see on teada, et Oranguta, nende olukord on,
on läinud üsna hapraks täpselt.
Ja kui nüüd sõita sealt tööstusmaastikust olles maandunud
mõnevõrra eemale, kas siis läheb pilt paremaks? Enamasti Borneol Malaisia poole peal lendamis maandume
tavast Saravaki peana sku Tšingis ja et kuskile igale poole
metsadesse pikad maanteed ja tegelikult on see tundide viisi
võid sõita ja ega selliste troopilist vihmametsa
või sellist eksootikat nagu kohe silma ei hakkagi,
et tihtilugu kui Malaisia poole peal või Indoneesia poole
peal tahta päris metsikusse loodusesse jõuda,
siis tihtilugu on selleks vaja ikkagi lennata lennukiga
lausa sellistesse sügavamates džunglipiirkondadesse maad
mööda on, võtab aega ja on väga pikk see teekond. Nii et tegelikult on pilt juba päris kurb
ja et ega selle koha peal on väga raske nagu vahe aimata,
et kui sa nagu lähed lihtsalt selle ootusega maandun
lennukiga sinna, otsin ise omale tee vihmametsa,
et sa ju ei võta palju aega, eks ole, siis tegelikult
reaalsus on hoopis teine, et see teekond jõuda sinna
metsikusse loodusesse on päris pikk. Kui kiiresti see muutus on seal käinud?
Ma kujutan ette, et alguses oli koguse saar vihmametsal
või enam-vähem. Jah, et ütleme niimoodi, et esimest korda sinna hakati,
õlipalme peamiselt küll sellise lihtsalt põhipalmiistandusi
hakati laiendama 1900 viiekümnendatel, kuuekümnendatel
aastatel ja siis sai seal nagu kümneid aastaid hiljem veel
loog hoo nagu sisse ütleme maksimaalne katvus,
sellisel ütleme maksimaalne häving on ikkagi toimunud kuni
aastani 2015 kuni kui ka pluss paar siia-sinna.
Et praegusel hetkel on ikkagi üle poole kogu selle sporniast. Vihmametsad on nagu hävitatud asetatud õlipalmiistanduste
ega ja noh just nagunii mõlemal pool nii Malaisia poole peal
kui ka siis Indoneesia poole peal ja Malaisia poole peal on
ka näiteks, asub 70 protsenti kogu Malaisia
turbasoometsadest ja soometsa enda pinnas on nagu väga
soodne õlipalmiistanduste rajamiseks, et seal on väga orgaanikarikkad,
mullad ja seenega tingis sellise suure surve raie intensiivistamiseks. Millised need soometsad, kui nad veel alles on
või olid välja näevad võrreldes sellise tavalise vihmametsaga? Soomets troopiline soomets ongi nagu ta kombinatsioon nagu
turbasoost ja vihmametsast, et tegelikult on tegemist väga
tiheda tiheda metsaga, see on hästi seal noh,
väga palju seal alles jäänud segu siukseid,
sekundaarsed vihmametsade seal välja raiutud selektiivselt
suuremaid puid.
Aga, aga mida sügavamale metsa minna, seda rohkem nagu
sellist nagu ürgloodus seal silma paistab,
et parem võib-olla näide üldse sellisest. Sellises metsas tasub üldsegi Bruneis, mis on see väike
väike sultaniriik seal saare põhjaosas, et seal on sellist ürgset,
suurte puudega kaetud vihmametsa. Kui sa oled käinud Malaisias Borneol kaks korda juba ekspeditsioonil,
siis mis laadi uuringud need on olnud? Esimene ekspeditsioon, mis oli eelmise aasta sügisel seal me
mõõtsime siis vihmametsades ja siis õlivalviisanduses
kasvuhoonegaasivoogusid peamise eesmärgi ikkagi aru saada,
milline on nende erinevate ökosüsteemide kasvuhoonegaaside
bilanss ja hinnata, kui suur võiks olla see,
ütleme loodusliku soo, süsiniku sidumise potentsiaal
ja siis, kui suur on tegelikult sellise hävitatud
ökosüsteemi muudetud ökosüsteemi süsinikubilanss üldse
kasvuhoonegaaside bilanss. Ja teisel ekspeditsioonil selle aasta kevadel,
siis tegime natuke põhjalikum uuringust õlipalmiistandustes,
et uurida just kuivendatud maa kasvuhoonegaaside voo
heterogeensest ja siis just peamiselt nende
kuivenduskraavide enda kasvuhoonegaasivoogusid.
Ja viimane on just seal kohas nagu hästi oluline,
huvitav, kui globaalsetes kasvuhoonegaaside hinnangutes
tihtilugu kajastatakse ka neid õlipalmiistandusevoogusid,
siis väga tihti hinnangutes puuduvad voodiust kraavidest,
mis aga omakorda on tegelikult päris päris suure osakaaluga. Kas ma arvan õigesti, kui arvan, nii, et,
et õlipalmistandustes on kasvuhoonegaaside seisukohast
olukord märksa hullem kui, kui looduslikel Soomets aladel
täpselt nii.
Ja millest see tuleb? Noh, peamiselt et soometsa asemele rajada oli veel istandus
on vajas, et kuivendada.
Ja kui me vaatame kuivendatud soo palmiistandusi,
siis tegelikult seal asetsevad kuivenduskraavide tuhandeid
kilomeetreid kuivenduskraave ja samm on väga tihe,
nad on üksteisest juba 50 meetri kaugusel andja,
seal vahel on siis üks või kaks siis õlipalmiõlipalmirida.
Ja kui soo kuivendada, kui see orgaanika rikas muld satub
hapniku kätte, siis toimub mikroobi lagunemine
ja toimub suurel määral CO2 lendamist. Aga kuna neid istandusi ka väetataks väga tugevalt peamiselt lämmastikväetisega,
siis muutuvad needsamad kuivendatud sood ka väga suurteks
naerugaasiallikateks ja globaalses mõttes on tegemist ka
väga oluliste nii-öelda kuumkohtade Fots pottidega. Naerugaas ehk siis lämmastikdioksiid täpselt on veel tugevam
kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid. Noh, umbes 300 korda tugevam ja mille pärast just need
kraavid siis seal ohtlikud on.
Noh, aga kui me räägime Indoneesia poole peal näiteks,
siis seal on väga palju õlipalmiistandusi on raatorist
siukse mineraalmaa peale, et seal kraavitust väga palju ei ole.
Pigem on see probleemiks see, et tagada piisav niisutus.
Siis Malaisia soometsa tasemel rajatud õlipalmiistanduste on
just need kraavid hästi tihedad. Aga kui need kraavid on võrdlemisi madalad,
väga, seal on väga palju orgaanikat, sinna lisandub palju väetist,
sest tegemist on sihukeste hästi eutroossete kraavidega
ja täiskasvanud taimi.
Ta ei olegi nagu täiskasvanud, sest sa kasutad hästi palju
pestitsiide kogu seal piirkonnas, aga lihtsalt see
toitainete konsultatsioon hästi kõrge, seal on hästi palju
süsiniku ja seal toimub aktiivne metanugeneesias,
need kraavid on väga suured metaaniallikad. Meta meta nooo genees ongi metaani tekkimine täpselt.
Kui nüüd meil Eestis on asutud kursile taastuva soid
ja märgalasid siis kas Malaisias ka mõtted selles suunas
juba liiguvad?
Või on see protsess veel esialgu täiesti pidurdamatu? Noh, praegu on, pigem on saavutus see, kui väheneb
looduslike metsade raie.
Et seal noh, viimaste aastatega see surve on vähenenud.
Ja raiutakse märkused vähem.
Aga praegusel hetkel nagu taastamise peale konkreetsete ei
ole küll nagu keegi mõelnud ja see nii suurte hävitud
ökosüsteemide taastamine on tegelikult erakordselt keeruline
ja suure tõenäosusega on seal juba mõistlik see
majanduslikult neid kasutada nii palju kui võimalik,
et sest see taastuv ja seal on sadu ruutkilomeetreid. Sellist homogeenset õlipalmiistanduste, et see on
ülikeeruline protsess Ja palmiõli tootmine on ka sedavõrd kasulik
ja kasumlik, et ilmselt sellist motiivi on raske leida. Jah, sest Malaisias tervikuna see sisemajanduse
koguproduktist moodustab ikka väga suure osa,
et 2021. aastal oli seal ligi 35 miljardit Malaisia ringitit,
mis on tsirka siis seitse miljardit eurot,
et et see on väga suured rahad, on seal pluss aitab ikkagi
suurel määral seda vaesust vähendada.
Kas. Oled Malaisia metsas ka, oled sinna sattunud?
Orangutangi kohanud? Otseselt väga palju sellist elusloodust ei olegi seal nagu näinud,
et enamasti on noh, kui seal juba meeskonnaga sinna metsa lähed,
siis on see mürahäiring on sedavõrd suur juba,
et ega seal väga-väga midagi ja kedagi ei näe suurt. Ka teadlane on selline müra allikas.
Luike on jah?
Jajah, ja Borneo saar on siis jaotatud kolme riigi vahel Indoneesia,
Malaisia ja Brunei broneerinud natuke oli jutt,
see oli küllaltki heas valguses, paistis riigike.
Kas seal ongi olukord parem? Brunei puhul on see, et kogu nende majanduslik jõukus on
ikkagi tuleb peamiselt naftast ja suurem osa riigi
territooriumist õigi vihmametsadest kaitse alla,
et kui nagu tahta näha, päris vist vihmametsades seal on
kõige lihtsam on minna broneisse ja busside
ja paatidega saab mõne tunniga sellist väga eksootilist iha metsa,
seal on väga selline hea taristu, et seda seda külastada.
Kindlasti soovitan seal ära käia, kui juba seal saarel olla. Ja kuniks seda on ja loodetavasti seal proreis siis ikkagi
ikkagi püsib see loodaments. Aga kuidas Malaisia nagu sihuke elusloodus on seal alles
ikkagi nagu säilinud. Seal ei ole mingisuguseid istandusi, aga midagi sisuliselt
kogu riik on tegelikult kaitse alla võetud.
Aga niisugune on siis olukord praegu Malaisia metsades,
täpsemalt Borneo saarel kus soometsade arvel on kasvanud
õlipalmiistanduste pindala ja sellega seoses ka
kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine on hoogustunud
ja olukorrale praegu lahendust lähemas perspektiivis ka ei paista.
Aga ajasin seda juttu, kuna, Tänases saates oli juttu Austraalia erilisusest
ja Malaisia ökohävingust.
Juttu ajasid Ülo Niinemets, Kuuno Kasak ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kamas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni idas.
